lg 1 alusel arvata I.J-ile arestimajas viibimise tähtaeg Viru Maakohtu Narva kohtumaja 21.veebruari 2008.a mõistetud karistuse tähtaja hulka 4 (neli) päeva, s.o 03.detsembrist kuni 04.detsembrini 2009.a. 3.Asendada I.J-ile Viru Maakohtu Narva kohtumaja 21.veebruari 2008.a otsusega 1-08-1916
alusel üldkasuliku tööga, mis
lg 1 alusel ümber 1-08-10634 arvestatuna teeb 24 (kakskümmend neli) tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha 3 (kolme) kuu jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab I.J järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt
lg 1 p-des 1-5 sätestatule: elama maakohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 2.1.Määrata I.J-ile elukohaks Xxxxlinn; 2.2.Kohtuotsus saata täitmiseks Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonda I.J suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks. 2.3.Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg koos isiku allutamisega käitumiskontrollile hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest. 2.4.Kooskõlas
lg 6 seletada I.J-ile, et kui süüdimõistetu hoiab kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. 2.5.Kui süüdimõistetu paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa. Liitkaristus mõistetakse vastavalt
3.Valitud tõkend-vahistamine tühistada ning viivitamatult vabastada I.J kohtusaalis. 3.1.Tagaotsimine lõpetada. 4.Käesoleva kohtumääruse koopia saata kohtutäitur Andrei Krekile (asukoht: Puškini 14, 20308 Narva linn), prokuröri abi Deniss Minzatovile (aadress: Koidula 3a, 20307 Narva linn) ning allkirja vastu anda süüdimõistetu I.J-ile. 5.KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista I.J-ilt (elukoht: Malmi 10-16, Narva linn) menetluskuluna määratud kaitsjale makstud tasu 300 (kolmsada) krooni (lk. 53-54) riigituludesse vandeadvokaat Antonina Belõśeva kohtumenetluses osavõtu eest; 5.1.KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Narva Esimese Advokaadibüroo OÜ (asukoht: Kosmonaudi 9, 20309 Narva linn) kasuks 300 (kolmsada) krooni, sh on käibemaks 20 %, s.o 50 (viiskümmend) krooni kaitsja vandeadvokaat Antonina Belõśeva osavõtu eest kohtumenetlusest. 5.2.KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista I.J-ilt (elukoht: Malmi 10-16, Narva linn) menetluskuluna kaitsjatasu 300 (kolmsada) krooni, sh on käibemaks 20 %, s.o 50 (viissada) krooni riigituludesse vandeadvokaat Antonina Belõśeva osavõtu eest kohtumenetlusest. 6.Sundraha ja menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arveldusele nr 221023778606 Swedbank pangas. Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus „I.J, täiteasja nr 1-08-10634,kaitsjatasu “. 2
lg 2 p 4 järgi ja karistuseks on mõistetud rahaline karistus 40 (nelikümmend) miinimumpäevamäära, mis on 2 000 (kaks tuhat) krooni. 1.1.Kohtuotsus on jõustunud 30.septembril 2008.aastal. MENETLUS MAAKOHTUS 2.Narva tööpiirkonna kohtutäitur Andrei Kreki avalduse kohaselt (lk 35-36) on täitemenetlus algatatud 11.detsembril 2008.aastal täitedokumendi ja sissenõudja avalduse alusel. Samal päeval oli võlgnikule saadetud täitmisteade võlgniku kohtuotsuses märgitud elukoha aadressil: Malmi 10-16, Narva linn. 2.1.Kohtutäituri andmetel vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul ei ole võlgnik rahalist karistust (ka ositi) tasunud. Samuti ei ole võlgnik I.J teinud avaldust rahalise karistuse tasumise tähtaja pikendamiseks. Ehitisregistri, Kinnistusregistri ja Autoregistrikeskuse andmetel võlgnikule vara ei kuulu. Tatjana Melikidze arveldusarved olid 24.märtsil 2008.aastal arestitud, kuid tänase seisuga arestitud arveldusarvelt raha ei ole laekunud. 2.2.Võlgnik I.J-ile saadetud täitmisteate tekstis oli kirjalikult selgitatud rahalise karistuse tasumata jätmise tagajärjed ning teatatud võlgniku õigusest taotleda kohtult rahalise karistuse tasumise tähtaja pikendamist Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi tekstis KrMS) § 424 kohaselt. Samuti oli I.J-ile teatatud kohtutäituri kavatsusest pöörduda kohtusse avaldusega asenduskaristuse määramiseks juhul, kui ta määratud tähtpäevaks rahalist karistust ei tasuta. 2.3.™S § 206 lg 2 kohaselt, kui rahalise karistusena või varalise karistusena mõistetud rahasummat määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahalise karistuse tasumise tähtaegu ei järgita ja rahalise karistuse või varalise karistuse tasumise tähtaega ei ole pikendatud, pöörab kohtutäitur sissenõude võlgniku varale või vara puudumise korral teeb täitmiskohtunikule avalduse rahalise karistuse või varalise karistuse asendamise otsustamiseks
§-des 70 ja 71 sätestatud korras. Vastavalt ™S §-le 206 lg 2 võlgnikku on teavitatud käesoleva avalduse esitamisest kirjaga. 3
§-des 70-71 sätestatud korras. 5.1.Võlgnikut on kohtutäitur eelnevalt sellest teavitanud. Samuti on kohtutäitur kindlaks teinud varalise võimaluse puudumise. Maakohus ei tuvastanud ka vara olemasolu, ehkki on kindlalt tuvastanud, et võlgnik I.J on sündinud tütar. Töökohta ei oma. I.J on kindel elukoht. 5.2.Narva tööpiirkonna kohtutäitur Andre Kreki avalduse alusel kohtuistung oli määratud 20.novembriks 2009.aastaks. Istungile võlgnik I.J ei ilmunud. Põhjus pole teada. Tagastatud oli kutse allkirjaga, et aadressil Malmi 10-16 I.J ei ela. I.J asukohta pole teatanud. Seega Viru Maakohtu Narva kohtumaja 23.novembri 2009.a määrusega oli süüdimõistetu I.J kuulutatud tagaotsitavaks ja valitud tõkend-vahistamine. 01.detsembril 2009.aastal peeti I.J kinni. Kuna I.J on kinnipeetud, siis tuleb tema suhtes tagaotsimine lõpetada. Maakohtuistungil I.J seletas, et tal puudus sissetulek rahalise karistuse maksmiseks. 6.Täitmiskohtunik kontrollis kohtutäituri kaudu, et võlgnik I.J pole tasunud temale mõistetud 2 000 kroonisest rahalisest karistusest ühtegi krooni. Võlgnikul oli piisavalt aega võla likvideerimiseks. KrMS § 409 järgi jõustunud kohtuotsust on kohustatud täitma kõik isikud Eesti Vabariigi territooriumil. 6.1.Põhjendamata on jäänud, miks I.J ei ole midagi tasunud, kas või osaliselt. Seda enam, et maakohtu otsusega on täielikult arvestatud süüdimõistetu enda tahet ja võimalust kanda rahalist karistust. Maakohus on seisukohal, et rahaline karistus on samaväärne karistus kui teised karistusliigid. See näitab omakorda, et süüdimõistetu ei suhtu täie tõsidusega karistusesse ja kohtuotsuse täitmisesse. 6.2.Täitmiskohtunik leiab, et antud juhul on karistuse asendamine otstarbekas, kuna võlgnik I.J ei ole rahalise karistuse tasumiseks midagi teinud ja puuduvad võimalused sissenõude pööramiseks tema varale. Võlgnik I.J ei ole kauem kui ühe aasta ja kolme kuu möödudes kohtuotsuse tegemisest (05.september 2008.a. - 04.detsember 2009.a) suutnud rahalise karistuse tasumist isegi alustada. 4
§-ga 70 lg 1 antud võimaluste hulgast.
lg 1 kohaselt, kui süüdimõistetu ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus selle vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatud korras. Seega annab nimetatud säte kohtutäituri vormi- ja sisukohase avalduse lahendamiseks kaks võimalust: -asendada rahaline karistus vangistusega või - süüdimõistetu nõusolekul asendada rahaline karistus üldkasuliku tööga. 7.2.Nagu eelnevalt märgitud on maakohtul asenduskaristuse puhul võimalik valida vangistuse või üldkasuliku töö vahel. Kuna viimast saab kohaldada vaid süüdimõistetu (võlgnik) nõusolekul ja seda temalt küsiti ja võlgnik I.J nõustus vabatahtlikult rahalise karistuse asendamisega üldkasuliku tööga. 7.3.Täitmiskohtunik leiab, et I.J kasvatab üksi alaealist last. I.J on kindel elukoht. Otstarbekohane on asendada rahaline karistus üldkasuliku tööga. Antud juhul täitmiskohtunik lähtub ka alaealise lapse kaitse huvidest. Problemaatiline on jätta alaealine laps ema hoolitsuseta kaheteistkümneks päevaks, kui seadusandja lubab rahalise karistuse asendada muuhulgas ka üldkasuliku tööga ja nimelt käsitletavas juhtumis see on kõige sobivam lahend.
lg 1 ja 69 lg 1 kohaselt arvestades rahalise karistuse päevamäärad ümber üldkasulikuks tööks, kuulub I.J kandmisele 38 (kolmkümmend kaheksa) miinimumpäevamäära / 3 (
lg 2) = 12 (kaksteist) päeva vangistust.
Ühtlasi tuleb arestimajas viibimise tähtaeg s.o. 03.-04.detsembrini 2009.a arvestada karistuse tähtaja hulka. 8.Seega tuleb Narva tööpiirkonna Andrei Kreki avaldus rahuldada täielikult ja juhindudes ™S § 201,
MS § 417 lg 3,
69 asendada I.J-ile mõistetud tasumata rahalise karistuse summa 1 900 (üks tuhat üheksasada) krooni, s.o. 36 (kolmkümmend kaheksa) päevamäära 24 (kahekümne nelja) tunni üldkasuliku tööga. Mihhail Komtśatnikov täitmiskohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.