1-08-6817/5

Kohus KOHTUMÄÄRUS Määruse tegemise aeg ja koht Viru Maakohus 20.10.2009 Kohtla-Järve kohtumaja Kohtuasja number 1-08-6817 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Leonora NÕMMIK Prokurör Sergei TRAVNIKOV Kaitsja vandeadvokaat Eduard BULATTŠIK Kohtuasi Viru Vangla materjalid J.Z-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks J.Z sünd. xxx, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, haridus 8 klassi, rahvuselt venelane, elukoht xxx, töökohta ei mäleta Karistuse kandmise algus 03.12.2007 ja lõpp 03.03.2011 Jätta J.Z vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Asjaolud Viru Vangla esitas 17.07.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava J.Z-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. J.Z on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 20.05.2008 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §422 lg.1 järgi ja karistatud vangistusega 3 aastat. KarS §65 lg.2 alusel suurendati nimetatud karistust Viru Maakohtu 16.05.2007 otsusega mõistetud ja kandmata karistuse 3 kuud vangistust võrra ja liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 3 kuud vangistust karistuse algusega 03.12.

1. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 6 distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav Viru Vanglas ei tööta, osaleb sotsiaalprogrammis Viha juhtimine ja on järjekorras programmi Eluviisitreening. Võlanõudeid seisuga 1 14.05.2009 on kinnipeetaval 37 401,30 krooni. Vangistuse ajal toetab kinnipeetavat rahaliselt ema sõbranna. Kinnipeetava toimetulekuoskused on kesised. Kinnipeetava jaoks on probleemiks alkohol, kuid ta on sellest aru saanud. Joobes ärritub kiiresti ja muutub agressiivseks. Kinnipeetav on motiveeritud probleemiga tegelema ning programmides osalema. Kinnipeetav on keeruline ja egoistlik isik, kes teistega ei arvesta. Vangistuse ajal on rikkunud vangla korda. Kinnipeetav on kõrge enesehinnanguga, enesekindel. Kinnipeetav ei tunne oma käitumise piire, lubab endale palju, ei oska olla kannatlik, ei talu enda kohta kriitikat, ei kannata vaidlemist, läheb kergesti endast välja, kasutab füüsilist jõudu, kakleb. Kinnipeetaval esineb impulsiivset, mõtlematut käitumist, probleemi lahendamise oskused kesised. Reaalset vanglakaristust kannab kinnipeetav esimest korda, kriminaalkorras karistatud kahel korral. Uue kuriteo pani toime katseajal. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei nõustu kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega ja märgib, et kodukülastusel kinnipeetava koju selgus, et tegemist on vallavalitsuse poolt elamiseks antud majaga, kus elatakse ühes toas, kuna teine tuba ei ole kasutatav külma pärast. Majas elavad kinnipeetava ema, õde ja vend. Kinnipeetava ema sõnul saaks kinnipeetav vabanemise korral tööd nii kodu lähedal kui välismaal. Kinnipeetava ema eelistaks, et poeg läheks elama välismaale, kuna kodus on elamistingimused mitterahuldavad, pind vajab põhjalikku remonti, on ülerahvastatud. Kriminaalhooldusametnik antud elamispinnale vabanemist ei toeta ja leiab, et kinnipeetav peaks taotlema sotsiaalkorterit. Maakohtu istung Kinnipeetav J.Z taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest ja kinnitas, et soovib elama asuda ema juurde. Prokuröri abi Sergei Travnikov kinnipeetava vangistusest enne tähtaega vabastamist ei toetanud. Kaitsja vandeadvokaat Eduard bulattšik toetas taotlust ja lisas, et arvestada tuleb seda, et kinnipeetav on vangistuses esimest korda ning kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et ta on motiveeritud muutuma. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et J.Z tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaks korda, vangistuses viibib esimest korda. Kuriteod, mille eest kannab karistust 2 käesoleval ajal, olid toime pandud katseajal. Vangistuses olles on talle määratud 6 distsiplinaarkaristust. Maakohus leiab, et seega on kinnipeetav isik, kes ei õigusta usaldust ja ei suutnud täita katseajaga kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid. Veel enam – isegi vangistuses ei ole kinnipeetav suuteline käituma seaduskuulekalt. Maakohtul puudub veendumus, et vabanedes nüüd vangistusest tingimisi enne tähtaega, suudab kinnipeetav katseajal käitumiskontrolli nõudeid täita. Kinnipeetav on nimetanud oma elukohaks, kuhu soovib vabanemise korral elama asuda, oma ema elukoha xxx külas. Nagu nähtub kriminaalhooldusametniku arvamusest, on sisuliselt tegemist ühe toaga vallavalitsuse poolt antud majas, kus lisaks kinnipeetava emale elavad ka kinnipeetava õde ja vend. Arvestades Viru Vangla iseloomustuses antud hinnangut kinnipeetava käitumisele (kõrge enesehinnanguga, enesekindel, ei tunne käitumise piire, lubab endale palju, ei oska olla kannatlik, ei kannata vaidlemist, läheb kergesti endast välja, kasutab füüsilist jõudu jne.), ei ole kinnipeetava vabanemine sellisele elamispinnale otstarbekas. Ka kinnipeetava ema eelistab, et poeg nende juurde elama ei tuleks. Vabanemise korral puudub kinnipeetaval garanteeritud legaalne töökoht. Arvestades seda, et teda on varasemalt karistatud varavastaste kuritegude eest, leiab maakohus, et materiaalsete raskuste tekkimisel on oht uute kuritegude sooritamiseks kinnipeetava poolt kõrge. Viru vangla iseloomustusest nähtub, et juba praegu on kinnipeetaval võlgnevusi üle 37 000 krooni, mis töökoha ja legaalse sissetuleku puudumisel tekitavad kohe vabanemisel kinnipeetavale raskusi. Eeltoodu alusel ei pea maakohus võimalikuks vabastada J.Z vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal ja leiab, et see on ennatlik. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, § 384 ja §
2. Anne PALMISTE Kohtunik 3