4-10-401/6

1 Ärakiri KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja 22.veebruaril 2010 Kohtla-Järve kohtumajas koht Väärteoasja number 4-10-401 Kohtunik Inna Kirsipuu kirjalikus menetluses Väärteoasi N.J kaebus Ida Prefektuuri 04.01.2010 otsuse peale, väärteoasjas nr. 2440,09,015370 , millega temale Liiklusseaduse § 74´22 lg 2 järgi määrati rahatrahv 40 trahviühiku ulatuses s.o. 2400 krooni ja Liiklusseaduse § 74´22 lg 4 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks. Kaebuse esitaja N.J, isikukood: xxx, töökoht: xxx Juhindudes V™S §120, § 132 p 2, 134, 135 kohus O T S U S T A S: N.J kaebus Ida Prefektuuri 04.01.2010 otsuse peale, väärteoasjas nr. 2440,09,015370 rahuldada osaliselt lisakaristuse määramise osas ja teha asjas uus otsus. Mõista N.J-ile LS § 74-22 lg 4 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 1 (üheks) kuuks. Lisakaristuse kandmise algus alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast. Jätta nimetatud kohtuvälise menetleja otsusest välja N.J karistust raskendav asjaolu – süüteo toimepanemine üldohtlikul viisil. 2 Muus osas jätta kohtuvälise menetleja, Ida Prefektuuri 04.01.2010 otsus väärteoasjas nr 2440,09,015370, N.J karistamise kohta Liiklusseaduse § 74´22 lg 2 järgi, s.o mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 21 kilomeetri tunnis – rahatrahviga 40 trahviühikut summas 2400 krooni, muutmata. Rahatrahv tasuda edasikaebamisetähtaja ( s.o 30 päeva) jooksul Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arvele 221023778606 Swedbankis märkides kohustusliku viitenumbri

1. Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest. Kohtuotsuse ärakirjad saata Ida Prefektuurile ja N.J-ile V™S § 135 lg 5 kohaselt väljastusteatega. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamise kuupäevast. Kassatsiooni esitamise õigus on üksnes vandeadvokaadil. Kohtuotsus jõustub 30 päevase tähtaja möödumisel alates kohtuotsuse kättesaamisest juhul, kui kohtumenetluse pool ei ole kassatsiooni esitanud. MENETLUSE KÄIK 17.12.2009 koostas Ida Politseiprefektuuri konstaabel Ergo Mägi väärteoprotokolli AB1150650 N.J suhtes selle fakti kohta, et 17.12.2009 kell 14.10 xxx mnt 159.kilomeetril juhtis N.J mootorsõidukit xxx kiirusega 77+-3 km/h, lubatud kiirus 50 km/h, millega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 24 km/h. Seega rikkus juht LE § 126 p
2. Väärtegu on kvalifitseeritud LS § 74-22 lg 2 alusel. Väärteoprotokoll oli isikule kätte antud allkirja vastu (lk 12). Ida Prefektuuri vanemkonstaabel Meelis Kaev tegi 04.01.2010 otsuse väärteoasjas 2440,09,
3. Otsuse kohaselt menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas sõidukiirusega 77+-3 km/h, ületades seejuures lubatud kiirust 24 km/h. Väärteo toimepanek on tõendatud, kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga, tunnistaja ülekuulamisprotokolli ja menetlusaluse isiku ütlustega. Kohtuväline menetleja tuvastas, et menetlusalune isik rikkus LE § 126 p 3 nõudeid, mille eest on ette nähtud karistus LS § 74-22 lg 2 alusel. Karistust 3 kergendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja ei tuvastanud. Raskendavaks asjaoluks on arvestatud süüteo toimepanemine üldohtlikul viisil. Karistuseks määrati rahatrahv 40 trahviühiku ulatuses summas 2400 krooni. Lisakaristuseks määrati juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks. 02.02.2010 saabus Viru Maakohtusse N.J kaebus tema suhtes 04.01.2010 tehtud otsuse peale väärteoasjas nr.2440,09,
4. KAEBUS 02.02.2010 esitatud kaebuses palub N.J Viru Maakohtult tühistada Ida Prefektuuri 04.01.2010 otsusega määratud lisakaristus (juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks). Ta on võetud tööle xxx katseajaga ja juhtimisõiguse äravõtmisel lõpetatakse temaga töösuhe, sest juhtimisõiguse olemasolu on töö iseloomuga tihedalt seotud. Kaebaja palub arvestada kergendavaid asjaolusid. Kaebuse esitaja avaldas, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses VASTUS KAEBUSELE Kohtuväline menetleja nõustub kirjaliku menetlusega ning palub jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Kohtuvälise menetleja põhjendused: Kohtuvälise väärteomenetluse käigus ei ole N.J kahetsust väljendanud. Seega puudub kergendav asjaolu- isiku puhtsüdamlik kahetsus. Lisakaristuse kohaldamisel arvestati väärteo toimepanemise asjaolude ning kogutud tõenditega. N.J on varasemalt toime pannud samalaadseid liiklusalaseid väärtegusid, mille eest määratud karistused ei suutnud teda mõjutada teedel seadusekuulekalt käituma. KOHTU SEISUKOHT V™S § 120 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus tutvus kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga, millest nähtub, et 17.12.2009 kell 14.10 xxx
5. kilomeetril teostati sõiduki xxx1xxx 4 liikumiskiiruse mõõtmist. Mõõtmisel on kasutatud mõõteseadet Stalker Dual DC083479, seadmele tehtud test 17.11.2009 kell 08.00, tulemus: töökorras. Mõõtmist teostati kõrvalteel paigal seisvast patrullautost. Mootorsõiduk liikus 1 sõidurajal üksinda. Kiirust mõõdeti sirgel teelõigul 3 sekundi jooksul. Kiiruse mõõtmisel oli seadme lugem 77 km/h, mõõdetaval teelõigul lubatud kiirus 50 km/h, määramatus +- 3 km/h, seega ületamine on 24 km/h võrra. Fikseeritud näitu näidati juhile. Tunnistajaks on kaasatudNikolai Alikov. Menetlusalune isik andis allkirja protokolliga tutvumise kohta. (lk 15). Menetlusalune isik ei vaidlusta kaebuses tema juhitud auto kiirust väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas. Kohtul ei ole alust kahelda kiiruse mõõtmise õigsuses. Kohus tuvastas, et N.J poolt juhitud mootorsõiduk liikus Ida-Viru maakonnas Kohtla vallas Tallinn-Narva mnt 159.kilomeetril kiirusega 77+- 3 km/h. LE § 126 p 3 sätestab, et juht ei tohi sõita kiiremini kui liikluskorraldusvahendil näidatud suurusest.Eelnimetatud teelõigul on lubatud maksimaalse sõidukiiruseks 50 km/h. N.J sõiduki kiiruseks antud teelõigul oli mõõdetud 77 +-3 km/h, seega ületamine vähemalt 24 km/h võrra.LS § 74-22 lg 2 sätestab, et mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurema sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 km/h karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut ( see on 6000 krooni – 1 trahviühik on 60 krooni).Seega pani menetlusalune isik toime LS § 74-22 lg 2 sätestatud rikkumise, mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurema sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 km/h, mille eest on ette nähtud karistuseks kuni 100 trahviühikut. Kaebuse esitaja ei nõustunud kohtuvälise menetleja lisakaristuse määramist põhjendavate argumentide ja karistust kergendavate asjaolude mittearvestamisega. Kaebuse esitaja põhjendas lisakaristusega mittenõustumist asjaoludega, et tema töökoht on tihedalt seotud just juhtimisõiguse olemasoluga. Samuti ei võetud arvesse kergendavaid asjaolusid. Karistuse määramisel ja mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 näidatud karistuse eesmärkidest. Karistus määramisel ja mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast hoiduda edaspidi süütegude toimepanemist ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistamise aluseks on isiku süü toimepandust. Viimasest lausest tuleneb, et karistamine on tegupõhine. Lubatust kiirema kiirusega sõitmine ehk kiiruse ületamine on ohudelikt. Selle teo kergem väärteokoosseis on ette nähtud LS § 74-22 lg 1 järgi - kiiruse ületamine kuni 20 km/t, mis näeb ette ka kergema karistuse. Sõites asulavälisel teel, kus lubatud kiirus on 50 km/t, kiirusega vähemalt 74 km/t, ohustas K. 5 N.J oma teoga teiste liiklejate liiklusturvalisust, suurendades liiklusõnnestuse põhjustamise ohtu. Ohu suurenemine seisneb selles, et teistel liiklejail on õigus eeldada, er kõik liikluses osalejad järgivad selle teelõigul kehtestatuid piiranguid, muuhulgas ka kiirusepiirangud, ning lähdudes sellest ka teel käituda. Kohtuvälise menetleja otsuses on õigesti märgitud, et puuduvad karistust kergendavad asjaolud. Kohtueelse uurimise käigus ega kaebuses ei ole menetlusalune isik kordagi valjendanud kahetsust. Seega tuleb ka kohus järeldusele, et puuduvad KarS § 57 sätestatud karistust kergendavad asjaolud. Samas ekslik on kohtu arvates kohtuvälise menetleja seisukoht, et N.J karistust raskendavaks asjaoluks on süüteo toimepanemine üldohtlikul viisil. Kohus juhib kohtuvälise menetleja tähelepanu sellele, et KarS § 59 sisaldab keeldu arvestada kergendavaid või raskendavaid asjaolusid teistkordselt, kui samad asjaolud on kirjeldatud süüteokoosseisu tunnusena. Kohus selgitab, et LS § 74-22 lg 2 sätestatud väärtegu ei olegi võimalik toime panna muul viisil kui juhtides sõidukit ja ületades seejuures kiirust. Seega, sõiduki juhtimine ja kiiruse ületamine ongi juba süüteokoosseisu tunnusena kirjeldatud ja neid ei saa enam arvestada raskendavana asjaoluna. LS § 74-22 lg 2 sätestatud maksimaalne määr on 6000 krooni, keskmine on 3000 krooni. Menetlusalusele isikule määratud rahatrahv on 40 trahviühikut, s.o 2400 krooni ehk isegi alla keskmise määra. N.J on ka varem korduvalt (4 korral) karistatud liiklusalaste väärtegude eest, nendest 2 korral kiiruse ületamise eest alates 21 kuni 40 km/t. Need on kehtivad karistused. Kuna viimase kohtuvälise menetleja 14.04.2009 otsuse alusel määrati temale LS § 72-22 lg 2 alusel rahatrahv 2400 krooni, siis käesoleva väärteoasja raames on põhjendatud karistuse määramine eelmise karistusega võrreldes vähemalt samas määras- 2400 krooni. Kohus leiab, et lisakaristuse määramine, juhtimisõiguse äravõtmine on iseenesest põhjendatud, sest Karistusregistrist ( lk 23-24) nähtub, et varasemad rahatrahvid ei ole N.J-ile piisavat mõju avaldanud. N.J on varasemalt 4 korral karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest, nendest 2 korral kiiruse ületamise eest LS § 74´22 lg 2, alusel. Trahvid on tasutud. Viimane asjaolu näitabki, et trahvide maksmisega ei ole isikul raskusi, kuid samal ajal ei ole trahvi mõju isikule niivõrd tõsine, et ta hoiduks uute süütegude toiepanemisest. Lisakaristuse määramine võib panna ta hoiduma liiklusalaste tegude toimepanemisest. Ainult põhikaristuse nimelt trahvi kohaldamist N.J puhul enam ilmselt ei piisa. Lisakaristuse määr on vastavalt LS §-s 74-22 lg 4 6 sätestatule võib olla 1 kuni 3 kuud. Isikule on määratud lisakaristus juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks. Kohus peab õiglaseks vähendada lisakaristuse pikkust ühe kuu võrra. Kohus võtab arvesse, et põhikaristusena määratud trahvisumma 2400 krooni on niigi alla keskmise määra, samas aga kohus erinevalt kohtuvälise menetleja seisukohalt leiab, et N.J karistamisel ei ole põhjendatud arvestada karistust raskendava asjaolunz süüteo toimepanemist üldohtlikul viisil. Selle tulemusena tuleb N.J lisakaristuse määra vähendada. Kohus leiab, et juhtimisõiguse äravõtmine ei takista menetlusalusel isikul oma isiklikku elu korraldamast, kuna juhtimisõiguse äravõtmine on lühiajaline, 1 kuu, mil isikul on võimalus oma elu ümber korraldada nii, et ei peaks mootorsõidukit kasutama. Ka töökohal on võimalik kohaneda lühiajalise piiranguga, näiteks võib taotleda ajutist üleviimist teisele ametikohale, mis ei nõuaks kohustuslikus korras juhtimisõiguse olemasolu. Järelikult, nimetatud lisakaristuse kohaldamise puhul pole tegemist sellise meetmega, mis tekitaks isikule ilmseid ja põhjendamatuid kannatusi. KOHTU MEE™ED N.J kaebus kohtuvälise menetleja Ida Prefektuuri vanemkonstaabel Meelis Kaev poolt tehtud 04.01.2010 otsuse peale väärteoasjas 2440,09,015370 tuleb rahuldada osaliselt, lisakaristuse osas, teha asjas uus otsus. Mõista N.J-ile lisakaristusena LS § 74-22 lg 4 alusel juhtimisõiguse äravõtmine 1 kuuks. Samuti kohtuvälise menetleja otsusest tuleb välja jätta N.J karistust raskendav asjaolu – süüteo toimepanemine üldohtlikul viiisil. Muus osas jätta nimetatud otsus muutmata. Kohtunik Inna Kirsipuu Ärakiri õige №oremreferent /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtuotsus jõustus 26.03.2010 №oremreferent Liivi Õun Liivi Õun