← Eesti

1-10-9772/4

Obsah (4)§ 424§ 66§ 50§ 44

Kuriteoasi nr.1-10-9772 ( 10250101093) 1 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse kuupäev ja koht Kohtunik Kohtuasi Asja läbivaatamise Pärnu Maakohus 06. august 2010.a., Kuressaare Kohtumajas Kri

§ 424järgi 06.

augusti 2010.a. käskmenetluses kuupäev Süüdistatav O.E, ik. XXX, varem kriminaalkorras ühel korral karistatud, väärteomenetluse korras karistatud, tõkendit kohaldatud ei ole, Vandeadvokaadi vanemabi Alla Raudsepp Kohtueelses menetluses on kaitsjaks olnud Resolutsioon Süüdi tunnistada O.E kuriteos

§ 424järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 200 (kakssada) päevamäära, so. 11 000 (üksteist tuhat ) krooni riigituludesse ( 200x55). Kuriteoasi nr.1-10-9772

(10250101093)2

§ 66

sätete kohaselt määrata rahalise karistuse tasumine O.E poolt ositi täitmise tähtajaga 10 (kümme) kuud, so. 11000:10=1100 (üks tuhat ükssada) krooni igas kuus. Igakuine makse tasuda hiljemalt 30-ks kuupäevaks. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS SEB Pangas nr 10220034796011 või Swedbangas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100064858 ning selgitus: „ O.E , 1-10-9772, rahaline karistus“. Kui rahaline karistus ei ole täies ulatuses või kohtuotsusega määratud korras tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

§ 50lg1 alusel võtta O.E’ ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus neljaks

(4)kuuks. Lisakaristuse kandmise aja algust hakata lugema kohtuotsuse jõustumisest. Välja maksta riigi arvelt riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud kulud kokku 4286 (neli tuhat kakssada kaheksakümmend kuus) krooni ja 40 senti (s.h käibemaks 20 % s.o.754.60 krooni) advokaadile Alla Raudsepp ( AB Concordia Pärnu Büroo , Rüütli 14-207 Pärnu, 80011). Välja mõista O.E’ ilt riigituludesse menetluskulu - sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni ja riigiõigusabitasu 1800 ( üks tuhat kaheksasada) krooni. O.E’ il tasuda temalt väljamõistetud sundraha ja muu menetluskulu Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS SEB Pangas nr 10220034800017 või nr 221023778606 Swedbangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049696. Makse selgitusse märkida: „ O.E , 1-10-9772, sundraha või muu menetluskulu“. Sundraha ja muu menetluskulu tasuda ühe
(1)kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne
(10)päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. Kui süüdimõistetu vaidlustab käskmenetluses tehtud kohtuotsuse ja taotleb, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, koostab kohtunik kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamise määruse, mis on aluseks uue süüdistusakti koostamiseks ning menetluse jätkamiseks üldkorras. Kuriteoasi nr.1-10-9772
(10250101093)3 Menetluskulude osas võib esitada määruskaebuse Pärnu Maakohtule Kuressaare Kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtulahendist teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik : O.E’ a süüdistatakse selles, et tema juhtis 11.06.2010.a kell 07.00 ajal Saare mk Kärla vallas Karida - Kärla tee 1-l kilomeetril mootorsõidukit sõiduautot Volvo V70 reg nr XXXXXX alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, alkoholisisaldusega väljahingatavas õhus 1,11 mg/l laiendmääramatus +/- 0,10 mg/l, lõplik tulemus 1,01 mg/l. Oma sellise tegevusega, mis seisnes mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, pani O.E toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokurör on esitanud kohtule toimiku koos süüdistusaktiga ja teinud ettepaneku asi vaadata läbi käskmenetluses. Kohus on oma määrusega andnud O.E kohtu alla asja läbivaatamisega käskmenetluses. Prokurör on karistuse taotlemisel arvestanud, et O.E poolt on toimepandud II raskusastme kuritegu, mille eest seadusandja on näinud ette võimaluse mõista karistuseks ka rahalise karistuse. Prokurör on teinud kohtule ettepaneku karistada O.E’ a

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 200 (kakssada) päevamäära, s.o. 200x55= 11 000 ( üksteist tuhat ) krooni riigituludesse.

§ 66

sätete kohaselt määrata rahalise karistuse tasumine O.E poolt ositi täitmise tähtajaga 10 (kümme) kuud, so. 11000:10=1100 (üks tuhat ükssada) krooni igas kuus. Igakuine makse tasuda hiljemalt 30-ks kuupäevaks.

§ 50lg1 alusel võtta O.E’ ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus neljaks

(4)kuuks. Kohtuotsuse põhjendus Kohus olles tutvunud kuriteoasja materjalidega leiab, et asja võib lahendada käskmenetluses. Tegemist on teise astme kuriteoga, mille eest prokurör on pidanud võimalikuks kohaldada rahalist karistust, tõendamise asjaolud on selged ning seega esinevad asjas KrMS § 251 toodud käskmenetluse kohaldamise alused. KrMS § 252 alusel koostab prokuratuur käskmenetluses süüdistusakti, mille põhiosas, esitatakse kuriteo kvalifikatsioon, kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus, süüdistust kinnitavad tõendid, ettepanek karistuse liigi ja määra kohta. Süüdistusakt ja kriminaalasja materjalid saadetakse kohtusse ning akti koopia edastatakse süüdistatavale ja tema kaitsjale. KrMS § 254 lg1 kohaselt, kui kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta, koostab ta ilma istungit pidamata kohtuotsuse. Kriminaalasi allub eeltoodud kaalutlustel Pärnu Maakohtule. Kohtunik nõustub O.E süüdistusaktis toodud süüdistuse tõendatusega ning taotletud karistuse määraga. Karistuse mõistmisel O.E’ ile võtab kohus arvesse tema süüd, vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leiab, et prokuröri poolt tehtud ettepanek karistuse liigi ja määra kohta, sh. lisakaristuse kohaldamise kohta on põhjendatud. Toimikust olevast teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et O.E keskmise päevasissetuleku suurus on 55 krooni (tl.21).

§ 44

lg1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse 30 kuni 500 päevamäära.

§ 44lg2 alusel rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdimõistetu keskmise Kuriteoasi nr.1-10-9772

(10250101093)4 päevasissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 50 krooni. Kuna O.E päevasissetuleku suurus on toimikus oleva teatise kohaselt 55 krooni, siis on rahalise karistuse mõistmisel arvesse võetav päevamäärana 55 krooni. Menetluskulud KrMS § 175 lg1 p9 , 179, 180 alusel kuulub O.E’ ilt väljamõistmisele menetluskuluna sundraha. Sundraha suuruseks on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on 4350.00 krooni ning seega on sundraha suuruseks 6525.00 krooni. Menetluskuluks on KrMS § 175 alusel ka riigiõigusabi seaduse alusel esinenud kaitsja tasu. O.E kaitsjana on senises kriminaalmenetluses riigiõigusabi seaduse alusel esinenud vandeadvokaadi vanemabi Alla Raudsepp. KrMS § 45 lg4 kohaselt on kaitsja osavõtt kohtulikust menetlusest kohustuslik. Kaitsja Alla Raudsepp esitas kohtule taotluse riigiõigusabi tasu maksmiseks. Avalduse kohaselt on kaitsjal kulunud aega kokku toimikuga tutvumisele, kohtuistungil üldmenetluses asja arutamiseks ettevalmistamisele, läbirääkimistele prokuratuuris, volitatud isiku N.T.iga õigusabile, võimaliku kohtulahendi analüüsile, kokku kolm
(3)tundi ehk 6 pooltundi. Pool tunni eest on seadusega määratud tasu 250 krooni. Seega on taotlus tasule 1500 (üks tuhat viissada) krooni millele lisandub käibemaks (6x250=1500 + 20 käibepaksu = 1800 krooni). Lisaks on kaitsjal kulunud aeg õigusabi sihtkohta jõudmiseks 21.07.2010.a. ja 27.07.2010.a. , seega lisandub veel 550+550 krooni. Tasu kokku koos tasuga sihtkohta jõudmiseks kulutatud aja eest ja käibemaksuga 3120 krooni. 6x250+550+550=2600+20% (ehk 520 krooni)=3120 krooni. Lisaks on kaitsja kandnud kulutusi seoses riigi õigusabi osutamisega: Riigi õigusabi osutamise koht Kuressaare linn Saaremaal:
  1. Kaugus Pärnust 163 km: 2x163x2=652.00 ,s.o. sõiduauto kasutamise eest ja
  2. praamipiletid 160.00+160=320 krooni; Kokku 972 krooni, millele lisandub käibemaks 20 %, ehk 194.40 krooni = 1166.40 krooni. Seega õigusabitasuna ja vajalike kulutuste eest on esitatud taotlus kokku summale 4286.40 krooni (3120+1166.40). Summas sisaldub käibemaks 714.40 krooni. Vastavalt Eesti Advokatuuri juhatuse
  3. detsembri
  4. a otsusega kinnitatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (Kord) punktile 18 kriminaalasja kohtulikul istungil osalemise eest on tasu 250 krooni iga poole tunni kohta. Korra punkt 2 sätestab, et kui riigi õigusabi osutav advokaat osutab õigusteenust advokaadibüroo kaudu, mille pidaja on käibemaksukohustuslane, lisandub riigi õigusabi tasule käibemaks. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et advokaadi taotlus tasu ja kulutuste saamiseks on põhjendatud. KrMS § 180 lg1 alusel süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Tulenevalt kohtupraktikast (Tallinna Ringkonnakohtu lahend kriminaalasjas nr 1-09-8240 24.08.2009.a. K.Simuste süüdistusasjas) on asutud seiskohale, et juhul, kui määratud kaitsja asub piirkonnast, mis võimaldab kaitsjal taotleda sõidukulusid ja süüdistataval ei ole olnud võimalik kaasa rääkida ning arvamust avaldada selle otsustuse üle, et temale määratakse kaitsja kaugemalt, ei ole sõidukulude ja aja kuluga seostud summade väljamõistmine süüdistavalt põhjendatud ja need summad tuleb jätta riigi kanda. Eeltoodust tulenevalt tuleb O.E’ il tasuda riigituludesse kaitsjatasu summas 1800 krooni koos käibemaksuga. Muus osas tuleb arvestatud tasu jätta riigi kanda. Kuriteoasi nr.1-10-9772
(10250101093)Kohtuotsuse tegemisel juhindub kohus muuhulgas KrMS §-dest 251-256. K. Pedassaar kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.