Obsah (5)

§ 240§ 190§ 175§ 180§ 189

Kriminaalasi nr . 1 – 10-10180 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungisekretär Margit Veike Otsuse tegemise aeg ja koht 06.

§ 240, § 246, § 245, § 248 lg.1 p.5, § 249, §311, § 313 lg.1, § 175 lg.

1 p.4,§ 180 lg.1, maakohus o t s u s t a s: RESOLUTSIOON : Süüdi tunnistada R.G KarS § 169 järgi ja karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust. 1 Kohaldada KarS § 74 lg 1 ja 3 sätteid ja määrata, et mõistetavat karistust ei pöörata täitmisele, kui R.G 2(kahe)- aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid : 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 75 lg.2 p.1 alusel kohustada R.G heastama kuriteo läbi tekkinud võlgnevust alates augustist 2010 igakuiselt 28.kuupäevaks vähemalt 1300 (üks tuhat kolmsada) krooni xxxxxxxxxxxxxxxx arveldusarvele nr . xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Swedbank. Määrata R.G katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldaja järelevalve alla. Tõkend- elukohast lahkumise keeld jätta ära kohtuotsuse jõustumisel. Kriminaalmenetluse kulud: Mõista välja R.G*elt sundraha 6525 krooni riigi tuludesse. Sundraha tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr . 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr . 221023778606 Swedbangas, viitenumber

1. Määrata kaitsja tasu õigusabi eest kohtumenetluses 300 krooni ja mõista R.G-lt välja tasu ja kulud kaitsja õigusabi kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses kokku
2. 80 krooni. Kriminaalmenetluse kulu (tasu õigusabi eest) tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr . 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr . 221023778606 Swedbangas, viitenumber
3. Menetluskulude vabatahtliku tasumise tähtaeg on 1 kuu arvates kohtuotsuse jõustumsiest. Kui menetluskulud ei ole täielikult tasutud 1 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, saadetakse kohtuotsus kohtutäiturile sundtäitmiseks täitemenetluses sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Kriminaalmenetluse seadustiku kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete rikkumise peale Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Kaebuse esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse 15 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav. Kriminaalasi on saabunud kohtusse menetlemiseks kokkuleppemenetluses. Prokurör selgitab kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ja arvesse võetut. Prokurör palub kokkuleppe võtta kohtuotsuse aluseks. Kannatanule igakuiselt maksmisele määratud summa 2 juures on arvestatud, et R.G suudaks maksta iga kuu temalt kohtuotsusega välja mõistetud summa 2175 krooni ja lisaks veel 1300 krooni. Süüdistatav R.G kinnitas, et ta on süüdistusest aru saanud, kokkulepe on vabatahtlik ja kohtuotsus tuleks teha kokkuleppe alusel. Tsiviilasjas tehtud kohtuotsuse alusel ei ole ta seni üldse elitist maksnud. Kohus palus R.G seletada tema töötamise ja sisetulekute saamise tavaolukorda. R.G sõnul lepitakse kokku tasuna ka tihumeetri hind või praegu näiteks teeb tööd kokku lepitud hektari hinna alusel. Paljudel juhtudel ei pea tööandjad kokkuleppest kinni ja ei maksa. On kokku lepitud plaan minna tööle Soome mõne päeva pärast. Süüdistatava R.G kaitsja advokaat Valli Murde kinnitab, et kokkulepe on sõlmitud vabatahtlikult, see on läbi arutatud. Kaitsja palub kokkuleppe võtta kohtuotsuse aluseks. Kohus kohtulike tõendite uurimise tulemusena on veendumusel, et R.G tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses, s.o. selles, et tema, olles kohustatud Tartu Maakohtu 03.03.2009.a. tsiviilasja nr 2-08-60836 otsuse alusel maksma elatist xxxxxxxxxxx kasuks lapse xxxxxxxxxxx (sündxxxxxxxxxxx.a.) ülalpidamiseks alates 18.09.2008.a. igakuiselt 2175 krooni kuni lapse xxxxxxxxxxxxxxxxx täisealiseks saamiseni, hoidub maksmisest kuritahtlikult kõrvale, omades elatusraha võlgnevust ajavahemikul alates 18.09.2008.a. kuni 31.07.2010.a. eest kokku summas 49 010 krooni, seega pani toime KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: rahaline võlgnevus 49 010 krooni, esitatud rahaline nõue. Karistuse liik ja määr: KarS § 169 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 4 (neli) kuud vangistus. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui R.G 2 (kaks)-aastasel katseajal ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas - xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks KarS § 75 lg 2 p 1 alusel kohustada R.G heastama kuriteoga tekitatud võlgnevusest alates augustist 2010 a igakuiselt 28 kuupäevaks vähemalt 1300 krooni xxxxxxxxxxxxxxxxx arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Swedbank. Kohus kohtulike tõendite uurimise tulemusena on seisukohal, et kokkuleppe saab võtta aluseks kohtuotsuse koostamisele. Kohtu hinnangul kokku lepitud karistus vastab isikule ja selle teo asjaoludele. Rahalise karistuse määramine olukorras, kus isik on kohtu all sel põhjusel, et ta ei ole täitnud raha maksmise kohustust ja viitab raha puudumisele, on põhjendamatu. Kuna kohustus maksta igakuist elatusraha on täitmata ja see ongi isikule süüdistuse esitamise aluseks, on õigustatud määrata lisakohustusena, millega on seotud kohtuotsuse täitmisele pööramine, kohustus teha igakuiseid makseid varasema võlgnevuse katteks lisaks igakuistele jooksvatele maksetele. R.G küsitlemisest tuleneb, et sellise kohustuse täitmine ei saa olla temale ülejõukäiv. 3 Menetluskuludeks on sundraha ja tasu kaitsja õigusabi eest. Kaitsja on esitanud taotluse, tuginedes Eesti Advokatuuri juhatuse 15.12.2009 otsusega kinnitatud ja hilisemalt muudetud “Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabiga kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord” temale kaitsetasu määramise kohta kohtulikus menetluses: 1.osavõtt kohtuistungist- 250 krooni, lisandub käibemaks 20%, s.o. 50 krooni, kokku tasu 300 krooni. Toimikus on olemas riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise määrus sama päeva kohta (tl.5153), millega on hüvitatud tasu ja kulud 1324.80 krooni menetlustoimingul osalemise eest. Kohus leiab, et tasu õigusabi eest kohtuistungil 300 krooni tuleb määrata. Kokku taotletud tasu ja kulude hüvitamist 1624.80 krooni.

§ 190

lg.1 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määrab menetleja, kes menetluskulud hüvitab (p.1).

§ 175

lg.1 p.4 järgi on menetluskuluks määäratud kaitsjale makstud tasu;

§ 180

lg.1 järgi süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

§ 189

lg.2 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse kohtumäärusega või kohtuotsusega. Menetluskulud tuleb välja mõista süüdimõistetult R.G-lt. Kohtunik Ü.Raag 4 5