S § 329 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) kuu vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada 1 kuud vangistust Tartu Maakohtu 12.11.2009.a kohtuotsusega Z.J-ile karistuseks mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o 3 kuu vangistuse võrra ja liitkaristuseks Z.J-ile mõista 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 73 lg 4 ja KarS § 69 lg 1 alusel asendada Z.J-ile karistuseks mõistetud 4 kuud vangistust 240 tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel tuleb 240 tundi üldkasulikku tööd ära teha 6 (kuue) kuu jooksul. 2 KarS § 69 lg 4 alusel on Z.J üldkasuliku töö tegemisel kohustatud järgima KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid: • elama kohtu määratud alalises elukohas – • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks, • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohtuotsuse koopia saata täitmiseks süüdistatava elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.
lg 1 alusel välja mõista Z.J-ilt riigituludesse menetluskuludena 6525.- krooni sundraha ja 960.- krooni määratud kaitsjale makstud tasu. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja): - pangakontole nr 10220034800017 AS SEB Pank, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „Z.J, 1-10-1533, menetluskulud“, või - pangakontole nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „Z.J, 1-10-1533, menetluskulud“ . Kui menetluskulusid ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul, täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (
,
Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo Ann Saar kasuks 120.- krooni advokaat Ahto Sirendi süüdistatav Z.J kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. EDASIKAEBAMISE KORD
lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või
15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.
lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest.
lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. ASJAOLUD Kokkuleppes kajastatud süüdistus 2 3 Z.J süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on karistatud Tartu Maakohtu 12.11.2009.a. otsusega KarS § 424 järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks, milline kohtuotsus on pööratud täitmisele 20.11.09.a., juhtis 10.01.2010.a. kella 10.55 paiku Tartus, Sanatooriumi tänaval mootorsõidukit MB reg. nr. XXX XXX. Sellega pani Z.J toime KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud muust karistuse täitmisest kõrvalehoidumise. Kokkuleppes kajastatud karistus KarS § 329 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks üks kuu vangistust. KarS § 65 lg.2 alusel suurendada seda karistust Tartu Maakohtu 12.11.2009.a. otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse, s.o. kolme kuu võrra ja mõista lõplikuks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis neli kuud vangistust. KarS § 73 lg.4 ja § 69 lg.1,3,4 sätete kohaselt asendada vangistus 240-ne tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrata kuus kuud. Kohtu seisukoht Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel jäi süüdistatav kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.
lõikes 1 sätestatu kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Käesolev kohtuotsus on süüdistatava suhtes süüdimõistev. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks: - 960.- krooni kaitsjatasu (lk 23-24: 840.- krooni kohtueelses menetluses + 120.krooni kohtumenetluses;
lg 1 p 4), - II astme kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525.krooni (
lg 1 p 9,
Süüdistatava kaitsja advokaat Ahto Sirendi taotluse, jätta
lg 3 alusel osa menetluskuludest riigi kanda, kuna väidetavalt on süüdistatav Z.J töötu, rahuldamiseks küllaldased alused puuduvad. Süüdistatav Z.J kinnitas 09.03.2010.a kohtuistungil, et on Leevikese 17, Tartu omanik ja see maja on müügis. Asjaolu, et Z.J on väidetavalt hetkel majanduslikud raskused, ei ole piisavaks aluseks
Advokaat Ahto Sirendi esitas kohtule ka taotluse,
Ka selle taotluse rahuldamiseks seaduslikku alust ei ole, kuna
ei ole menetluskuludele kohaldatav ja menetluskulud ei ole käsitletavad rahalise karistusena karistusõiguslikus tähenduses. 3 4
§-s 423 sätestatu kohaselt järgitakse kriminaalmenetluskulude kulude sissenõudmisel
sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Karistuse täitmisele pööramist, sealhulgas rahalise karistuse täitmisele pööramist reguleerivad
§-d 414-423 ja sinna alla ei kuulu kaitsja osundatud
.
Seega ei ole
koostoimes §-ga 423 kohaldatav.
ja
lg 1,2 alusel on seaduses sätestatud kord järgmine - kui menetluskulusid ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul, täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ja kohtuotsus saadetakse täitmiseks kohtutäiturile. Alles pärast kohtuotsuse jõustumist ja alles täitemenetluse kestel on võimalik hakata otsustama ja menetlema menetluskulude ositi tasumist (vt täitemenetluse seadustik § 45). Hetkel ei ole kohtuotsus veel jõustunud, samuti ei ole selgunud, kas Z.J tasub menetluskulud ära kohtuotsuse jõustumisest 1 kuu jooksul, ka ei ole selgunud, kas on vajalik kohtuotsust saata kohtutäiturile ning täitemenetlusega ei ole alustatud. Kuna Z.J avaldas kohtule, et jäi töötuks eelmise aasta lõpus ja sai nüüd kätte ka koondamisrahad ning tal on Leevike 17, Tartu kinnistu müügis, siis võib olla võimalik, et kohtuotsuse jõustumisest 1 kuu jooksul on Z.J soovi korral võimalik menetluskulud ära tasuda ja sellisel juhul kohtuotsust kohtutäiturile täitmiseks ei saadeta. Täitemenetluse seadustiku kohaldamiseks hetkel alust ei ole – puudub jõustunud kohtuotsus ja kohtuotsust ei ole täitmiseks ka kohtutäiturile saadetud. Kohtul pole alust täitemenetluse seadustiku § 45 kohaldamiseks. Selgituks Z.J-ile, et juhul kui ta soovib täitemenetluse kestel esitada kohtule taotlust menetluskulude ajatamiseks, s.o ositi tasumiseks, siis tuleb enda taotlust põhistada täitemenetluse seadustiku §-st 45 lähtudes ja esitada kohtule ka enda väiteid kinnitavad tõendid. Täitemenetluse seadustiku §-s 45 sätestatu on järgmine: Heli Sillaots kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.