lg.2 p.4,7,8 järgi ja
lg.2 p.1,2 järgi, L.P vastu esitatud süüdistust
lg.2 p.4,7,8 järgi ja
1.süüdistatav: Meelis Pulst (isikukood 39308213515, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); emakeel-eesti keel, põhiharidus, töökoht või õppeasutus –Adavere Põhikool, lõpetas kooli 2010, kriminaalkorras karistamata, Tõkend- elukohast lahkumise keeld Kaitsja: vandeadvokaadi abi Ahto Sirendi. Menetlusosalised ja nende esindajad 2.süüdistatav: L.P ( isikukood xxx), elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, emakeel- eesti keel, haridus 7 klassi, töökoht või õppeasutus- Adavere Põhikool; varem kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud 1 korral. Tõkend- elukohast lahkumise keeld; Kaitsja: advokaat Anu Rannaveski. Prokurör : Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri abi Margit LUga; Kohtuistungi toimumise aeg 05. august 2010. a Juhindudes KrMS § 239 lg.3, § 246, § 248 lg.1 p.5, § 249, §311, § 313 lg.1, § 175 lg.1 p.4,§ 180 lg.1, lg.3, maakohus o t s u s t a s: 1 RESOLUTSIOON : Süüdi tunnistada Meelis Pulst
Süüdi tunnistada Meelis Pulst
lg.2 p.1,2 järgi ja karistuseks mõista 3(kolm) kuud vangistust.
lg.1, lg.3 alusel mõista liitkaristus, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega ja mõista Meelis Pulst*ile kokku karistuseks 5 (viis) kuud vangistust.
lg.1 p.2 ja lg.2 alusel vabastada Meelis Pulst karistusest ja kohaldada tema suhtes mõjutusvahendina tema allutamist käitumiskontrollile 1 (üks) aastaks koos kohustusega täita käitumiskontrolli nõudeid vastavalt
sätestatule: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas- xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 2)ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ; 3)alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4)saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5)saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata Meelis Pulst käitumiskontrolli nõuete täitmise kontrollimiseks katseajal Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla. Süüdi tunnistada L.P
Süüdi tunnistada L.P
lg.2 p.1,2 järgi ja karistuseks mõista 3( kolm) kuud vangistust.
lg.1, lg.3 alusel mõista liitkaristus, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega ja mõista L.P-le kokku karistuseks 5 (viis) kuud vangistust.
lg.1 p.2 ja lg.2 alusel vabastada L.P karistusest ja kohaldada tema suhtes mõjutusvahendina tema allutamist käitumiskontrollile 1 (üks) aastaks koos kohustusega täita käitumiskontrolli nõudeid vastavalt
sätestatule: 1)elada kohtu määratud alalises elukohasxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 2)ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ; 3)alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4)saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5)saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 2 Määrata L.P käitumiskontrolli nõuete täitmise kontrollimiseks katseajal Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla. Tõkend- elukohast lahkumise kohtuotsuse jõustumisel. keeld Meelis Pulst ja L.P suhtes jätta ära xxxxxxxxxxtsiviilhagi 1500 krooni saamiseks, xxxxxxxxxxxxxxxxtsiviilhagi 5000 krooni saamiseks ja xxxxxxxxxtsiviilhagi 2750 krooni saamiseks rahuldada. Mõista Meelis Pulst*ilt, (alaealisel vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt Ene Kaldamäelt) ja L.P-lt (alaealisel vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt Jane Erelinelt) solidaarselt välja hüvitis tekitatud kahju katteks summas 1500 (üks tuhat viissada) krooni xxxxxxxxxxkasuks ( arve nr. 221018359933 krediidiasutuses), 5000 (viis tuhat) krooni xxxxxxxxxxkasuks ja 2750 (kaks tuhat seitsesada viiskümmend) krooni xxxxxxxxxxxxxx kasuks. Kriminaalmenetluse kulud: Mõista välja Meelis Pulst*ilt (alaealisel vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt Ene Kaldamäelt) ja L.P-lt (alaealisel vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt jane Erelinelt) mõlemalt sundraha 6525 krooni riigi tuludesse. Sundraha tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr . 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr . 221023778606 Swedbangas, viitenumber
lg 2 p 4 järgi tähendatud isik, ööl vastu 01.01.2010 Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Adavere alevikus Pargi tn 6 isikute grupis koos alaealise L.P-ga võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tungis ukse lõhkumise teel xxxxxxxxxxxx kuuluvasse garaaži kust võttis ära rolleri Kymco Agility 50 väärtusega 17 900 krooni tekitades tabaluku lõhkumisega 200 krooni suuruse varalise kahju. Seega pani toime
lg 2 p 4,7,8 järgi kvalifitseeritavad kuriteod 4 Peale selle tema alaealisena ,olles
lg 2 p 1 järgi tähendatud isik, ööl vastu 31.01.2010 Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Adaveres Välja 1 isikute grupis koos alaealise L.P-ga võttis hoovist ja kasutas ajutiselt ebaseaduslikult võõrast vallasasja xxxxxxxxxx sõiduautot Citroen CX registreerimisnumbriga xxxxxxxxxxx jättes hiljem auto Adavere alevikus asuva hulgilao juurde. Auto kasutamisega rikutud sidur remondimaksumusega 2750 krooni. Seega pani toime
L.P `le on esitatud süüdistus selles, et tema alaealisena ööl vastu 24.11.2009 Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Adavere alevikus isikute grupis koos alaealise Meelis Pulstiga võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tungis küljeakna purustamise teel Tallinn-Tartu maantee äärde pargitud xxxxxxxxxxxx sõiduautosse Mitsubisahi Galant registreerimisnumbriga xxxxxxxxxx kust auto mootoriruumist võttis ära aku väärtusega 400 krooni, salongist kõrvaistuja istme alt automagnetoola „ Pioneer” väärtusega 1000 krooni, kõrvalistuja küljesahtlist elektroonilise bloki maksumusega 1500 krooni, pagasiruumist kaks talverehvi koos velgedega kogumaksumusega 2000 krooni, 1 väärtusetu suverehvi, kokku võõrast vara 4900 krooni väärtuses, tekitades küljeakna lõhkumisega 1500 krooni suuruse varalise kahju. Peale selle tema alaealisena , olles
lg 2 p 4 järgi tähendatud isik, ööl vastu 01.01.2010 Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Adavere alevikus Pargi tn 6 isikute grupis koos alaealise Meelis Pulstiga võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tungis ukse lõhkumise teel xxxxxxxxxx kuuluvasse garaaži kust võttis ära rolleri Kymco Agility 50 väärtusega 17 900 krooni tekitades tabaluku lõhkumisega 200 krooni suuruse varalise kahju. Seega pani toime
lg 2 p 4,7,8 järgi kvalifitseeritavad kuriteod Peale selle tema alaealisena ,olles
lg 2 p 1 järgi tähendatud isik, ööl vastu 31.01.2010 Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Adaveres Välja 1 isikute grupis koos alaealise Meelis Pulstiga võttis hoovist ja kasutas ajutiselt ebaseaduslikult võõrast vallasasja xxxxxxxxx sõiduautot Citroen CX registreerimisnumbriga xxxxxxxxx jättes hiljem auto Adavere alevikus asuva hulgilao juurde. Auto kasutamisega rikutud sidur remondimaksumusega 2750 krooni. Seega pani toime
Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Kannatanu xxxxxxxxxx on esitanud varalise kahju nõude summas 1500.- krooni (lõhutud sõiduauto küljeaken ) Kannatanu xxxxxxxx on esitanud varalise kahju nõude summas 5000.- krooni ( rolleri vigastused ). Kannatanu xxxxxxxx on esitanud varalise kahju nõude summas 2750.- krooni (rikutud sõiduauto sidur ). Kohtule on esitatud järgmine kokkulepe:
lg 2 p 4,7,8 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Meelis Pulst*ile karistuseks 5 ( viis ) kuud vangistust.
lg 2 p 1,2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör karistuseks 3 ( kolm ) kuud vangistust. 5
lg 1, 3 alusel mõista liitkaristus lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga ning mõista kokku karistuseks 5 ( viis ) kuud vangistust.
lg 1 p 2 ja lg 2 alusel vabastada alaealine Meelis Pulst karistusest ja kohaldada tema suhtes mõjutusvahendina tema allutamist käitumiskontrollile 1 ( üks ) aastaks vastavalt
elama kohtu poolt määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxx
lg 2 p 4,7,8 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 5 ( viis ) kuud vangistust.
lg 2 p 1,2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör karistuseks 3 ( kolm ) kuud vangistust.
lg 1, 3 alusel mõista liitkaristus lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga ning mõista kokku karistuseks 5 ( viis ) kuud vangistust.
lg 1 p 2 ja lg 2 alusel vabastada alaealine L.P karistusest ja kohaldada tema suhtes mõjutusvahendina tema allutamist käitumiskontrollile 1 ( üks ) aastaks vastavalt
sätestatule täites järgmisi kontrollnõudeid : 1.elama kohtu poolt määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2..ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ; 3.alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta ; 4.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks ; 5.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks ; Kohus kohtulike tõendite uurimise tulemusena on seisukohal, et kokkuleppe saab võtta aluseks kohtuotsuse koostamisele. Esitatud asjaolud annavad aluse kvalifitseerida esitatud süüdistus kui kuriteod
Kokku lepitud karistusega saab kohus nõustuda, kuna see vastab toimepandud teo laadile ja raskusastmele, aga ka võimalusele mõjutada süüdistatavaid hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest. Kohus ei pea põhjendatuks KrMS § 201 lg.2 rakendamist süüdistatavate suhtes ja materjalide saatmist alaealiste komisjonile. Tegemist ei ole juhuslikku laadi kuritegudega, millele viitab kuritegude toimepanemine süüdistatavate endi aktiivse tahtliku tegevusega. Kuriteod on toime pandud umbes kuuajaliste vahedega, mis osutab, et see ei olnud toime pandud n.ö. lainena mingi ootamatu meeleolu ajel. Süüdistav Pulst on alkoholitarvitaja, süüdistatav L.P hulkumisele kalduja, et kodusele kontrollile nad ei allu, osutab fakt, et kõik kuriteod on toime pandud öösel. Mõlemil puudub õpihuvi. Kohus leiab, et sellises olukorras süüdistatavate suhtes loobumine kohtumenetlusest ja materjali 6 suunamine alaealiste komisjonile omab negatiivset preventsiooni. Seetõttu peab kohus õigustatuks süüdistatavate süüdi tunnistamist kohtumenetluses ja neile
Tsiviilhagid on esitatud kuriteo käigus kahjustatud vara väärtuse hüvitamiseks (lõhutud sõiduauto küljeaken, rollerile tekkinud vigastused, siduri maksumus), kahjustatud (sidur) asja parandamise kulude hüvitamiseks (siduri vahetamise tööraha) hüvitamiseks. Kannatanu L.Aun on oma nõuet põhjendanud ja tõendanud (tl.42, 45, 46-47). Meelis Uueda on esitanud nõude summas 1500 krooni auto ukseklaasi maksumuse näol (tl.6). Kannatanu A.Aareleidile on tekitatud kahju 5000 krooni, mis koosneb rolleri lõhutud küljekondlite maksumusest, esimese porilaua maksumusest, kütusenäidiku klaasi ja spidomeetri klaasi maksumusest, süüteluku parandamise kulu, panipaiga luku maksumus (tl.29, fotod tl.30-31). Sellised nõuded tuginevad VÕS § 127 lg.1, § 128 lg.2, lg.3, § 132 lg.1, lg.3, § 1043, § 1045 lg.1 p.5 ja tuleb neil alustel rahuldada. Süüdistatavatelt tuleb hüvitis välja mõista solidaarse hüvitisena VÕS § 137 lg.1 alusel. Menetluskuludena tuleb süüdimõistetutelt välja mõista sundraha ja tasu õigusabi eest. Meelis Pulst kaitsja vandeadvokaadi abi Ahto Sirendi on esitanud taotluse, tuginedes Eesti Advokatuuri juhatuse 15.12.2009 otsusega kinnitatud ja hilisemalt muudetud “Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabiga kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord” temale kaitsetasu määramise kohta kohtulikus menetluses: 1.osavõtt kohtuistungist- 250 krooni, lisandub käibemaks 20%, s.o. 50 krooni, kokku tasu 300 krooni. Kohtueelses menetluses on kaitsja esitanud taotlusi ja temale on määratud tasu ja kulutuste hüvitamiseks osutatud õigusabi eest 2937.60 krooni (13.aprill 2010, 29.juuni 2010 ja 05.08.2010). L.P kaitsja advokaat Anu Rannaveski on esitanud taotluse, tuginedes Eesti Advokatuuri juhatuse 15.12.2009 otsusega kinnitatud ja hilisemalt muudetud “Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabiga kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord” temale kaitsetasu määramise kohta kohtulikus menetluses: 1.osavõtt kohtuistungist- 250 krooni, lisandub käibemaks 20%, s.o. 50 krooni, kokku tasu 300 krooni. Kohtueelses menetluses on kaitsja esitanud taotlusi ja temale on määratud tasu ja kulutuste hüvitamiseks osutatud õigusabi eest 3748 krooni (13.aprill 2010 ja 05.08.2010). KrMS § 190 lg.1 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määrab menetleja, kes menetluskulud hüvitab (p.1). KrMS § 175 lg.1 p.4 järgi on menetluskuluks määäratud kaitsjale makstud tasu; KrMS § 180 lg.1 järgi süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 189 lg.2 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse kohtumäärusega või kohtuotsusega. Käesoleval juhul on menetluskuluks määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses. Süüdistatava Meelis Pulsti puhul on see tasu ja kulude summa 3237.60 krooni, süüdistataval L.P 3748 krooni. Kohus leiab, et KrMS § 180 lg.3 alusel on põhjendatud sissenõutavate menetluskulude määra vähendada, kuna alaealistel süüdistatavatel puuduvad ilmselt piisavad sissetulekud menetluskulude tasumiseks ja menetluskulude tasumine peab KrMS § 188 alusel toimuma nende seaduslike esindajate poolt. Kohus mõistab tasu õigusabi eest välja 60% ulatuses süüdimõistetutelt (nende vanematelt) ja 40% ulatuses jätab riigi kanda. Meelis Pulst puhul kuulub 7 väljamõistmisele 1942.56 krooni ja 1295 krooni jääb riigi kanda. L.P puhul on väljamõistetav summa 2248.80 krooni ja 1499.20 krooni jääb riigi kanda. Süüdimõistetute vanemad taotlevad kulude tasumise tähtaja pikendamist nii palju kui võimalik.. Kohus leiab, et KrMS § 423 ja 424 alusel on põhjendatud pikendada süüdimõistetutele kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaega kümne kuu võrra, s.o. 1.juunini 2011. Kohtu hinnangul on 30-päevane vabatahtliku tasumise tähtaeg ilmselgelt liiga lühike, et selle jooksul - kahju hüvitamise kõrval- suuta tasuda riigile kõik menetluskulud. Süüdimõistetut, kes soovib oma menetluskulud riigile hüvitada sundtäitmise vahenduseta, tuleb selle juures toetada ja võimaldada pikendatud tähtaeg. Kohtunik Ü.Raag 8 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.