MS § 426, 432 Vabastada Z.B, isikukood: xxx, talle Tartu Maakohtu Põ lva kohtumaja 23.09.2009.a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimuslikult enne tähtaega katseajaga kuni 25.10.2011. a.
Kohustada Z.B täitma katseaja jooksul
1 sätestatud kontrollnõudeid järgmiselt: - elama kohtu määratud alalises elukohas, vabanemise järel Ehitajate 8-13, Põlvas; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
2 p. 2, 4, 7 ja 9 alusel määrata Z.B-le katseajaks järgmised kontrollkohustused: - mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume; - asuma tööle hiljemalt kahe nädala jooksul peale vabanemist; - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja teadmata, v.a. lähisugulased; - alluma elektroonilisele järelevalvele oma elukohas 6 (kuue) kuu jooksul arvates elektroonilise järelevalve seadme kehale kinnitamisest. 1
4 alusel määrata Z.B-le katseajaks kontrollkohustus tasuda Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja 23.09.2009.a otsusega temalt väljamõistetud menetluskulude katteks igakuiselt vähemalt 700 (seitsesada) krooni. Määrata Z.B katseajaks käitumiskontrollile Tartu Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna Põlva talituse kriminaalhooldaja Annika Puusalu järelevalve alla. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul arvates 17.03.2010. a. Asjaolud ja kohtu seisukoht Z.B tunnistati süüdi Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja 23.09.2009.a otsusega
lg 2 p 1, 2 järgi ning karistuseks mõisteti 8 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 22.11.2004.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 10 kuud ja 19 päeva vangistust võrra, mõistes liitkaristuseks vangistuse 2 aastat 6 kuud ja 19 päeva. Karistusaeg algas 06.04.2009.a ja lõppeb 25.10.2011.a. Õigus taotleda ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve all saabus 12.02.2010.a. Z.B on varem kriminaalkorras karistatud 5-l korral: 1) 15.09.1998 Põlva Rajooni Rahvakohtu poolt ENSV KrK § 139 lg 1 järgi vabaduskaotuseta paranduslik töö töötasust kinipidamisega 20% 2 aastaks; 2) 21.06.1990 Põlva Rajooni Rahvakohtu poolt ENSV KrK § 207 lg 1 järgi 2 aastat ja 10 kuud vabaduskaotust; lõplik karistus 3 aastat vabadusekaotust tingimisi ühes kohustusliku töölesuunamisega; 3) 27.05.1994 Põlva Maakohtu poolt KrK § 139 lg 3 p 1,2; § 140 lg 3 p 1,2 § 176 lg 1; § 197 lg 2 p 1,2 järgi 6 aastat 2 kuud vabaduskaotust; 4) 30.09.1994 Põlva Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p-de 1,2,3, lg 3 p 1; § 207 lg 1; § 176 lg 1 järgi 7 aastat 6 kuud vabaduskaotust; 5) 22.11.2004 Tartu Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi 2 aastat 11 kuud ja 11 päeva vangistust, vabanes tingimisi ennetähtaegselt 28.12.2007.a. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt ei ole vanglas Z.B distsiplinaarkorras karistatud. Vabanemisel asub elama elukaaslase juurde aadressil xxx, on samal aadressil viibinud ka varem elektroonilise valvega. Enne vangistust töötas FIE-na, tegeles vitraažide valmistamisega. Peale 2004.a toimunud autoõnnetust määratud töövõimetus 80% kuni kevadeni 2010.a. Ei ole võimeline töötama rasket füüsilist tegevust nõudval töökohal. Rahalisi nõudeid on u 80 000 krooni. Kriminaalhooldusel olles sooritas uue kuriteo. Autoavariijärgselt diagnoositud depressioon, saanud viis aastat antidepressantravi. Vabanemisel võib oht seisneda materiaalse kahju tekitamises, ohu ilmnemise tõenäosus on kõige suurem, kui satub endisesse suhtlusringkonda. Kriminaalhooldusametnik toetab Z.B ennetähtaegset vangistusest vabastamist elektroonilise valve alla. Vabanemisel asub elama endisesse elukohta Põlvas, kus elavad kinnipeetava elukaaslane ja 1-aastane tütar. Z.B alalisel sissetulekuks on töövõimetuspension. Eelmisel katseajal läbis Mainori Kõrgkooli kursuse „Alustava ettevõtja baaskoolitus“, esitas Tööturuametile toetuse saamiseks taotluse ning alustas tööd FIE-na, tegevusalaks klaasvitraažide valmistamine. Olnud kahel korral kriminaalhooldusel, mõlemal korral pani katseajal toime uue kuriteo. Uue kuriteo ohtlikkuse ja riskifaktoreiks on pikaajaline kriminaalne käitumine ja korduv karistatus, ebaõnnestunud katseajad, materiaalse kasu saamise 2 soov ja materiaalse heaolu liigne väärtustamine. Siiski leiab kriminaalhooldusametnik, et kinnipeetav on sobilik isik elektroonilise valvega vabastamiseks, kuna tal on vabanedes kindlad eesmärgid edasise elu korraldamisel, toetavad lähisuhted,
ke eluviis, soov jätkata võlgnevuste hüvitamist ning motivatsioon elada seaduskuulekalt. Kriminaalhooldusametnik palub käitumiskontrolli ajaks määrata kinnipeetavale järgmised kohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, mitte viibida kohtu määratud paikades ega suhelda kohtu määratud isikutega, heastada kuriteoga tekitatud kahju (vähemalt 500 krooni kuus).
3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Z.B seletas, et ta on karistuse kandmise ajal saanud oma tegudest aru ja kahetseb neid väga. Ta on kuritegudega pannud oma pere raskesse olukorda ja see on pannud teda mõtlema elu tegelikele väärtustele. Ta on FIE ja tal on olemas seadmed töötamiseks. Töö on olemas ning saab sissetulekut. Ta on nõus võtma endale kontrollkohustuse tasuda kohtuotsusega temalt välja mõistetud menetluskulusid. Võimalik on tasuda igakuiselt 700 krooni. Prokurör leiab, et Z.B vangistusest ennetähtaegse vabastamise tingimused on täidetud. Z.B on isik, kes on teinud järeldused oma senisest eluviisist ja valmis muutuma.
3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ja prokuröri arvamuse, leiab, et Z.B tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks on olemas formaalne ja küllaldaselt materiaalset alust. Formaalseks aluseks on see, et teise astme kuriteo eest mõistetud karistusest on kantud 1/3 karistusajast.
lg 1 p 1 alusel on formaalne alus karistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla. Kinnipeetav on nõus alluma elektroonilisele järelevalvele ja tehnilised tingimused on selleks olemas. Materiaalseteks alusteks on kindla elukoha olemasolu, enda loodud töökoht, töötahe ja kutseoskused. Elukohas on lähedastest inimestest koosnev sotsiaalne võrgustik, kelle toel on võimalik vältida uusi kriminaalse taustaga sõpru. Ta annab endale aru vajadusest vältida suhtlemist kriminaalkorras karistatud isikutega. Vend on samuti kriminaalkorras karistatud. Temaga absoluutset suhtlemist ei saa keelata. Suhtumise muutumist senistesse eluviisidesse kinnitab ka endale võetav kohustus hüvitada menetluskulusid, mis temalt on välja mõistetud Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja 23.09.2009.a otsusega. Reaalselt on võimalik igakuiselt tasuda 700 krooni. Kohtuotsusega ei ole Z.B-lt välja mõistetud kuriteoga tekitatud kahjusid. Seetõttu ei ole võimalik määrata ka
Uue kuriteo toimepanemine sõltub Z.B-st endast. Kontrollnõuete ja -kohustuste täitmine aitab kaasa kuritegude ärahoidmisele. Kohtunik ei tuvastanud neid riske, mis
sätestatud esimesel tähtajal karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel vältimatult kaasneksid. Z.B on valmis koostööks kriminaalhooldusel.
lg 4 alusel tuleb kinnipeetav tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel allutada katseajaks käitumiskontrollile
1 sätestatud kontrollnõuete ja
2 p-de 2, 4, 7 ja 9 alusel määratud kontrollkohustuste täitmise kohustusega. Kohus määrab
Ene Muts täitmiskohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.