Kriminaalasi nr 1-08-13218 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 06 november 2009. a Jõgeva kohtumaja (istung 02.11.2009.a Tartu kohtumajas) Kriminaalasja number 1-08-13218 Täi

§ 331

järgi ja karistuseks on mõistetud 1 aasta 1 kuu vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 25.05.2007.a Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 9 kuud 20 päeva vangistust, võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 10 kuud 20 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 29.10.2008.a ja 1

§ 199

lg 2 p 4, 8 järgi 9 kuud vangistust; 5) 12.01.2005.a Tallinna Linnakohtu poolt

§ 280

lg 1, § 199 lg 2 p 4, 8 ja § 202 lg 1 järgi 10 kuud vangistust; 6) 25.05.2007.a Harju Maakohtu poolt

§ 199lg 2 p 4, 7, 8 järgi 2 aastat 6 kuud vangistust.

Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei toeta M.A tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör samuti ei toeta M.A ennetähtaegset vabastamist, kuna tegemist isikuga, kes varem korduvalt karistatud kriminaalkorras ja kes on jätkanud rikkumiste toimepanemist ka vangistuse ajal. Vaatamata positiivsetele muutustele viimase aasta jooksul oleks vabastamine praegu ennatlik. M.A selgitas istungil, et ta on viimase aasta jooksul vangistuses teinud olulisi järeldusi ja soovib edaspidi jätkata seaduskuulekalt. Ta on varem aastaid tarvitanud narkootikume, kuid nüüd on ta saanud nõustamist ja läbinud erinevaid programme, mistõttu loodab narkootikumidest loobuda, samas teadvustades endale, et võib tulla tagasilööke, on ta ka vabaduses ta valmis jätkama tööd loobumiseks. Peale vabanemist asuks ta esialgu elama rehabilitatsioonikeskusesse, kuna endisesse elukohta ei saa ta venna vastuseisu tõttu tagasi pöörduda. Ka loodab ta vabanedes saada tööle firmas, mis on selleks eelneva nõusoleku andnud. Kus firma täpselt asub ja kas hetkel see ka tegutseb, ei osanud M.A öelda, kuna omab vaid kontaktisiku telefoni ja viimasel ajal temaga suhelnud ei ole, kuna ei pidanud enda vabastamist enne tähtaega tõenäoliseks. Kaitsja leiab, et M.A tuleks vabastada enne tähtaega, kuna tal on võimalus tööle asuda. Samuti on tal kokkulepe õpingute jätkamiseks täiskasvanute gümnaasiumis. Vangistuse ajal on teda küll distsiplinaarkorras karistatud, kuid rikkumine ei ole olnud väga tõsine. Ennetähtaegsel vabanemisel oleks M.A-le tagatud vajalik abi resotsialiseerumiseks kriminaalhoolduse näol.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. M.A on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle poole. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

§ 76

lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga, kuulanud kohtuistungil ära süüdimõistetu, 2