Kohustada O.O katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.1 p.1 - 5 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: - elama alalises elukohas xxx - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks Süüdimõistetu RESOLUTSIOON 1 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohustada O.O katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume - asuma tööle või võtma end töötuna Töötukassas arvele 1 (ühe) kuu jooksul alates vangistusest vabanemisest ning asuma omandama põhiharidust - mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega - osalema sotsiaalabiprogrammis. Määrata O.O kriminaalhooldusele Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
Vabastada O.O karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. - Asjaolud Viru Vangla esitas 04.05.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava O.O vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. O.O on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 03.11.2009 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §424 järgi ja karistatud vangistusega 2 kuud. KarS §68 lg.1 ja §65 lg.2 kohaldamisega mõisteti O.O-le liitkaristuseks 9 kuud 28 päeva vangistust karistuse kandmise algusega 03.11.2009. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale ei ole vangistuse ajal määratud distsiplinaarkaristusi. Kinnipeetav ei ole Viru Vanglas hõivatud õppetegevusega ega tööta. Kinnipeetav on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kahel korral, reaalset vangistust kannab esimest korda. Ametnikega suhtlemisel on kinnipeetav viisakas ja suhtlemisaldis. Kuritegu on sooritatud katseajal. Kinnipeetav ei ole füüsiliselt agressiivne, probleeme püüab lahendada verbaalselt. Tunnistab probleemide olemasolu, kuid ei suuda neid sihipäraselt lahendada. Kinnipeetav on avatud ja käitub vanglas korrektselt. 2 Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses nõustub kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Kirjaliku arvamuse kohaselt seisneb uute kuritegude toimepanemise oht kinnipeetava poolt eelkõige alkoholi tarvitamises. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku määrata kinnipeetavale järgmised lisakohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, asuda tööle ja omandada põhiharidus, mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ja mitte viibida kohtu määratud paikades, osaleda sotsiaalprogrammis. Kriminaalhooldusametniku kirjaliku arvamuse kohaselt on kinnipeetaval vabanemise korral võimalus asuda elama oma päritoluperekonna juurde. Tegemist 4-toalise ridaelamuga, mis on renoveeritud ja kuhu kinnipeetav saab 1 toa. Kinnipeetaval on 7-klassiline haridus, isa on õpetanud talle töötegemist ja autondust, ka töökoht on talle isa firmas garanteeritud. Uue kuriteo toimepanemise risk on olemas seoses suhete ja elustiiliga, kuna sõbrad elavad lähiümbruses. Oluline oleks põhihariduse omandamise jätkamine, et ei jääks sõprade jaoks palju aega. Maakohtu istung O.O taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ja kinnitas, et ta on nõus 1-aastase katseajaga. Elu- ja töökoht ning toetav perekond on tal olemas, alkoholi enam tarvitama ei hakka. Prokuröri abi Sergei Travnikov nõustus maakohtu istungil kinnipeetava vabastamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega ja palus panna kinnipeetavale samad lisakohustused, mis on märgitud kriminaalhooldusametniku kirjalikus arvamuses. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kahel korral, vangistuses viibib esimest korda. 23.02.2009 karistati teda vangistusega 8 kuud tingimisi katseajaga 2 aastat. Uue kuriteo pani ta toime juba 28.07.2009, seega 5 kuud peale eelmist kohtuotsust. Vangistuses ei ole kinnipeetavat distsiplinaarkorras karistatud. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav vangistuses viibinud peaaegu 9 kuud ja karistust jääb kanda veel veidi rohkem kui 1 kuu. 3 Maakohus möönab, et korduvakaristatus ja uue kuriteo toimepanemine katseajal ja lühikese aja jooksul peale eelmist karistust on sellised asjaolud, mis võivad välistada ennetähtaegse vangistusest vabastamise. Samas tuleb arvestada ka alljärgnevat. Tähtaegse vabanemise peamine puudus on see, et endine vang sammub vanglaväravast välja nii-öelda musta auku: talle endale on üleminek järsk ning ta kaob õiguskaitsjate vaateväljast, sest riigil ei ole enam õigust tema tegemistel pidevalt silma peal hoida. Seega tuleb käesolevas asjas arvestada ka sellega, kas juhul, kui kinnipeetav istub oma aja ära ja vabaneb kuu aja pärast, jääksid kuriteod sooritamata. Maakohus leiab, et tõhusaim viis on korduvalt karistatud isikuid õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada vangla ja kriminaalhoolduse koostöös. Asjaolu, et Eestis kannab suur hulk vange karistust mitmendat korda, näitab, et korduvkuritegevus on tõsine probleem ja vabanenute üle on vaja usaldusväärset kontrolli. Ennetähtaegse vabanemise mõte ongi see, et vabanenu jääb kriminaalhooldaja järelevalve alla: ta peab oma tegemistest aru andma, ta on nähtaval ja raskuste ilmnedes on lootust õigel ajal reageerida. Loomulikult ei saa kriminaalhooldus kõiki probleeme ära hoida, kuid on selge, et kriminaalhooldusalune endine vang on ühiskonnale palju turvalisem kui igasuguse järelevalveta ja abita endine vang. Seega on ennetähtaegse vabastamise mõte eelkõige selles, et vabanevad vangid ei kao õiguskaitsjate silmist ega lähe isevooluteed kunagiste sõprade ja kommete keerisesse, vaid töö nendega jätkuks. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate ja tõhusamate vahenditega. Maakohus leiab, et järelevalve all olemine aitab endisel kinnipeetaval püsida õigel teel, samuti on järelevalve all võimalik teda resotsialiseerimisel aidata. Ühtlasi annab vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine süüdimõistetule võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat elu. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli veel terve aasta. Kui ta vabaneb kuu aja pärast tähtaegselt, puudub riigil igasugune alus tema tegevuse ja tegevusetuse üle teostada kontrolli. Arvestades asjaolu, et kinnipeetav on uue kuriteo sooritanud lühikese aja (5 kuu) pärast peale eelmist süüdimõistmist, on sellise 1-aastase katseaja ja kontrolli panemine vajalik ning põhjendatud. Vabanemise korral on kinnipeetaval olemas kindel elukoht oma vanemate juures,. Nagu nähtub kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest, on tegemist renoveeritud ridaelamu osaga, kuhu kinnipeetavale võimaldatakse oma tuba. Vabanemise korral on kinnipeetavale garanteerinud töökoha tema isa enda firmas. Maakohtu istungil seletas kinnipeetav, et käesoleval ajal puudub tal kehtiv isikut tõendav dokument, kuid ta kavatseb selle koheselt peale vabanemist vormistada ja seniajani peavad teda üleval vanemad. Dokumendi saamisel asub ta koheselt legaalselt tööle ning õppima. Maakohus leiab siinkohal, et pannes kinnipeetavale vabanemise korral lisakohustusteks tööle ja õppima asumise, jääb tal vähem vaba aega, mis omakorda vähendab uute kuritegude toimepanemise riski. Vabanemise korral on kinnipeetaval olemas toetav sotsiaalne lähivõrgustik, kes kriminaalhooldusametniku kirjaliku arvamuse kohaselt ootavad kõik kinnipeetavat koju ja on valmis teda igati toetama. 4 Nagu nähtub asja materjalidest, on kinnipeetaval vabaduses olnud probleemid eelkõige alkoholi kuritarvitamisega. Maakohus leiab siinkohal, et vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, s.o. peaaegu 1 kuu enne tähtaega, on talle võimalik panna kohustus mitte tarvitada katseajal alkoholi ja narkootikume ning läbida vastavaid sotsiaalabiprogramme. Kui kinnipeetav vabaneb kuu aja pärast tähtaegselt, ei saa teda sotsiaalprogrammide läbimisele kohustada ja nende vabatahtlik läbimine antud kinnipeetava poolt ei ole tõenäoline. Kinnipeetava vangistusest enne tähtaega vabastamise küsimuse otsustamisel arvestab maakohus muuhulgas ka kriminaalhooldusametniku ja prokuröri abi seisukohta. Arvestades eeltoodut leiab maakohus, et taotlus on põhjendatud, kuulub rahuldamisele ning kinnipeetav tuleb vangistusest vabastada tingimisi enne tähtaega. Vastavalt KarS §76 lg.4 määrab maakohus kinnipeetavale katseaja 1 aasta. Sellel ajal allutatakse süüdimõistetu KarS §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud käitumiskontrollile järgmiste nõuete täitmisega: - elada alalises elukohas xxx - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Lisaks eeltoodule peab maakohus vajalikuks ja põhjendatuks järgmiste KarS §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud lisakohustuste panemise süüdimõistetule: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda tööle või võtta end töötuna Töötukassas arvele ühe kuu jooksul peale vangistusest vabanemist ja asuda omandama põhiharidust - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega - osaleda sotsiaalabiprogrammis. Maakohus leiab, et esimene lisakohustus on vajalik seetõttu, et mõlemad kriminaalkaristused on kinnipeetaval olnud seotud alkoholi kuritarvitamisega. Tööle asumine või töötuna arvele võtmine tagab kinnipeetavale vabaduses legaalse sissetuleku, mis vähendab majanduslikuks toimetulekuks uuesti kuritegude toimepanemise ohtu. Samuti annab tööle asumise kõrvalt põhihariduse omandamisele asumine kinnipeetavale tegevust ja vähendab vaba aega. Kuna kinnipeetav peab enne tööle ja õppima asumist vormistama endale uue kehtiva isikut tõendava dokumendi, peab maakohus põhjendatuks anda talle tööle ja õppima asumiseks tähtaeg 1 kuu alates vangistusest vabanemisest. Kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva loata suhtlemise keeld vähendab nii uute kuritegude toimepanemise kui ka sõltuvusainete tarvitamise ohtu. Sotsiaalabiprogrammide suunitluse ja sisu jätab maakohus määramata, kuna see peab selguma kriminaalhooldusalase töö käigus. 5 Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387. Anne PALMISTE Kohtunik Ärakiri õige №oremreferent Liivi Õun /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtumäärus jõustus 02.08.2010 №oremreferent Liivi Õun 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.