Obsah (10)

§ 121§ 199§ 65§ 64§ 68§ 424§ 58§ 74§ 73§ 69

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 3. mai 2010.a, Tallinn Kriminaalasja number 1-09-17654 Kohtukoosseis Eesistuja Urmas Reinola, liikmed Ivi Kes

§ 121ja § 424 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 25.

veebruari 2010.a otsus lühimenetluses Apellatsioonide esitajad Süüdistatav U.K, kaitsja Talvi Vaske Prokurör Vahur Verte U.K, ik. XXX; kodakondsuseta; elukoht XXXXXX XX/- X, XXXXXX; põhiharidusega; töötu; varem kriminaalkorras karistatud 7 korral, viimati 21.11.2006.a Harju Maakohtu otsusega

§ 199

lg 2 p 4, 8 järgi vangistusega 8 kuud,

§ 65

lg 2 alusel - 1 aasta vangistust; vabanes pärast karistuse ärakandmist 31.05.2007.a; tõkend - vahistamine alates 16.09.2009.a vandeadvokaat Talvi Vaske Süüdistatav Kaitsja RESOLUTSIOON Harju Maakohtu

1. veebruari 2010.a otsus U.K süüditunnistamises ja karistamises jätta muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks
2. mail 2010.a kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel. Asjaolud ja menetluse käik 1.Harju Maakohtu
3. veebruari 2010.a otsusega lühimenetluses tunnistati U.K süüdi

§ 121

järgi ja karistati vangistusega 1 aasta ja 6 kuud ning § 424 järgi ja karistati vangistusega 4 kuud.

§ 64

lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja mõisteti liitkaristuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust.

§ 68lg 1 alusel loeti karistusest kantuks 5 päeva eelvangistust, s.o.

20.05.- 21.05.2009 ja 24.08-26.08.2009.a. Tõkend - vahi all pidamine jäeti muutmata ning vangistuse 11 kuud ja 25 päeva alguseks loeti 14.09.2009.a. U.K-lt mõisteti välja riigieelarve tuludesse menetluskuludena määratud kaitsjale makstud tasu 2820 krooni ja sundraha 3200 krooni. 2. U.K tunnistati

§ 121

järgi süüdi selles, et tema 20.05.2009.a kella 21.00 paiku Tallinnas, Paasiku 2A asuvas Grossi poes, lõi I K pudeliga pähe, põhjustades peahaava otsmikul; samuti selle, et tema 16.07.2009.a kella 15.45 paiku Tallinnas, Meeliku 22/1 asuva maja juures, lõi kaks korda rusikaga vastu nägu V T, põhjustades alalõualuu murru ja samuti selles, et tema 14.09.2009.a kella 20.30 paiku Tallinnas, Meeliku 22/1-19 asuvas korteris lõi jalgade ja kätega näo ning keha piirkonda oma naist K D, põhjustades kannatanule pea pindmised hulgivigastused, verevalumid paremal säärel, põlvel, reiel ja jalalabal, verevalumid puusadel, seljal ning paremal käsi- ja õlavarrel.

§ 424

järgi tunnistati U.K süüdi selles, et tema, 24.08.2009.a kella 14.50 paiku Harjumaal, Kiili vallas Tallinn – Rapla – Türi maantee

1. kilomeetril juhtis alkoholijoobes olles (0,76mg/l) mootorsõidukit Audi 100, reg. nr 524 ANT. Apellatsiooni sisu ja menetlusosaliste seisukohad
2. Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonides vaidlustavad maakohtu otsuse süüdistatava kaitsja ja süüdistatav. Süüdistatava kaitsja apellatsiooni kohaselt on maakohus rikkunud KrMS § 338 p-s 4 sätestatut, mis väljendub selles, et maakohus ei ole piisavalt arvestanud kuriteo tehiolusid ja süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust ning mõistnud U.K-le liiga range karistuse. Apellatsiooni motiivide kohaselt ei ole käesolevas asjas vastutust raskendava asjaolu (süüteo toimepanemine isiku suhtes, kes on süüdlasest perekondlikus sõltuvuses) arvestamine põhjendatud. Kaitsja palub kohtuotsuse U.K karistamise osas tühistada ja mõista kergema karistuse. Süüdistatava apellatsiooni kohaselt tuleks talle mõista karistus tingimisi või asendada mõistetud karistus üldkasuliku tööga, kuna tal on naine ja alaealine laps, kes vajavad tema moraalset ja materiaalset abi, mida ta saab neile osutada vabaduses viibides, kuna tal on olemas ametlik töökoht.
3. Ringkonnakohtu istungil süüdistatav ja tema kaitsja toetasid apellatsioone ja taotlesid nende rahuldamist. Süüdistatav palus asendada talle karistusena mõistetud reaalne vangistus tingimisi vangistusega. Süüdistatav kaitsja palus mõista karistuse allapoole sanktsiooni alammäära, kuna kuriteod olid juhusliku iseloomuga ja kannatanu K.U.K ei soovi abikaasa karistamist pika vangistusega. Prokurör palus jätta kohtuotsus muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja apellatsioonide väidetega ning kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused leiab, et kohtuotsuse tühistamiseks puudub alus, kuna see on seaduslik ja põhjendatud.
4. Kohtukolleegium on seisukohal, et U.K-le karistust mõistes on kohus lähtunud

§-s 56 sätestatust ning oma järeldusi veenvalt põhjendanud. Kohtukolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ega pea KrMS § 342 lg 3 p 1 sätestatud õigust kasutades nende kordamist vajalikuks. Apellatsioonidest ei nähtu, et Harju Maakohus oleks U.K-le karistuse mõistmisel ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või rikkunud oluliselt kriminaalmenetluse seadust, mistõttu apelleeritud kohtuotsus tuleb jätta muutmata.

§ 121

ja § 424 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest on sanktsioonina ette nähtud rahaline karistus või kuni 3-aastane vangistus. Kohus karistas U.K kolme erineva isiku suhtes eri aegadel toime pandud vägivallategude ja mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest kokku 1 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega, so sanktsiooni keskmises määras. Kuna kohus nõustus asja lahendamisega lühimenetluses, siis lühendati U.K-le mõistetud karistust veelgi ühe kolmandiku võrra ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti kolme vägivallateo ja ühe liiklussüüteo eest vaid 11 kuud ja 25 päeva vangistust. Maakohus märkis otsuses põhjendatult, et süüdistatava käitumine on kohtu hinnangul olnud äärmiselt jõhker ning väljendab sügavat ükskõiksust ja hoolimatust nii lähedaste kui talle võõraste isikute elu ja tervise suhtes. Vaieldamatult on üldteada asjaolu, et ohtlik on löök pudeliga pähe või löögid näkku, mis purustavad kannatanu lõualuu, jõhker oli ka oma abikaasa peksmine valimatult käte ja jalgadega üle kogu keha. Samuti seab alkoholijoobes autorooli istumine ohtu mitte ainult juhi enda, vaid kõigi kaasliiklejate elu ja tervise. Apelleeritud kohtuotsuses märgitakse õigesti, et U.K on varem kriminaalkorras karistatud seitsmel korral eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest, kusjuures korduvalt on teda karistatud vangistusega. Pärast vabanemisi reaalse vangistuse kandmiselt on ta aga üha uuesti toime pannud uusi süütegusid. Seega on maakohus toimepandud tegude raskust ja süüdlase isikut arvesse võttes põhjendatult leidnud, et U.K-le saab karistusena kohaldada üksnes vangistust, milline vastab nii tema süü suurusele kui ka õiguskorra kaitsmise huvidele. Kohtukolleegiumi arvates on maakohus põhjendatult lugenud karistust raskendavaks asjaoluks süüteo toimepanemise oma abikaasa suhtes (

§ 58

p 4), kellele peksmisega tekitati verevalumid paremal säärel, põlvel, labajalal ja reiel, samuti verevalumid puusadel, seljal, paremal käel ja õlevarrel, alahuulel ning parema silma ümbruses. Eeltoodu alusel ei pidanud maakohus võimalikuks süüdistatava suhtes kohaldada

§ 74ja § 75 sätteid, millega kohtukolleegium nõustub.

Ka asjaolu, et kannatanu K.U.K on süüdistatavale nüüdseks andestanud, ei anna alust maakohtu mõistetud karistuse muutmiseks. Riigikohus on oma otsuses nr 3-1-1-40-04 rõhutanud, et isiku karistusest tingimisi vabastamine

§ 73

ja 74 alusel ei ole iseseisev karistusliik, vaid see on kuriteo eest mõistetud põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise aluseks on isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse ärakandmise ebaotstarbekaks. Sellest tulenevalt ei ole asjakohased apellatsioonides esitatud väited, et mõistetud karistus, arvestades asjaolu, et süüteod olid juhuslikku laadi, ei ole käesolevas asjas asjakohased. tingimisi karistust, kui karistust, ei ole tema suhtes varem kohaldatud.

§ 73

lg 6 kohaselt karistusest tingimisi vabastamist ei kohaldata tahtliku kuriteo toimepannud isikule, keda on karistatud vangistusega. Kuna U.K on varem korduvalt vangistust kandnud, siis ei ole võimalik tema suhtes

§ 73alusel karistusest tingimisi vabastamist kohtukolleegium isegi kaaluda.

Tulenevalt asjaolust, et U.K ei ole mõjutanud seadusekuulekalt käituma isegi korduvad vanglakaristused, siis kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut arvestades puudub kohtukolleegiumi hinnangul alus tema suhtes ka

§ 74alusel karistusest tingimisi vabastamiseks.

Ka inkrimineeritavate süütegude toimepanemise ajal olid süüdistataval naine ja alaealine laps, kes ka siis vajasid tema moraalset ja materiaalset abi, kuid vaatamata perekonna olemasolule pani U.K alkoholijoobes toime uusi süütegusid. Kuna süüdimõistetu peab

§ 69

lg 4 alusel ka üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid ning täitama talle pandud kohustusi vastavalt

§-s 75 sätestatule ning kohtukolleegiumi hinnangul ei ole U.K võimeline neid kohustusi täitma, siis puudub ka alus talle mõistetud karistuse asendamiseks üldkasuliku tööga.

1. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 on kohtukolleegium seisukohal, et Harju Maakohtu
2. veebruari
3. a otsus U.K suhtes tuleb jätta muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Urmas Reinola Ivi Kesküla Paavo Randma