1-09-11521/20

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2010.a Tallinn Kriminaalasja number 1-09-11521 Kohtukoosseis Eesistuja Malle Preimer, liikmed Igor Amann ja Julia Katškovskaja Kohtuistungi sekretär Tõlk Kea Lemming Svetlana Talli Kohtuistungi toimumise aeg ja koht
2. jaanuar 2010.a, avalik kohtuistung, Tallinn Kriminaalasi P.H süüdistus KarS § 199 lg 2 p 6, 7, 8, 9 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
3. septembri 2009.a otsus Apellatsiooni esitajad Süüdistatav P.H Prokurör Loreta Tšurilova Süüdistatav P.H sünd 06.06.1982.a, XXXXXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXX XX-X XXXXXXXXX, varem karistatud neljal korral, viimati 06.08.2008.a Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 8 ja 266 lg 1 järgi 1 aasta ja 4 kuulise vangistusega, vabanes pärast karistuse kandmist 03.10.2008.a., vahi all alates 03.02.2009.a. Kaitsja Adv Uido Truija RESOLUTSIOON Tühistada Harju Maakohtu
4. septembri 2009.a otsus osaliselt P.H-lt 11 428 krooni ekspertiisikulude väljamõistmises. Mõista uue otsusega P.H-lt välja DNA ekspertiisi tegemisega tekkinud kulutuste katteks 10 220 krooni (kümme tuhat kakssada kakskümmend) riigituludesse, narkootilise aine ekspertiisi tegemisega tekkinud kulutused 1 208 krooni ulatuses jätta riigi kanda. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Apellatsioon rahuldada osaliselt. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK P.H tunnistati KarS § 199 lg 2 p 6, 7, 8, 9 järgi süüdi ja karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võtta vähendati, kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta ja 4 kuud vangistust. P.H tunnistati süüdi selles, et ta varem vargusi toime pannud isikuna 14.09.2009.a tungis akna lõhkumise teel sisse Tallinnas XXXXXXXXX XX hoovis pargitud H. L. AS-i sõiduautosse Honda Accord ja varastas sealt auto kasutaja A. T. vara kokku 10 650 krooni väärtuses; 20.01.2009.a tungis Tallinnas XXXXX XX majaalusesse garaaži, lõhkus sõiduauto MB tagaakna ja varastas autost B. E. OÜ vara 24 400 krooni väärtuses; 24.01.2009.a tungis luku muukimise teel sisse Tallinnas XXXXXXX XX majaaluse parkla S. K. keldriboksi ja varastas viimase vara kokku 28 300 krooni väärtuses; 26.01.2009.a tungis luku muukimise teel Tallinnas XXXXX XX majaalusesse garaaži, purustas P. P. sõiduauto ukseklaasi ja varastas 4100 krooni väärtuses kannatanu vara. Samas purustas ka AS M ja A. M. kasutuses oleva sõiduauto BMW juhiukse klaasi ning varastas autost 21 500 krooni väärtuses A. M. vara; 2009.a jaanuari lõpus tungis Tallinnas XXXXXXX XX majaalusesse garaaži, lõhkus OÜ R. G. kuuluva ja B-A. H. kasutuses oleva sõiduauto MB akna ja varastas auto dokumentatsiooni; 27.01.2009.a koos tuvastamata isikuga tungis ukseluku avamise teel M. I. korterisse Tallinnas XXXXXXX XX-X ning varastas kannatanu vara kokku 622 109.81 krooni väärtuses; 02.02.2009.a tungis uuesti XXXXXXX XX asuvasse majaalusesse parklasse ning tungis kokku viide sõidukisse, varastas J. T. vara 1200 krooni, R. P. vara 10 560 krooni, P. B. OÜ vara 1550 krooni, J. T. vara 2804.90 krooni ja V. N. vara 13 259 krooni väärtuses; 03.02.2009.a. tungis Tallinnas XXXXX XXX XX juurde pargitud AS H. L. Eesti kuuluvasse ja T. AS-i töötaja L. E. kasutuses olevasse sõiduautosse Ford F150 ja varastas L. E. vara 24 580 krooni väärtuses; 03.02.2009.a tungis XXXXXXXX XXX hoovi pargitud AS-le H. L. Eesti kuuluvasse ja C. K. M. kasutuses olevasse sõiduautosse Audi A4 ja varastas auto kasutaja vara 3800 krooni väärtuses. APELLATSIOONI SISU P.H taotleb maakohtu otsuse tühistamist. Esmalt leiab apellant, et temalt väljamõistetud kaitsjatasu 2 191.20 krooni on liialt suur, tema kaitsele kulutatud aeg oli minimaalne. Apellant leiab, et temalt on ebaõiglaselt välja mõistetud ekspertiisitasu 11 428 krooni, sest ekspertiiside määramine ei olnud vajalik ega põhjendatud, kuivõrd tunnistas ennast koheselt kinnipidamisel süüdi. P.H ei nõustu ka tsiviilhagide suurustega, need on tema arvates ilmselgelt ülepaisutatud. Kriminaalasja materjalidest on näha, et varastatu väärtuse aluseks on võetud uute kaupade hinnad, kohus ei arvestanud, et osa asju olid vanad ja kasutatud. Eelnevat arvestades tuleb kohtuotsus apellandi arvates tühistada. Peale eelneva on talle arusaamatu see, et kohus kirjutab oma otsuses valitud tõkendi kohta „vahi all pidamine jätta kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata, see järel tühistada“. P.H loeb sellisest sõnastusest välja, et pärast kohtuotsuse jõustumist ta lihtsalt vabastatakse. MENETLUS RINGKONNAKOHTUS Prokurör leidis, et maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik, apellatsioon tuleb jätta muutmata. Süüdistatav loobus apellatsioonist osas, mis käsitleb temalt kaitsjatasu väljamõistmist, tsiviilhagide suurust ja otsuse resolutsioonis märgitud tõkendi – vahi all pidamine – tühistamist kohtuotsuse jõustumisel, toetas aga apellatsiooni ekspertiisitasu puudutavas osas, leides, et 11 428 krooni on temalt põhjendamatult välja mõistetud. Kaitsja toetas apellatsiooni ulatuses, nagu tema kaitsealunegi. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalide ja apellatsiooniga, kuulanud ära kohtumenetluse pooled, leiab, et apellatsioon on osaliselt põhjendatud, menetluskuludena S. Slabodanjukilt väljamõistetud ekspertiiside tasu tuleb vähendada, muus osas on maakohtu otsus põhjendatud ja seaduslik. Kriminaalasjas on läbi viidud kaks ekspertiisi – narkootilise aine ekspertiis, mille maksumus on 1 208 krooni /III kd tl 10-11/ ja DNA ekspertiis, mille maksumus on 10 220 krooni /I kd tl 133-138/. Süüdistatavalt on menetluskuludena välja mõistetud mõlema ekspertiisi tegemisega seotud kulud, s.o 11 428 krooni. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuludeks riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohtukolleegium peab vajalikuks osundada, et menetluskulude hüvitamise otsustamisel tuleb järgida põhimõtet, mille kohaselt süüdistatavalt mõistetakse välja üksnes need menetluskulud, mis on tekkinud seoses selle osa süüdistuse menetlemisega, milles isik süüdi mõistetakse (Riigikohtu otsused nr 3-1-1-85-08; 3-1-1-9809). P.H-le on esitatud süüdistus ja ta on süüdi tunnistatud üksnes KarS § 199 lg 2 järgi, temale esitatud süüdistusel puudub igasugune puutumus narkootiliste ainetega, mistõttu ei ole ka alust asuda seisukohale, et S. Slabodjanjuk peaks hüvitama narkootilise aine ekspertiisi tegemisega seotud kulud. Seega tuleb kohtukolleegiumi hinnangul kõne all oleva ekspertiisi maksumus 1 208 krooni jätta riigi kanda. Küll on aga põhjendatud P.H-lt DNA ekspertiisi tegemisega tekkinud kulude väljamõistmine summas 10 220 krooni. Apellandi seisukoht, nagu oleks olnud ekspertiisi määramine põhjendamatu, kuivõrd ta tunnistas ennast süüdi, on eksitav. Süüdistuses kirjeldatud kuriteod avastati just tänu DNA ekspertiisile. DNA ekspertiisi ülesandeks oli tuvastada, kas XXXXXXX X XX sündmuskohalt leitud esemetelt võetud proovist määratletud DNA profiil on kokkulangev mõne Riikliku DNA registris eelnevalt talletatud DNA profiiliga /I kd tl 131-132/. DNA eksperdi arvamuse kohaselt tuvastatigi, et ekspertiisiks esitatud proovid on kokkulangevad P.H võrdlusprooviga /I kd tl 135/. P.H peeti kinni, kuivõrd kuriteojäljed viitasid temale kui kuriteo toimepannud isikule /I kd tl 167/. Seega ei ole käesolevas kriminaalasjas DNA ekspertiisi määratud selleks, et kinnistada kahtlustatava ütlusi, vaid selleks, et tuvastada võimalusel kuriteo toimepanija Riiklikus DNA registris eelnevalt talletatud isikute DNA profiilide hulgast. Seega peab P.H hüvitama DNA ekspertiisi tegemisega tekkinud kulutused 10 220 krooni ulatuses, narkootilise aine ekspertiisi tegemisega seotud kulutused 1 208 krooni ulatuses tuleb jätta riigi kanda. Eelnevast lähtudes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4 tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu 23.09.2009.a otsuse osas, millega S. Slbodjanjukilt mõisteti välja ekspertiisikulud 11 428 krooni, mõistab uue otsusega temalt ekspertiisiks tehtud kulutuste katteks 10 220 krooni ja jätab 1 208 krooni riigi kanda. Malle Preimer Igor Amann Julia Katškovskaja