Obsah (7)

§ 199§ 68§ 218§ 65§ 69§ 75§ 73

1-10-6254 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04. juuni 2010 Tallinn Kriminaalasja number 1-10-6254 (10230104498) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekret

§ 199

lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi; Lühimenetlus Prokurör Marina Kalistratova Süüdistatav Z.U Ik: xxx, EV kodanik, keskharidus, töökoht: puudub, elukoht: xxx Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 27.03.2010, vabastatud samal päeval, elukohast lahkumise keeld. Varasem karistatus: Harju Maakohtu 17.10.2009 otsusega

§ 199lg 2 p 4 ja § 25 lg 2 järgi vangistus 3 kuud, Kr

MS § 238 lg 2 alusel ja

§ 68lg 1; 73 lg 1, 3 alusel vangistus 1 kuu 27 päeva tingimisi 3 aastase katseajaga.

Väärteokorras on karistatud: Põhja Politseiprefektuuri 06.07.2009 otsusega

§ 218lg 1 järgi rahatrahv summas 2100 krooni.

Kaitsja Advokaat Liis Toomsalu RESOLUTSIOON 1. Z.U süüdi tunnistada

§ 199

lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud. 2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Z.U-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud. 3.

§ 68

lg 1 alusel arvestada eelvangistus karistusaja hulka, lugedes karistusest kantuks 1 kahtlustatavana kinnipidamise aja 27.03.2010, so 1 (üks) päev, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) kuu ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva. 4.

§ 65

lg 2 ja § 73 lg 4 alusel suurendada Z.U-le mõistetud karistust Harju Maakohtu 17.10.2009 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, so 1 (üks) kuu ja 27 (kakskümmend seitse) päeva võrra ning mõista Z.U-le kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva. 5.

§ 69

lg 1 ja § 73 lg 4 alusel asendada Z.U-le mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, seega võrdub vangistus 116 päeva üldkasulikule tööle 232 (kakssada kolmkümmend kaks) tundi. 6.

§ 69

lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise ajaks 1 (üks) aasta alates kohtuotsuse jõustumisest. 7.

§ 69

lg 4 alusel allutada Z.U üldkasuliku töö tegemise tähtajaks, so 1 aastaks käitumiskontrollile Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. (Tartu mnt 85, Tallinnas, tel: 6 127 742, 6 127 758) 8.

§ 75

lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada Z.U järgima katseajal kontrollnõudeid: • elada alalises elukohas xxx, • ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

1. Z.U suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.
2. Z.U-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1080 (üks tuhat kaheksakümmend) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Z.U, 1-10-6254, kaitsjatasu“.
3. Z.U-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1 alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „Z.U, 1-10-6254, sundraha“.
4. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
5. Stockmann AS-i esindaja esitatud tsiviilhagi 2160 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning välja mõista Z.U-lt Stockmann AS-i kasuks 2160 (kaks tuhat ükssada kuuskümmend) krooni, milline summa tuleb tasuda Stockmann AS arveldusarvele Swedbank.
6. Asitõendid: särk ja püksid, mis on lisatud kriminaalasja juurde, kuuluvad kui asjad, mida ei saa enam realiseerida ja on seetõttu väärtusetud, KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hüvitamisele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse 2 teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: Z.U süüdistatakse selles, et tema, olles varem korduvalt toime pannud vargusi, sealhulgas 06.07.2009, 15.10.2010, taas 27.03.2010 kell 17:13 Tallinnas Liivalaia 53 asuvas ja Stockmann AS-le kuuluvas kaupluses võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis püksid „Guess“ maksumusega 1290 krooni ja särgi „Guess“ maksumusega 870 krooni, ehk kaupu kokku summas 2160 krooni, millega möödus kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid oli kinni peetud turvateenistuse poolt. Seega alustas Z.U vahetult süüteo toimepanemist, kuid see jäi lõpule viimata tema tahtest sõltumatutel asjaoludel. Sellega pani Z.U toime

§ 199

lg 2 p 9 ja 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil katse, milline on toime pandud süstemaatiliselt. Kohtuistungil süüdistatav Z.U seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • 27.03.2010 koostatud Stockmann AS-i avaldusest nr 2208 nähtuvalt 27.03.2010 kell 17:13 kaupluses Stocmann peeti kinni isik, kelle juurest avastati Stockmann AS-ile kuuluvat maksmata kaupa 2160 krooni väärtuses. Kaup tagastati kauplusele. Stockmann AS esitab tsiviilhagi summas 2160 krooni. (t/l 2) • 27.03.2010 koostatud õigusvastase teotoimepanemise akti kohaselt peeti kinni Z.U , kes väljus Stockmanni kauplusest jättes kauba eest maksmata 2160 krooni. Kaup oli rikutud ja tagastati kauplusele. (t/l 3) • 27.03.2010 koostatud tunnistaja HT ülekuulamisprotokolli kohaselt tema olles tööl 27.03.2010 Stockmanni kaubamajas märkas neiut, kes vaatas kahtlaselt lagesid, seejärel läks viie riideesemega proovikabiini ja väljus sealt neljaga, möödus kassades ühtegi ostu tegemata. Neiu peeti kinni ja tema juures leiti Stockmann AS-ile kuuluvat kaupa, mille ostmise kohta tal tšekki esitada ei olnud. Isik anti üle politseile. (t/l 4) • 27.03.2010 koostatud tunnistaja JV ülekuulamisprotokolli kohaselt 27.märts 2010.a. oli ta tööl

1. korrusel Stockmanni kaubamajas (Liivalaia 53). Umbes kell 17.10 andis valvekeskus käskluse pidada kinni tütarlaps, kellel oli seljas punane jope, helesinised teksased, tossud ja suur valge kott, blond. Kui tütarlaps väljus parkimisukse kaudu kaubamajast möödudes turvaväravatest pidas tunnistaja ta kinni ja toimetas turvaruumi. Läbivaatusel avastati temalt Stockmanni kaubamajale kuuluvad musta värvi leginsid firmalt Guess maksumusega 1290 EEK ja pruuni värvi T-särk firmalt Guess maksumusega 870 EEK (nende esemete kohta ostutšekk puudus). Mõlemad esemed olid rikutud nendele jäid turvaelementidest augud. (t/l 5) • 09.04.2010 koostatud kannatanu esindaja SK´i ülekuulamisprotokollist nähtuvalt 27.03.2010.a. kell 17:13 Tallinnas Liivalaia 53 asuvas Stockmann AS-i kaubamajas peeti kinni naisterahvas, kes üritas varastada „Guess" püksid maksumusega 1290 krooni ja „Guess" särki maksumusega 870 krooni ehk kaupu kokku summas 2160 krooni. Kaup oli rikutud turvaelementide eemaldamisega, eemaldamisest jäid augud, mille tõttu kaup ei 3 • • • • • • kõlba müügile. Seega tekitas naisterahvas Stockmann AS-le varalist kahju summas 2160 krooni. Stockmann AS esitab tsiviilhagi summas 2160 krooni. (t/l 15-16) 04.05.2010 koostatud asitõendite vaatlusprotokollist nähtuvalt oli vaadeldavateks objektideks püksid ja särk. Guess" püksid olid trikotaažitaolisest kangast musta värvi, säärte alumistel pooltel olid heledat värvi joonised. Pükste tagumisel poolel, õmbluse kohal olid kahjustused: Õmblus oli lahti ja kangas oli õmbluse juures rebitud. „Guess" särk oli trikotaažitaolisest kangast pruuni värvi, ees oli kuldset värvi joonised, külgedel olid samast kangast valmistatud paelad, parempoolesel küljel pael oli katki rebitud/lõigatud. (t/l 20-23) 04.05.2010 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt oli vaadeldavaks objektiks CD plaat 4 videofailiga. Videosalvestustelt oli näha kuidas Stockmann AS-i kaubamaja müügisaalis liikus naisterahvas valged juuksed patsis, päikeseprillid olid lükatud pea peale, seljas punane jope, jalas - hele-sinised teksad, üle õla - valge käekott (edaspidi Z.U). Z.U võttis teksakangast eseme, valge särgi, pani selle vasaku käe peale, kell 15:42:55.13 võttis pruuni särgi „Guess" (vt fototabel pilt 1), pani vasaku käe peale, kell 15:43:37.37 võttis mustad püksid (vt fototabel pilt 2), pani vasaku käe peale ja tuunika ning sisenes nendega proovikabiini (vt fototabel pilt 3.) Kell 16:05:16.35 Z.U väljus proovikabiinist, pani tagasi valge särgi, teksakangast seeliku ja valge särgi. Pruun riietuseseme oli Z.U käe peal ning liikus sellega edasi. Samuti nähtub videosalvestuselt Z.U tegevus pesuosakonnas. (t/l 24- 29) 27.03.2010 koostatud kahtlustatava Z.U ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja lisab, et 27.03.
2. a umbes kella 16:30 paiku läks ta Stockmann Kaubamajja, kolmandal korrusel erinevates proovikabiinides proovis asju, pani selga kauplusest võetud särgi „Guess" ja jalga püksid „Guess". Turvaelemente eemaldades vigastas asju õmbluskohtadest. Siis pani tagasi selga oma riided nii, et kauplusest võetud asjad ei olnud oma riiete alt nähtavad. Ülejäänud proovikabiini võetud asju pani tagasi kaupluse nagisse ja hakkas juba kauplusest lahkuma, kui tema juurde tuli turvatöötaja. Seal turvaruumis võttis seljast-jalast varastatud asjad ja andis turvatöötajale. Kahetseb tehtut. Varguse pani toime, sest ei olnud raha asju osta. (t/l 11-12) 06.07.2009 koostatud kiirmenetluse otsusest nähtub, et Z.U mõisteti karistuseks

§ 218lg 1 alusel rahatrahv 2100 krooni.

(t/l 32) 17.10.2009 Harju Maakohtu otsuse kohaselt Z.U-le mõisteti

§ 199lg 2 p 4 ja § 25 lg 2 järgi 3 kuuline vangistus, Kr

MS § 238 lg 2 alusel ja

§ 73alusel tingimisi 2 kuuline vangistus, katseajaga 3 aastat.

Karistusest loetud kantuks eelvangistus 3 päeva, ärakandmata karistus vangistus 1 kuu ja 27 päeva. (t/l 33-34) Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2009 oli 24,77 krooni. (t/l 36) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava Z.U süüd tunnistavaid ütlusi, Stockmann AS-i avaldust, kannatanu esindaja SK´i ütlusi, tunnistajate HT´i ja J V ütlusi, Harju Maakohtu 17.10.2009 otsuse väljatrükki, 06.07.2009 kiirmenetluse otsust, õigusvastase teo toimepanemise akti, asitõendite vaatlusprotokolle, asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava Z.U käitumine kvalifitseeritud

§ 199lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli Z.U temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise ajal isikuks, keda oli varguse toimepanemise eest karistatud nii väärteokorras kui ka kriminaalkorras ja seda vähem kui aasta jooksul. Seega oli Z.U

§ 199lg 2 p 9 märgitud isikuks.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt 27.03.2010.a. kell 17:13 Tallinnas Liivalaia 53 asuvas ja Stockmann AS-le kuuluvas kaupluses võttis Z.U püksid „Guess“ maksumusega 1290 krooni ja särgi „Guess“ maksumusega 870 krooni, ehk kaupu kokku summas 2160 krooni, millega möödus kassadest, 4 jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Kuuritegu jäi lõpule viimata, kuivõrd ta peeti kinni turvatöötaja poolt. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmise katsena, selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil isiku poolt, mis on toime pandud süstemaatiliselt, so

§ 199lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 ettenähtud kuriteona.

Kohtueelsel menetlusel on Stockmann AS-i esindaja esitanud tsiviilhagi 2160 krooni nõudes, milline sisaldab endas varguse katsega rikutud esemete maksumust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule kuuluvad esemed muutis müügikõlmbmatuks Z.U, kes seda on ka ise tunnistanud. Kohus leiab, et varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine täies ulatuses otseselt seotud süüdistatava poolt toime pandud varguse katsega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 2160 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista Z.U-lt Stockmann AS-i kasuks. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimiku andmetel puudub süüdistataval alaline sissetulek. Kohtuistungil selgitas süüdistatav, et on tööhõiveameti kaudu saadetud praktikale ja lähiajal sõlmitakse tööleping, mistõttu hakkab saama ka alalist sissetulekut. Samas ei olnud süüdistataval oma väite kinnituseks esitada ühtegi tööandja olemasolu tõendavat dokumenti ning neid väidetest sai järeldada, et sissetulek võib tulla tulevikus. Sellest tulenevalt ei ole süüdistataval käesoleval hetkel kehtivat ja tõendatavat töölepingut, millest saaks teha järeldusi alalise sissetuleku olemasolu kohta. Seega tuleb karistuse liigi valikul lähtuda asjaolust, et süüdistataval puuduvad sissetulekud, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda, mistõttu on rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes välistatud. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat karistatud kriminaalkorras kuriteo toimepanemise eest varem üks kord samalaadse süüteo eest. Kohus leiab, et kuivõrd süüdistatavale inkrimineeritud süüteo toimepanemine jäi katse staadiumisse ja vargusega ei tekitatud olulist kahju, siis ei ole süüdistatava süü kuigi suur, mistõttu peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra ja suhteliselt alammäära lähedasena. Kuivõrd aga süüdistatavale inkrimineeritud süütegu on toime pandud eelmise kohtuotsusega määratud katseajal, siis tuleb mõistetavale karistusele

§ 65

lg 2 ja 73 lg 4 alusel liita eelmise kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata vangistus täies ulatuses. Süüdistatav avaldas, et lähiajal sõlmitakse temaga tööleping ning ta hakkab saama sissetulekut. Seetõttu ei soovi kohus süüdistatavalt ära võtta võimalust saada sissetulekut ja elatada ennast legaalsete vahenditega. Arvestades süüdistatava alternatiivset taotlust karistuse asendamiseks üldkasuliku tööga, leiab kohus, et käesoleval juhul on mõistetava ja suhteliselt lühiajalise vangistuse asendamine üldkasuliku tööga võimalik ning kohus peab oluliseks ka seda, et üldkasuliku töö tegemise ajaks allutatakse 5 süüdistatav käitumiskontrollile, mis peaks veelgi enam süüdistatavat mõjutama õiguskuulekusele. Seetõttu asendab kohus mõistetava liitkaristuse

§ 73

lg 4 alusel üldkasuliku tööga, määrates üldkasuliku töö tegemiseks pikema tähtaja, võimaldamaks süüdistataval eeldatava töö kõrvalt teha ka üldkasulikku tööd. Märt Toming kohtunik 6