1-10-14325/4

(10260103996)Kohtukoosseis Kohtunik Kersti Vosman Kohtuistungi sekretär Annika Savimägi Kriminaalasi S.I süüdistuses KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Meelis Juursoo Süüdistatav Kaitsja S.I, elukoht xxxx xxxxxxx xxxxx xxxx xxxxx xxxx, isikukood xxx, EV kodanik, emakeel eesti keel, põhiharidus, töökoht puudub kriminaalkorras karistamata Advokaat Kalju Kutsar RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 248 lg 1 p 5, 249, 313 kohus otsustas: süüdi tunnistada S.I KarS § 424 järgi ja karistuseks mõista 30 (kolmkümmend) päeva vangistust. Elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. S.I karistuse kandmist arvestada tema vanglasse saabumisest. KarS § 50 lg 1 alusel võtta S.I-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus viieks kuuks. Välja mõista S.I-lt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud - 276 (kakssada seitsekümmend kuus) krooni joobe tuvastamise kulu, 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni sundraha ja 900 (üheksasada) krooni määratud kaitsjale makstav tasu. Menetluskulud tasuda kolmekümne päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB pangas või arveldusarvele 221023778606 Swedbank-is. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus .“ S.I, kriminaalasja number, makse nimetus). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib seoses Kriminaalmenetluse seadustiku kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete väidetava rikkumisega 15 päeva jooksul kaevata Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu, kui apellatsiooniõiguse kasutamise soovist on teatatud Võru kohtumajale kirjalikult 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK S.I s ü ü d i s t a t a k s e selles, et tema 16.juulil 2010a. kella 22.40 ajal juhtis xxxx xxxxxxxxx xxxxxx xxxxxx xxxxxx xxxxxxxx mootorsõidukit xxxx xxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxx xxx olles alkoholijoobes so joobeseisundi meditsiinilisel tuvastamisel Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi uuringuaktist nr 344-T nähtub, et S.I verest leiti etanooli 2,04 mg/g (-/+ 0,07mg/g). Antud teoga rikkus S.I Liiklusseaduse § 20 lg 3 ja Liikluseeskirja § 76 p 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla alkoholijoobes. Seega pani S.I toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo - mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis Kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör kohtus S.I süüditunnistamist KarS § 424 järgi ning karistamist 30 (kolmekümne)-päevase vangistusega. KarS § 50 lg 1 alusel lisakaristusena võtta S.I-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 (viieks) kuuks. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai S.I kokkuleppest aru ja väljendas oma tõelist tahet. Kohtuistungil jäid süüdistatav, kaitsja ja prokurör sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus nõustub kuriteo kvalifikatsiooni, prokuröri poolt nõutava karistuse liigi ja määraga ning leiab, et S.I tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ning karistus süüdistatavale mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 2, 180 lg 1 alusel kuuluvad S.I-lt sisse nõudmisele kriminaalmenetluse kulud –joobeseisundi tuvastamiseks vereanalüüsi võtmise maksumus 50 krooni ning 226 krooni Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt joobeseisundi uuringuakti teostamise maksumus ( tl 5-7) s.o kokku 276 krooni, määratud kaitsjale makstav tasu, mis nähtuvalt prokuröri määrusest ( tl 12-13,14) on kriminaalasja kohtueelsel menetlemisel 1440 krooni, määratud kaitsja advokaat Kalju Kutsari taotlusest kriminaalasja kohtueelses ja kohtumenetluses 1440 krooni, kokku 2880 krooni, vastab Eesti Advokatuuri Juhatuse15.detsembri 2009.a. otsusega kehtestatud tasumääradele ning kuulub väljamõistmisele ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha 1,5 palga alammääras s.o. 6525 krooni, sest S.I pani toime teise astme kuriteo. Kokku kuuluks sissenõudmisele 9681 krooni menetluskulu. Juhindudes KrMS § 180 lg 3 - mille kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda - jätab kohus S.I-lt sissenõudmisele kuuluvad kriminaalmenetluse kulud osaliselt , määratud kaitsja tasu osas, riigi kanda, arvestades, et S.I ainsaks sissetulekuks on 1000 kroonine toimetulekutoetus ning juhutööd ning kohalikust advokaadibüroost määratud kaitsja tasu olnuks kordades väiksem. Kersti Vosman Kohtunik