lg 1 - § 25 lg 2 järgi, kokkuleppemenetluses Prokurör Rita Siniväli Süüdistatav M.U ik. xxx, elukoht xxx, asukoht Vangla; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; põhiharidus; töökoht puudub varem kriminaalkorras karistatud 1 korral, tõkend – vahistamine Kaitsja Rainer Kuurme RESOLUTSIOON Tunnistada M.U
lg 1 - § 25 lg 2 järgi süüdi ning mõista karistuseks kaks aastat vangistust.
lg 1 ja 3 alusel pöörata vangistus täitmisele osaliselt nii, et koheselt kuulub ärakandmisele seitse kuud viisteist päeva vangistust.
Üks aasta neli kuud viisteist päeva vangistust jätta täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu M.U ei pane kaheaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab käitumiskontrolli ajal kriminaalhooldaja järelevalve all
lg 1 ja lg 2 p 2 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: 2 1) elab kohtu määratud alalises elukohas xxx; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) ei tarvita käitumiskontrolli ajal alkohoolseid jooke. M.U-le kohaldatud tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. Vabastada M.U vara aresti alt. Kriminaalasja materjalide juures olevad asitõendid – mängupüstol ja nuga – hävitada KrMS § 126 p 4 alusel. CD-plaat numbrile 110 tehtud kõne salvestisega jätta kriminaalasja materjalide juurde. KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel mõista M.U-lt riigituludesse välja sundraha 10 875 krooni, ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi kulud 50%, s.o 12 322 krooni ulatuses. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 12 kuu jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja saabumisel menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas a/a-le nr 10220034800017 või Swedbank’s a/a-le nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse märkida: “M.U; 1-10-984 ; sundraha, ekspertiisikulud“. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib süüdistatav, tema kaitsja või prokurör esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Kirjalik apellatsiooniteade tuleb esitada 7 päeva jooksul. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. Süüdistuse sisu M.U süüdistatakse selles, et tema eesmärgiga elule ja tervisele ohtliku vägivallaga ähvardades ebaseaduslikult omastada võõrast vallasasja, 04.08.2009 kella 07.30 ajal Tallinnas Türi 10D maja juures, peatas mööda sõiduteed liikunud OÜ-le Pestcontrol kuuluva sõiduauto Volkswagen, reg. nr xxx, mida juhtis ILning milles viibis kaassõitjana tagaistmel NL, sihtides paremas käes olnud relvataolise esemega ILpähe, mille tõttu IL oli sunnitud sõiduauto peatama. Seejärel M.U avas nimetatud sõiduauto ukse ja sihtides paremas käes olnud relvataolise esemega IL, käskis temal autost väljuda või muidu tulistab. Märganud, et sõidukis viibib kaassõitja, nõudis M.U, et IL istuks kõrvalistuja kohale ning vara hõivamise käigus püüdis vasema käega süütelukust võtit võtta, lükkas rooli ja IL’it nii, et viimase jalg libises sidurilt gaasipedaalile ja sõiduauto liikus järsult otsa eesseisvale sõidukile. Autode kokkupõrke 3 tagajärjel kukkus M.U teele ning IL õnnestus ta teele maha suruda ja politsei kutsuda. Autode kokkupõrke käigus sai NL kerged kehavigastused. Seega pani M.U vägivalda kasutades toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o röövimise katse
Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Kannatanud N ja I L ei ole esitanud tsiviilhagi, kannatanu MM on tsiviilhagist loobunud. Kokkuleppe sisu Vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör
lg 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks vangistust kaks aastat.
järgi määrata, et mõistetud vangistus pööratakse täitmisele osaliselt nii, et koheselt kuulub ärakandmisele seitse kuud viisteist päeva _vangistust;
lg 1 alusel lugeda M.U karistuse kandmise aja alguseks tema kinnipidamise päev 04.08.2009.a. Ülejäänud osa vangistusest üks aasta neli kuud viisteist päeva jäetakse täitmisele pööramata, kui süüdimõistetud M.U ei pane kahe aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab käitumiskontrolli ajal kriminaalhooldaja järelevalve all
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 7) elab kohtu määratud alalises elukohas; 8) ilmub kriminaalhooldaja määratud registreerimisele; ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda 9) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 10) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 11) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
lg 2 p 2 alusel määrata M.U-le lisakohustus mitte tarvitada käitumiskontrolli ajal alkohoolseid jooke. Kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud KrMS § 250 järgi kohtule esitatud kokkuleppe ja nõusolekuprotokollidega ja kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, on seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel tuleb M.U mõista talle
MS § 180 lg 1 näeb ette, et süüdimõistva kohtuotsuse tegemise korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates siiski 4 süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kohus võib jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui nende hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu. Kuna süüdistataval puudus enne vahistamist töökoht, menetluskulud on aga suured, leiab kohus, et menetluskulud tuleb süüdistatavalt välja mõista osaliselt. Kuna süüdistatav on pannud vägivalla tarvitamisega seotud kuriteo, mõistab kohus riigi kasuks välja sundraha täies ulatuses. Ekspertiisikulud mõistab kohus välja 50%, s.o 12 322 krooni ulatuses. Kriminaalmenetluse seadustik ei sätesta otsust tegeva kohtu õigust määrata menetluskulude tasumine osade kaupa või lükata edasi tasumise tähtaega. KrMS § 423 näeb aga ette, et kriminaalmenetluse kulud nõutakse sisse rahalise karistuse täitmise korras. KrMS § 424 annab täitmiskohtunikule õiguse määrata, et rahaline karistus tuleb tasuda osade kaupa. Seega on täitmiskohtunikul KrMS §-st 423 tulenevalt vastav õigus ka menetluskulude osas. Arvestades, et rahalise karistuse võib ka otsust tegev kohus
alusel määrata tasumisele osade kaupa, leiab kohus, et analoogiat kasutades on võimalik määrata menetluskulu tasumisele 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kuna tsiviilhagisid kriminaalasjas ei ole, tuleb M.U vara aresti alt vabastada. Kriminaalasja juures on asitõendid (nuga ja mängupüstol ning CD-plaat). Kohus leiab, et CDplaat numbrile 110 tehtud kõne salvestisega tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde. Ülejäänud esemete konfiskeerimist ei ole kokkuleppes taotletud, M.U aga nende tagastamist ei taotle. Sellest tulenevalt leiab kohus, et kõnealused nuga ja mängupüstol tuleb hävitada KrMS § 126 p 4 alusel. Sten Lind Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.