Obsah (4)

§ 199§ 75§ 70§ 69

TARTU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Rahalise karistuse asendamine üldkasuliku tööga Määruse tegemise aeg ja koht Kohtulahend Menetlus Määruse tegija Avaldaja Avalduse ese Prokurör Süüdimõistetu 16. detsember 2

§ 199lg 2 p 4 järgi ja karistamises rahalise karistusega 100 päevamäära, s.

o 5 000 krooni osaliste küsitlemisega lahendi täitmisel lahendatav küsimus täitmiskohtunik Toomas Lillsaar kohtutäitur Oleg Sirotin asenduskaristuse kohaldamine Marja-Liina Talimaa S.Z (isikukood xxx; elukoht xxxxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxx ) RESOLUTSIOON Aluseks võtnud asjaolud kriminaalasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-st 145, tegi kohus otsustused. Kohtu otsustused

1. Kohtutäituri avalduses S.Z-ile asenduskaristuse kohaldamiseks ja asendada Tartu Maakohtu
2. aprilli 2009 otsusega S.Z-ile mõistetud tasumata rahaline karistus 100 päevamäära üldkasuliku tööga 66 (kuuskümmend kuus) tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks
3. juuni 2009; üldkasuliku töö tegemisel allutada S.Z

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxxxxx xx-xx xxxxxxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxx Täiendavad otsustused

1. Saata eoses asja kohtus menetlemisega määruse koopia karistusregistrile, süüdimõistetule, kohtutäiturile ja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi talitusele. Selgitused kohtumäärusele
2. Selgitada: 3.1 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja hooldustalituse juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele; 3.2 üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldustalitusele; 3.3 kohtumäärust võib vaidlustada 10-ne päeva jooksul määruskaebuse esitamisega Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED
3. Asjaolud S.Z on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu
4. aprilli 2009 otsusega

§ 199lg 2 p 4 järgi ja karistatud rahalise karistusega 100 päevamäära, s.

o 5 000 krooni. Kohtutäitur on esitanud kohtule avalduse S.Z-ile mõistetud rahalise karistuse asendamise otsustamiseks karistusseadustiku (

) §-des 70 ja 71 sätestatud korras. Kohtutäituri avaldusest nähtuvalt on tasumata rahaliseks karistuseks 5 000 krooni. Kohtutäituri avaldusest nähtub ka, et kohtutäitur on teatanud võlgnikule kohtule esitatud avaldusest. Süüdimõistetu kohtus täituri taotluse lahendamise juurde kaitsjat ei taotlenud. Süüdimõistetu väitel ei ole ta suuteline rahalist karistust täitma ja nõustus üldkasuliku töö tegemisega. Prokurör kohtus pidas võimalikuks tasumata rahalise karistuse asendamiseks üldkasuliku tööga.

1. Kohtu põhjendused 2.
2. Seaduslikud alused menetlemiseks ja menetluse käik KrMS § 431 kohaselt KrMS §-des 424–428 ja 430 reguleerimata küsimused ning muud kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või kohtulahendit täimisele pöörava maa- või linnakohtu täitmiskohtunik määrusega. Asja lahendamisel tuleb kohaldamisele KrMS §
3. KrMS § 432 lg 3 kohaselt süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul; täitmiskohtuniku juurde kutsutakse prokurör ja süüdimõistetu taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära nende arvamus. Kuna kohtutäituri taotlus lahendamisel tuleb otsustada süüdimõistetult vabaduse võtmise küsimus, osales taotluse lahendamisel prokurör ja süüdimõistetu. 2.
4. Lahendatavad õiguslikud küsimused Kohtul tuleb tulenevalt kohtutäituri esitatud asjaoludest lahendada mõistetud tasumata rahalise karistuse asendamine. Kõige esmase asjaoluna tuleb kohtul kindlaks teha, kas täituri poolt esitatud asjaolude ja faktiväidete põhjal on võimalik järeldada süüdlasele vara puudumine. Asenduskaristusena vangisuse kohaldamise eelduseks on süüdlasel võlgnikuna vara puudumine. Süüdlasel vara olemasolu või puudumise teeb kindlaks kohtutäitur. Kohtutäituri avaldusest tuleneva kohtuliku menetluse esemeks ei ole süüdlase vara kindlakstegemine ja selle hindamine. Süüdlasel vara puudumise või tema rahatrahvi reaalse tasumise võimatusel, tuleb otsustada tasumata rahatrahvi asendamine üldkasuliku töö või vangistusega. Vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 206 lg-le 2 kui rahalise karistusena mõistetud rahasummat määratud tähtpäevaks ei tasuta, teeb kohtutäitur täitmiskohtunikule võlgnikul vara puudumise tõttu avalduse rahalise karistuse asendamise otsustamiseks

§-des 70 ja 71 sätestatud korras. Vastavalt

§ 70

lg-le 1, kui süüdimõistetu ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus selle vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga. 2.3. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs Kohtus on S.Z nõustunud temale mõistetud rahalise karistuse asendamiseks üldkasuliku tööga. Arvestades süüdimõistetu isikut pidas kohus võimalikuks rahalise karistuse asendamise üldkasuliku tööga.

§ 70

lg 2 kohaselt rahalise karistuse kolmele päevamäärale vastab üks päev vangistust ning

§ 69lg 6 kohaselt üldkasulik töö kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega.

Tasumata rahalise karistuse suuruseks on 5 000 krooni, s. o 100 päevamäära, seega on põhjendatud määrata S.Z-ile üldkasuliku töö ajaks 66 (33x2) tundi.

§ 69

lg 3 kohaselt üldkasuliku töö mõistmisel määrab kohus selle tegemise tähtaja, mis ei või ületada kahtekümmend nelja kuud. Tähtaja määramisel arvestas kohus, et selleks tähtajaks jõuab süüdimõistetu igal juhul üldkasuliku töö teha, s. o kolme tasumata rahalise karistuse päevamäära kohta üldkasuliku töö neli tundi.

§ 69

lg 4 kohaselt üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt

§-s 75 sätestatule. Sellest tulenevalt on põhjendatud allutada S.Z üldkasuliku töö tegemise tähtajaks kuni 30. juuni 2009 käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxxxxx xx-xx xxxxxxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx

§ 69lg 2 kohaselt üldkasuliku töö kestus ei tohi ületada kaheksat tundi päevas.

Kui süüdimõistetu teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi selle kestus ületada nelja tundi päevas. Üldkasuliku töö eest süüdimõistetule tasu ei maksta. 2.

1. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kuludes Asja kohtus menetlemisel menetluskulusid ei esinenud. 2.
2. Edasikaebe kord Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS
3. peatüki §-des 383 –
4. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Toomas Lillsaar Kohtunik