← Eesti

1-10-3217/15

Kriminaalasi nr 1-10-3217 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 08 juuli 2010 a Jõgeva kohtumaja (istung toimus 06.07.2010.a Tartu kohtumajas) Kriminaalasja number 1-10-3217 Tä

§ 140

lg 2 p 1, 2 järgi 2 aastat vabadusekaotust tingimisi 3-aastase katseajaga; 2) 20.03.2000.

§ 139

lg 2 p 1, 2, 3 järgi rahatrahv 2050 krooni; 3) 21.02.2002.

§ 139

lg 2 p 2 järgi 3 kuud vangistust, lõplikuks karistuseks 2 aastat 1 kuu vangistust; 4) 22.05.2002.

§ 139

lg 2 p 2 järgi 4 kuud vangistust, lõplikuks karistuseks 2 aastat 1 kuu vangistust; 5) 14.11.2006.a Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 5, 7, 8 järgi ja KrMS § 238 lg 2 alusel 1 aasta vangistust; 6) 08.04.2009.a Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 8, 9 ja § 274 lg 1 järgi 2 aastat vangistust tingimisi 2-aastase katseajaga, vangistus pööratud täitmisele Harju Maakohtu 01.06.2009.a määrusega. Tartu Vangla ja kriminaalhooldaja oma ettekandes ei toeta U.U tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör leiab samuti, et U.U ennetähtaegseks vabastamiseks ei ole täidetud seaduses ettenähtud tingimused. Tema puhul on uute kuritegude toimepanemise risk kõrge. Süüdimõistetu on pikaajaline narkootikumide tarvitaja ja puudub veendumus, et ta oleks sõltuvusest vabanenud, seetõttu ei ole ka alust arvata, et ta ei soorita uusi kuritegusid. U.U ei ole vabaduses kindlat töökohta, mis annaks talle tegevust ja majanduslikku kindlustatust. Kriminaalhooldaja on andnud arvamuse, et kui U.U ei ole tööd, siis suureneb risk uute kuritegude toimepanemiseks. Antud isik ei ole käitud karistuse kandmise ajal õiguskuulekalt, mida näitavad arvukad distsiplinaarkaristused ja ka katseajal olles ei täitnud ta kontrollnõudeid. Kaitsja leiab, et U.U-le võiks anda võimaluse ja vabastada ta enne tähtaega. Tal on vabaduses kindel elukoht. Töökohta küll ei ole, kuid, kui ta allutatakse kriminaalhooldusele, siis on võimalus panna kohustus asuda tööle või võtta end arvele töötuna. Kuigi U.U on varasemal ajal olnud kokkupuuteid narkootikumidega, siis kriminaalhoolduse ajal on võimalik läbida vestlusi ja üritusi. Kui U.U asub elama elukohta, mille ta märkis, siis seal on kindel pereliikmete ring, kellelt on võimalik toetust saada, mis katab ära selle vajaduse kuni töö leidmiseni. Kuigi eelmisel korral ei möödunud tal katseaeg edukalt, ei pea see tähendama seda, et uus katseaeg võiks mööduda. U.U on päris pikka aega juba olnud vanglas, millel on oma positiivne mõju. U.U ise palub ennast vabastada enne tähtaega. Ta leiab, et on vabanenud sõltuvusest. Vabaduses oli ta käinud narkoravil ja selle katkestanud, kuna leidis, et tal puudus selleks edasine vajadus, kuna ta ei ole sõltlane. Vabanedes asuks ta elama koos ema, kasuisa ja õega, kes on lubanud teda aidata. Enne vangistust oli periood, kui ta oli lähedaste tülis, mistõttu ta ei viibinud kodus ja tekkisidki probleemid. Käesolevaks ajaks on ta teinud järeldused ja saab elada lähedaste juures. Ka leiab ta, et töö leidmine vabaduses ei ole probleem, kuigi mingit konkreetset töökohta ta nimetada ei oska. Tal on olemas eriala, millel töötada, kuid vajadusel võib ka ehitusele tööle minna. 2

(3)KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. U.U on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle poole. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et U.U ei ole võimalik vabastada enne tähtaega. U.U on kriminaalkorras korduvalt karistatud. Talle on antud korduvalt ka võimalust kanda karistust vabaduses, kuid ta ei ole kasutanud seda. Süüdimõistetu ei täitnud viimaseks katseajaks kehtestatud kontrollnõudeid ega ilmunud kriminaalhooldaja juurde registreerima, mistõttu kuulutati ta tagaotsitavaks ja hiljem pöörati karistus ka täitmisele. Eelnev annab alust väita, et ta ei ole sobiv isik kriminaalhoolduse kohaldamiseks. Süüdimõistetu väited selle kohta, et ta on peale narkoravi, mille ta katkestas, vabanenud sõltuvusest ja valmis seaduskuulekalt elama, ei vasta kinnipeetava karistusregistriõiendist nähtuvale - teda on korduvalt karistatud väärteokorras NAPS § 151 alusel ja seda ka perioodil, kui ta enda sõnade kohaselt oli juba ravi lõpetanud. Eelnevast nähtub, et isik ei ole teadvustanud endale tegelikku olukorda ja sellest tulenev risk uute kuritegude toimepanemiseks on endiselt väga kõrge. Lisaks nähtub kinnipeetava toimikust, et teda on küllalt lühikese vangistusaja jooksul karistatud korduvalt distsiplinaarkorras. Rikkumised on intensiivistunud just viimasel ajal käesoleva aasta mais on teda karistatud kolmel korral ja muulhulgas ka kartseriga. Eelnev ei anna alust uskuda U.U väidet, et ta on muutunud ja soovib jätkata seaduskuulekalt, kui isegi väga range järelevalve tingimustes ei suuda ta täita kehtestatud reegleid. Kinnipeetav peaks enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine. Ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Kõige eeltoodu põhjal leiab kohus, et U.U tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaeg vabastamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3. Kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.