) § 424 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Ülle Tamm Süüdistatav R.S– isikukood xxx, elukoht *, * kodanik, haridus *, emakeel * keel, *, *, ülalpidamisel *. Karistusregistri andmetel on karistatud alljärgnevalt: 1) 08.06.2006.a Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu 19 7 politseijaoskonna poolt LS § 74 lg 1, § 74 ja LKindlS § 661 lg 2 alusel rahatrahviga 10020 krooni, trahv tasutud 20.03.2007.a, 2) 21.02.2008.a Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt
Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja poolt
lg 1 alusel vangistusega 1 aasta,
alusel vangistusega 4 kuud,
lg 1 alusel vangistusega 1 aasta,
lg 2 alusel vangistusega 1 aasta 2 kuud,
MS § 217 alusel kinni peetud 08.
2.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kuriteo toimepanemisega seoses R.S kahtlustatavana kinnipidamise aeg alates 08.08.2010 kell 18.40 kuni 09.08.2010 kell14.35, s.o kaks päeva, mistõttu lugeda ärakandmata karistuseks 6 (kuus) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 3. Vastavalt
lg 1 ja 3 jätta vangistus R.S suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud ära kandmata 6 kuu 28 päevalist vangistust ei pöörata täitmisele kui R.S 2 (kahe) aasta ja 6 (kuue) kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. 3.1. Määrata R.S katseajaks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda täitma
elama oma alalises elukohas * 3.1.
lg 2 sätestatule, pikendada katseaga kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. 4.
lg 1 p 1 alusel võtta R.S-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks, mille algust lugeda kohtuotsuse jõustumisest.
mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis. Prokuröri poolt kohtus R.S-ile nõutud karistus:
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 7 (seitse ) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusest maha eelvangistuses viibitud aeg 08.08-09.08.2010.a s.o 2 päeva vangistust ja ärakandmisele kuulub 6 kuud ja 28 päeva vangistust.
, 75 alusel vabastatakse R.S vangistusest tingimisi 2 aasta ja 6 kuulise katseajaga, mille kestel on ta kohustatud järgima
Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab R.S süüdi ja kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi - puudub. Asitõendid - puuduvad. Tõkend –R.S osas ei ole kohaldatud tõkendit, kuid ta on kahtlustatavana kinni peetud 08.08.2010 kell 18.40 kuni 09.08. 2010 kell 14.35/tl 2-3/, s.o 2 päeva, mis tuleb
Menetluskulud Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: 3 Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. KrMS § 2565 lg 2 kohaselt vähendab kohus tehes kiirmenetluses süüdimõistvat kohtuotsust KrMS §179 lg 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Kaitsja taotles vähendada käesoleval juhul sundraha suurust ½ võrra, millise taotluse kohus ka rahuldab ja vastavalt eeltoodule tuleb R.S-ilt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses ½ 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o (1,5 * 4350) / 2= 3262,50 krooni. Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see alljärgnev – kaitsjale S. Narusbergile R.S kaitsmise eest kohtueelses menetluses makstud riigi õigusabi tasu 2044.80 krooni /tl 24/ ja kohtumenetluses makstud riigi õigusabi tasu 600 krooni, kokku 2644 krooni. Kohus jätab riigi kanda kaitsjale makstud sõidukulu ja tasu õigusabi osutamise kohta jõudmiseks kulutatud aja eest, kuna kaitsja on määratud riigi poolt ja eelnimetatud kulud on tekkinud sellest, et kaitsja on väljastpoolt menetlustoimingute piirkonda. Seega kaitsjale makstud tasudest kuulub R.S-ilt väljamõistmisele 1500 krooni ja riigi kanda tuleb jätta 1144 krooni. Kaitsja taotles R.S vabastada osaliselt 1500 krooni suuruse menetluskulu kandmisest KrMS § 180 lg 3 alusel, mille kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kaitsja palus arvestada, et R.S on töötu ja tema ülalpidamisel on kolm alaealist last. Kohus jätab kaitsja taotluse rahuldamata, sest R.S on andnud kohtuistungil ütlusi selle kohta, et talle ja tema abikaasa ühisvarasse kuulub kaks sõidukit, samuti kuulub R.S-ile lahusvarana kinnistu, mis asub *, kusjuures R.S ja tema perekonna elukohaks ei ole talle lahusvarana kuuluv kinnistu. R.S saab * raha * krooni kuus. Eesti Töötukassa andmetel http://www.tootukassa.ee/public/RegU_07.xls#reg.töötuskpv!A1 on Eesti Vabariigis 2010. juuni lõpu seisuga registreeritud 81 050 töötut. Seega ei ole töötus käesoleval ajal midagi erakorralist, mis annaks aluse niigi vähendatud menetluskulude osaliseks riigi kanda jätmiseks. Kohus nõustub prokuröriga, et
järgi toimepandav kuritegu on otsese tahtlusega toime pandud kuritegu, mille toimepanemine sõltus vaid R.S enda tahtest. Kui isik paneb toime kuriteo, siis tuleb tal ka arvestada kuriteo toimepanemisega kaasnevate menetluskuludega. Arvestades R.S-ile kuuluvat vara, on tal piisavalt varalisi võimalusi, et kanda kohustused Eesti Vabariigi ees. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.