järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Jane Pajus Süüdistatav I.K Kaitsja Elu- või asukoht ja aadress: Tartu XXXXX XX-X Isikukood või sünniaeg: XXX Karistatus: kriminaalkorras varem karistatud: 1) Tartu Maakohus 27.12.2000 KrK § 204 lg 3 järgi 5 kuud vabadusekaotust KrK § 27 lg 3 alusel tingimisi 1 aastase katseajaga ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 1 aastaks 2) Viru Maakohus, Rakvere kohtumaja 01.03.2006
järgi 6 kuud vangistust
alusel tingimisi 1 aasta 8 kuu pikkuse katseajaga ning sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 10 kuuks väärteomenetluses kehtivaid karistusi 18- rahatrahvid liiklusseaduse ja alkoholiseaduse rikkumiste eest /tl 11-15/ Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 03.09.2010 /tl 10/ riigi poolt määratud korras advokaat Niina Agarjova RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada I.K
järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.
lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et vangistus jäetakse tingimisi kohaldamata ning ei pöörata täielikult täitmisele, kui I.K ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
I.K on katseajal kohustatud:
Määrata I.K katseajaks Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna vastava talituse juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 175 lg 1 p 9; § 179 lg 1 p 2 ja 180 lg-te 1 ja 3 alusel mõista välja I.K-lt menetluskuluna 3 000.- (kolm tuhat) krooni sundraha. Ülejäänud osas jätta menetluskulu riigi kanda. KrMS § 423 ja § 424 alusel määrata, et I.K on õigus tasumisele kuuluv menetluskulud tasuda 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Süüdimõistetul tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-is SEB Pank nr 10220034800017 või AS-is Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „isiku nimi, kriminaalasja nr, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu Ringkonnakohtule kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Prokuratuur või menetlusosaline, kellel on kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuse aluse tekkinud kohustus kriminaalmenetluse kulud hüvitada, võib otsuse vaidlustada kas apellatsioonis võ määruskaebuse esitamise korras vastavalt KrMS 15.peatüki sätetele. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu I.K süüdistatakse selles, et tema olles joobeseisundis 21.08.2010 kella 15:16 ajal Tartu linnas Võru tänaval juhtis mootorsõidukit Audi registreerimismärgiga XXX XXX. 21.08.2010 kell 15:50 SA TÜ Kliinikumis analüüsiks võetud vereproovist leiti etanooli 1,57 ± 0,06 mg/g, mis 2 vastab Liiklusseaduse § 20 lg 3¹ p1 nimetatud tingimustele. Seega tema, mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, pani toime
Tsiviilhagi esitatud ei ole. Asitõendeid ei ole. Menetluskulud: Lõuna Prefektuuri poolt tasutud Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum arve I.K joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise eest 226 krooni /tl 22/ ja kaitsja tasu advokaat Niina Agarjova poolt osutatud õigusabi eest prokuratuuris 250 krooni. I.K karistust kergendava asjaoluna saab arvestada puhtsüdamlikku kahetsust, aga raskendavaid asjaolusid ei ole. Karistuse kokkuleppimisel sai arvesse võetud asjaolu, et süüdistatava abikaasa, kes on 90 % töövõimetu, vajab igapäevast hooldust ja abi majapidamises, kuna haigete neerude tõttu on tal endal toimetulek raskendatud. Poeg elab Tallinnas ja selles osas aidata ei saa. Süüdistatav on pöördunud septembri keskel alkoholi probleemist vabanemiseks nö kodeerija poole, et minna vastuvõtule 03.10.2010, tal on ka kõrge vererõhk, mida korrigeerib kaks korda päevas tablettidega. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav nõustus esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning pooled jõudsid kokkuleppele, et prokurör nõuab kohtus: Süüdi tunnistada I.K
järgi ja mõista karistuseks 6 kuud vangistust.
lg 1, 3 alusel mõistetud vangistust mitte kohaldada ja täielikult täitmisele mitte pöörata I.K ei pane 2 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja
lg 2 p 2 kohustust.
lg 1 sätestatud kontrollnõuete järgi on I.K kohustatud käitumiskontrolli ajal: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokuröri abi jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et I.K, tema kaitsja ja prokuröri abi vahel on sõlmitud kokkulepped järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et I.K on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse I.K süüdi tunnistada
MS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas tuleks kohtul välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha, milline summa II astme kuriteo toimepanemise eest süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 6525.- krooni. Samuti peaks kohus välja mõistma KrMS § 175 lg 1 alusel kaitsjale väljamaksmisele kuuluva tasu, ekspertiisitasu ja postikulu. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib 3 süüdimõistetule ülejõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus on seisukohal, et arvestades asjaolu, et I.K on pensionär ja tulenevalt tervislikust seisundist peab kulutama märkimisväärse osa oma sissetulekust ravimitele, siis on põhjendatud tema osas jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda ja anda talle võimalus need tasuda 1 aasta jooksul. Rutt Teeveer Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.