1-06-10662/31

Ärakiri Kohus KOHTUMÄÄRUS Määruse tegemise aeg ja koht Viru Maakohus 06.10.2010 Kohtla-Järve kohtumaja Kohtuasja number 1-06-10662 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Svetlana HAMAZA Prokurör Aivar LEMBIT Kaitsja vandeadvokaat Arvo SUUBAN Kohtuasi Viru Vangla materjalid R.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks R.P sünd. xxx, isikukood xxx, kodakondsuseta, algharidus, rahvuselt venelane, elukoht xxx Karistuse kandmise algus 26.01.2008 ja lõpp 06.01.2012 Jätta R.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Arvo SUUBANI taotlus ja määrata tema poolt R.P-le osutatud õigusabi tasu suuruseks 679 (kuussada seitsekümmend üheksa) krooni 20 senti (s.h. tutvumine toimikuga 250 krooni, osalemine istungil 250 krooni, käibemaks 100 krooni, sõidukulu 66 krooni, käibemaks 13,20 krooni). Välja mõista R.P-lt riigituludesse kaitsjale (vandeadvokaat Arvo SUUBAN) makstud tasu eest 679 (kuussada seitsekümmend üheksa) krooni 20 senti. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Asjaolud 1 Viru Vangla esitas 17.09.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava R.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. R.P on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 22.10.2008 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §263 p.1, 3; §118 p.6 ja §266 lg.1 järgi ning karistatud KrMS §238, KarS §64, §68, §76 lg.6 ja §65 lg.2 kohaldamisega vangistusega 3 aastat 11 kuud 12 päeva alates 26.01.

1. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale ei ole vangistuse ajal määratud distsiplinaarkaristusi. Kinnipeetav õpib alates 01.09.2009 Viru Vanglas kutseharidussüsteemis keevitajaks ja alates 14.07.2010 osaleb sotsiaalprogrammis Viha juhtimine. Kinnipeetaval on rahalisi kohustusi summas 16 401,65 krooni, vabanemisfondis on 13 050 krooni. Vangistuse ajal toetavad kinnipeetavat materiaalselt ema ja elukaaslane. Kinnipeetava sotsiaalse võrgustiku moodustavad ema, elukaaslane ja tütar, suhted on head ja toetavad. Kinnipeetava töökaaslased, kellega ta suhtles, olid seaduskuulekad. Vangistuse ajal kuuluvad kinnipeetava tutvusringkonda kuritegeliku minevikuga isikud. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud viiendat korda. Olles varem karistatud vangistusega, ei ole ta vastavaid järeldusi teinud ja jätkanud ebaseaduslikku käitumist. Kinnipeetav kontrollib tavaolukorras oma emotsioone ja käitumist, kuid alkoholi mõjul võib käituda mõtlematult ja hoolimata võimalikest negatiivsetest tagajärgedest. Kinnipeetaval on oma vanusele vastavad sotsiaalsed oskused, ta tunnistab oma probleeme, kuid ei hinda neid objektiivselt, samuti tunnistab, et alkoholijoobes võib käituda vägivaldselt ja agressiivselt. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses nõustub kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna tal on olemas kehtiv isikut tõendav dokument; kindel elukoht; garanteeritud töökoht ja sellega seoses legaalne sissetulek; toetav võrgustik; distsiplineeritud käitumine vanglas; aktiivne osalemine vanglas toimuvates sotsialiseerimistegevustes. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku panna kinnipeetavale järgmised lisakohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; mitte omada, kanda ja kasutada relva; asuda tööle ühe kuu jooksul pärast vanglast vabanemist; osaleda sotsiaalprogrammis, soovitavalt läbida programm Eluviisitreening. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama emale kuuluvasse 2-toalisesse korterisse, mis on korralik ja hästi sisustatud, ilma võlgadeta. Vabanemise korral on kinnipeetavale garanteerinud töökoha maalrina xxx, kriminaalhooldusametnik on seda asjaolu kontrollinud. Kinnipeetava ema on pensionär ja nõus poega kuni töölesaamiseni toetama. Kinnipeetava poolt uue kuriteo toimepanemise riskifaktorid on järgmised:
2. kriminaalne käitumine. Kriminaalkorras karistatud 5 korda, viimane kuritegu sooritatud katseajal, vanglas ei ole kinnipeetaval ühtegi distsiplinaarkaristust;
3. alkoholi tarvitamisest tingitud vägivaldne käitumine. Kriminaalhooldusametnik leiab, et kinnipeetav tunnistab oma probleemi, on motiveeritud alkoholi tarvitamisest loobuma;
4. mõtlemine ja käitumine. Kinnipeetav on vanglas saanud psühholoogilisi nõustamisi, mis aitasid korrigeerida mõtlemisstiili, tõsta vastutustunnet, näha erinevaid probleemide lahendamisstrateegiaid ja võimalikke tegude tagajärgi nii endale kui teistele. Maakohtu istung Kinnipeetav R.P taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ja kinnitas, et kõik tema kuriteod alkoholiprobleemiga, millega nüüdsest on ta otsustanud teha lõpu. on seotud 2 Prokuröri abi Aivar Lembit leidis maakohtu istungil, et kinnipeetavale võib anda võimaluse ja talle tuleks vabastamise korral panna need lisakohustused, mida on oma arvamuses märkinud kriminaalhooldaja. Kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban toetas maakohtu istungil kinnipeetava taotlust. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 5 korda, kusjuures kõik korrad on teda karistatud vangistusega. Harju Maakohtu 16.10.2003 määrusega vabastati ta karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga, mis lõppes 13.02.
5. Kinnipeetav ei läbinud seda katseaega ja pani katseajal toime uue, I astme tervisevastase kuriteo. Lisaks sellele jätkas kinnipeetav kuritegude toimepanemist. Eeltoodust nähtub, et kinnipeetava puhul ei ole ilmselgelt tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Varasematest karistustest ei ole kinnipeetav teinud enda jaoks mingeid järeldusi ning ühiskonnas sätestatud reegleid ja norme ei suuda kinnipeetav täita isegi kriminaalhoolduse ajal. Maakohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudab sel korral niivõrd pika katseaja (kuni 06.01.2012) läbida nõuetekohaselt ning täita kõiki käitumiskontrolli nõudeid ja lisakohustusi. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud liitkaristusest ära kandnud ca 2 aastat 8 kuud ja kanda on veel ca 1 aasta 4 kuud. Maakohus leiab, et arvestades toimepandud kuritegude arvu, kuriteo toimepanemist katseajal ning liitkaristust, on kinnipeetav käesolevaks ajaks kandnud ära veel liiga vähe talle mõistetud karistusest. Kinnipeetava karistuse lõpp on 06.01.2012, seega on tal veelkord võimalus taotleda vabanemist enne tähtaega. Viru Vangla iseloomustusest ja kinnipeetava enda seletusest maakohtu istungil nähtub, et kuritegude toimepanemist soodustavaks teguriks oli kinnipeetava poolt alkoholi kuritarvitamine. Samas ei nähtu asja materjalidest, et kinnipeetav oleks nimetatud probleemiga vangistuse ajal tegelenud ja läbinud sõltuvusega seotud sotsiaalprogramme. Maakohus leiab, et sotsiaalprogrammide läbimine vangistuses on kindlam ja tulemuslikum, kui kriminaalhoolduse ajal. Maakohtul puudub veendumus, et isik, kes kuritarvitab alkoholi niivõrd pika aja vältel, suudab sellest vabaneda iseseisvalt. Maakohus ei nõustu kõikide asjaoludega, mis on märgitud kriminaalhooldusametniku kirjalikus arvamuses ja mis toetavad kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama endisesse elukohta koos endise elukaaslase ja lapsega. Kuna sama perekond, kellega koos elada, oli kinnipeetaval olemas ka enne vangistust, siis nähtub eeltoodust, et perekonna, s.t. toetava lähivõrgustiku, olemasolu ei hoia 3 kinnipeetavat tagasi kuritegude toimepanemisest. Viimase kohtuotsuse kohaselt on kinnipeetav kuritegusid toime pannud 10.01.2005 – 26.01.2008, seega pika perioodi vältel. Kriminaalhooldusametniku kirjalikus arvamuses märgitud asjaolu, et kinnipeetav osaleb aktiivselt sotsialiseerimistegevustes, Viru Vangla iseloomustus ei kinnita. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt osales kinnipeetav kogu vangistuse jooksul vaid ühes sotsiaalprogrammis Viha juhtimine, mida ei saa kindlasti lugeda aktiivseks osalemiseks. Samas peab maakohus sellise suunitlusega programmi läbimist kinnipeetava poolt positiivseks, kuna Viru Vangla iseloomustuse kohaselt muutub kinnipeetav alkoholi tarvitamise tagajärjel agressiivseks. Elu- ja töökoha olemasolu on antud asjas positiivsed asjaolud, kuid vaid nendel alustel ei ole kinnipeetava vabastamine põhjendatud. Samuti ei saa aluseks võtta vaid distsiplinaarkaristuste puudumist vanglas, s.t. kinnipeetava käitumist vangistuse ajal, kuigi maakohus tunnustab karistuste puudumist. Arvestades kõike ülaltoodut, leiab maakohus, et kinnipeetava vabastamine vangistusest käesoleval ajal ei ole põhjendatud ja on ennatlik. Kinnipeetaval tuleb oma edaspidise käitumisega jätkuvalt näidata, et on asunud paranemise teele, samuti tuleb tal tegeleda sõltuvusprobleemidega. Vastavalt kinnipeetava kirjalikule avaldusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban, kelle taotluse kohaselt on õigusabi tasu suuruseks 679,20 krooni. Nimetatud summa kuulub väljamõistmisele kinnipeetavalt. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
6. Anne PALMISTE Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 10.11.2010.a. kohtumäärusega Juhindudes KrMS § 390 ja § 391 ringkonnakohus määras: jätta Viru Maakohtu
7. oktoobri 2010 määrus muutmata ning süüdimõistetu R.P määruskaebus rahuldamata. Ärakiri õige №oremreferent Liivi Õun Määrus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 10.11.2010 №oremreferent Liivi Õun 4