lg 1 alusel 4 kuu pikkuse tingimisi vangistusega 1 aasta 6 kuu pikkuse katseajaga; 2. Tartu Maakohtu 30.12.2004.
lg 2 p 4 - § 25 lg 1 ja 2, § 344 lg 1 alusel 3 kuu pikkuse tingimisi vangistusega 2 aasta 6 kuu pikkuse katseajaga; 3. Tartu Maakohtu 15.01.2008.
S § 69 alusel asendati 590 tunni üldkasuliku tööga. D.G esitas avalduse, milles taotleb enda vangistusest vabastamist enne tähtaja lõppemist. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu D.G avaldas, et ta soovib ennetähtaegselt vabaneda. Kaitsja palus D.G ennetähtaegselt vabastada, leides, et selleks on olemas nii formaalsed kui ka sisulised alused. Prokurör leidis, et käesoleval hetkel eksisteerivad D.G puhul küll ennetähtaegse vabastamise formaalsed alused, kuid kuna tal puudub kindel elukoht, samuti töökoht ja ta pole läbinud mingeid sotsiaalprogramme, siis puudub sisuline alus tema ennetähtaegseks vabastamiseks. Kohtuniku seisukoht KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on D.G temale mõistetud karistusajast ära kandnud poole. Seega on olemas KarS § 76 lg 1 p-st 2 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Süüdimõistetu on kriminaalkorras korduvalt karistatud ja kannab käesoleval ajal karistust õigusemõistmise vastase ja varavastaste süütegude eest. D.G ema hinnangul peaks D.G oma vangistuse lõpuni kandma, sest ta ei oska vabadusega midagi peale hakata. Samuti ei pea ema võimalikuks poja enda juurde elama võtmist. D.G soovib vabanemise järgselt asuda elama xxx. Eluase kuulub tema tädile. 2 Eluase on ülerahvastatud ja eluaseme kasutajad ei pea võimalikuks D.G sinna elama asumist. D.G on tädi ja vanaema silmis oma usalduse kaotanud. D.G puudub seega vabanedes lähedaste toetus ja elukoht. Vabanemisel puudub D.G ka materiaalne kindlustatus. Ainsaks elatusallikaks oleks töötu abiraha ja sotsiaaltoetused. D.G on võlanõudeid 143 149 krooni ulatuses ja vabanemisfondis 640 krooni. Ka D.G ema ei toeta poega, sest jäi 2010. a jaanuaris töötuks. Reaalset töökoha D.G vabanedes ei ole. Käesoleval ajal omandab ta põhiharidust ja töötab vanglas majandusabitöölisena. On positiivne, et D.G töötab vanglas abitöölisena. Madala haridustaseme ja kindlate tööoskuste- ja töökogemuse puudumise tõttu on aga üsna ebatõenäoline, et D.G saaks vabaduses olles tööd. D.G on varasemalt suhelnud palju kriminaalkorras karistatud isikutega ega näinud põhjust suhtlusringkonna muutmiseks. D.G ei ole vangistuses läbinud mitte ühtegi sotsiaalprogrammi, mida aga arvestades tema elukäiku ja harjumusi oleks kohtu arvates enne vabanemist kindlasti vaja läbida. Kohus ei saa jätta ka tähelepanuta asjaolu, et E. Armäel on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Eeltoodust tulenevalt leiab kohtunik, et isik, kellel puudub vabaduses olles elukoht, töökoht ja igasugune lähedaste toetus, ei saa pärast vangistusest vabanemist üksi hakkama. Samuti näitab D.G varasem suhtumine kriminaalhooldusesse, et kriminaalhooldusel ei ole tema suhtes distsiplineerivat mõju. Ta on varasemalt katseajal olles pannud toime uue kuriteo. Kohus on seisukohal, et D.G tuleks oma konkurentsi suurendamiseks tööturul omandada eriala, püüda säilitada tööharjumus ja läbida erinevaid sotsiaalprogramme. Käesoleval ajal ei ole D.G ennetähtaegne vabastamine võimalik. Rutt Teeveer Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.