4-09-18624/4

4-09-18624 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-09-18624 (2317,09,005217; 2317,09,005535) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungisekretär Eda Loor Tõlk Julia Griškova, Maksim Tšurkin Väärteoasi KarS § 262 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik A.L (ik: XXX, elukoht: xxx) Kohtuvälise menetleja esindaja Ivo Tamla, Heiki Tammisto RESOLUTSIOON
3. A.L süüdi tunnistada KarS § 262 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda rahatrahviga 10 (kümme) trahviühiku ulatuses, so 600 (kuussada) krooni.
4. Mõistetud rahatrahv tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank viitenumbriga 4100064939, märkides selgitusena „A.L , 1-09-18624, rahatrahv“.
5. Rahatrahvi tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia
6. Kui rahatrahv ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 02.12.
7. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 1 17.08.2009 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1102132 selles, et 26.06.2009 kella 08.56 ajal A.L Kaupluse Maxima kõrval asukohaga Nõmme tee 23A viskas munadega voeautot Volvo FL7 registreerimismärgiga XXX, mis oli pargitud Maxima kaupluse kõrvale. Oma sellise käitumisega pani ta toime väärteo avaliku korra vastu, so ühiskonna poolt omaks võetud heade kommete ja tavade vastu, millega rikkus Tallinna linna avaliku korra eeskirja ja avaliku koosoleku korraldamise nõuete § 3 lg 1 sätteid, pannes toime KarS § 262 ettenähtud väärteo. 17.08.2009 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1102133 selles, et 02.07.2009 kella 08.21 ajal A.L Kaupluse Maxima kõrval asukohaga Nõmme tee 23A viskas munadega voeautot Volvo FL7 registreerimismärgiga XXX, mis oli pargitud Maxima kaupluse kõrvale. Oma sellise käitumisega pani ta toime väärteo avaliku korra vastu, so ühiskonna poolt omaks võetud heade kommete ja tavade vastu, millega rikkus Tallinna linna avaliku korra eeskirja ja avaliku koosoleku korraldamise nõuete § 3 lg 1 sätteid, pannes toime KarS § 262 ettenähtud väärteo. Kohtuistungil menetlusalune isik seletas, et tema arvates ei ole ta rikkunud mingit korda. Auto tuli kohale, lõpetas sõidu, kompressor jäi tööle. Asja tuleb vaadata olukorraga koos, mis on kestnud viis ja pool aastat. On saanud depressiooni, ei jaksanud enam tõusta. Saaks veel aru, et lärm on õues, kuid see on ka toas. Auto ei tohi ühegi seaduse järgi olla sisselõlitatud kompressoriga. Pöördus politseisse, tuli põhjalik vastus, on pöördunud liikluspolitseisse. Lärmi tõttu on lastel närvid läbi. Ei ole puhkust ega und, magada ei saa. Enne kui mune loopima hakkas, käis iga juhiga rääkimas. On pöördunud linnaosavalitsusse, politseisse, midagi ei ole aidanud. Ütles, et hakkab mune loopima kui mootor ei ole 2 minutiga välja lülitatud. Politsei tuli 40 minuti pärast, siis oli juba välja lülitatud. Kui mune hakkas loopima, siis tuli kohe politsei välja. Läks juhi juurde ja ütles, et lärm on liiga suur. Juht pööras ümber ja näitas tagumikku ning väljendus ebaviisakalt. Kui järgmine kord tuli, viskas munaga. Pärast neljandat kord lõpetas sisselülitatud mootoriga seismise. Peale selle pargitakse autodega tee kinni. Munadega loopimise soov puudub, tahab, et saaks rahulikult oma toas olla, et lapsed oleks rahulikud. Paks kaust on kirjavahetust Kristiine linnaosavalitsusega, kuid kasu ei ole midagi. Lapse klassikaaslased ja õpetajad suhtuvad kaastundega, naabrid toetavad. Korteriühistu moodustati alles hiljuti, tehti pöördumine. Teab, et see on mõttetu, sest tal ei ole selliseid võimalusi nagu Maximal. Kaupluse töötajad viskasid tema aknad täis, kirjutas avalduse, midagi ei juhtunud. Põhiseaduse järgi on tal võimalus oma tervise kaitsele. Juhti sai hoiatatud, ju vist juht sai sellest rahulduse kui jättis kompressori tööle. Viskas kaks muna. Korteriühistus oli koosolek erinevate ametkondade osavõtul. Maximale tehti soovitus alustada kella 08st. Lubati, et teevad ära, kuid läks paar kuud ja midagi ei muutunud. Kui aknast fotoaparaadiga välja vaatab, siis lülitatakse mootorid välja. Maximal ei ole ladusid, töötab nagu lett, kuhu tuuakse kaup kohale paari kasti kaupa. Varem oli mahalaadimiskoht 15 meetri kaugusel, kuid nüüd on nende maja hoovis. Varem, seal sellist müra ei olnud. Laadimisel toimub laadimine mööda betoon- ja metallpindu, mis tekitab suurt müra. Peale selle on vingugaas, mis mootoritest tuleb, köögiakent söögi tegemisel lahti teha ei saa. Teisel pool maja on ka aken, kuid seda samuti avada ei saa, sest seal on 8 ventilaatorit, mis mürisevad. Ütles ühele juhile, et lülitagu välja, juht vastas, et aku sai kaks päeva tagasi tühjaks, kui välja lülitab, siis enam mootor tööle ei lähe. Sai sellest aru. Ütles teisele juhile, see vastas, et tal on registreerimisleht, mis näitab temperatuuri, kuid andis oma ülemuse numbri. Helistas sellele ülemusele, järgmine päev mootor enam ei töötanud. Tuli Falcki auto, läks ütlema. Järgmine kord peatus see auto juba peasissepääsu juures. 02.07.2009 oli sama auto, mis eelmine kord, kui auto oli pargitud mitte kaupluse juurde, vaid maja juurde. Käis juhile ütlemas, juht naeris selle peale. Viskas ühe muna. Kutsus politsei, kuid politsei ei tulnud kui kutsus. Arvab, et juhile on öeldud, et ta võib seda teha ja siis teebki. Pärast seda on sama juht tulnud korduvalt, kuid kompressor ei tööta enam. On pöördunud Kristiine linnaosavalitsusse, Savisaarele on kirjutanud, Transpordiametile, igalt poolt vastatakse, et 2 sellega tegeleb politsei. Maja juurde pandi üles märk, et veoautodele sisesõit keelatud, kuid ikka sõidavad. Üks ütles, et läheb poodi, teine ütles, et märki ei näinud. Tunnistajana üle kuulatud Margus Grauberg seletas, et 02.07.2009 oli väljakutse Nõmme tee 23A. Sõitis kohale ja seal seisi veoauto Volvo, mille akna pihta oli visatud munadega. Juht suunas ta teisel korrusel elava isiku juurde, kelle kohta oli ka varem väljakutseid olnud. Naisterahvast ennast ta ei näinud. Sõiduki juhi sõnade kohaselt oli isik korteri rõdult läinud Maxima poe katusele ja loopinud munadega autot. Kirjutasid üles tunnistaja ütlused ja materjal läks edasi Kristiine konstaablitele. Juht munadega loopimise põhjust ei selgitanud. Naisterahvas korteri ust ei avanud, ta ei ole kunagi ust avanud kui on käinud. Menetlusaluse isiku möödumist ei näinud, sest võttis tunnistajalt seletust. Ükskõik milline on põhjus, munadega loopida ei tohi. Mäletamist mööda autojuht seletas, et kas tema laadis kaupa maha või tema autost laaditi kaupa maha ning proua viskas munadega. Kas oli juttu varalisest kahjust, seda ei tea, see peab olema kirjas ütlustes. Tunnistajana üle kuulatud Tiit Kant seletas, et 26.06.2009 kella 08.56 ajal oli väljakutse Nõmme tee 23A juurde. Kohale jõudsid 09.
8. Nägi Maxima katusel naisterahvast, kes ütles, et politseid sisse ei lase. Seejärel oli naisterahvas oma korteris aknal. Sai räägitud auto FL7 registreerimismärgiga XXX juhiga. Sõiduki esiklaas ja kabiin olid määrdunud munarebu ja munavedelikuga. Juht seletas, et naisterahvas oli visanud munadega teise korruse korteri aknast ja poe katuselt. Naises tundis ära isiku, kes elab Nõmme tee 23 Maxima poolses trepikojas teisel korrusel vasakut kätt. Ei ole esimene kord kui autosid loopis. Juhilt võeti seletus, kuid ei küsinud miks munadega loobiti. Juht ütles, et auto on vaja puhtaks pesta, kuid tema seda oma rahadega tegema ei hakka. Tunnistajana üle kuulatud TS seletas, et 26.06.2009 kell 08.56 Nõmme tee 23A juures viskas A.L tema kasutuses olevat autotVolvo FL7 registreerimismärgiga XXX, mis oli pargitud Maxima juures kauba mahalaadimise järjekorda. Veab kergesti riknevaid toiduaineid ja külmik töötas. Tema arvates see oligi A.L-i eesmärgiks, et külmik ei töötaks. Selliste külmutusseadmetega ei saa külmutust välja ja sisse lülitada. Koormaks on 7-8 tonni kergesti riknevaid toiduaineid. Ei näe mingit võimalust teisiti kaupa üle anda. Kas A.L on temale enne rääkimas käinud, võib öelda, et et ei ole ühestki sõnast aru saanud, jookseb edasitagasi Maxima katusel, fotografeerib, see on aastaid olnud. Munadega on mitu korda loopinud. Kas ta 22.06.2009 ütles midagi, selle kohta saab öelda seda, et A.L-i sõnadest aru saanud ei ole, A.L teeb nägusid, näitab keelt. Ta on tööline ja lähtub kergesti riknevate kaupade veo rahvusvahelisest eeskirjast, mis on avaldatud ka Riigi Teatajas. Veab kiiresti riknevaid kaupu: liha, vorst, sült, kõikvõimalikku. Veose kaal on tavaliselt 11 tonni. Arvab, et ka viiner on kiiresti riknev kaup. Kauba üleandmisel on oluline temperatuur, millega kaup vastu võetakse. Teatud temperatuuril kaupa vastu ei võeta ja juht vastutab. Kaup võetakse vastu kuni + 4o C temperatuuril. Kauba vastuvõtu järjekord on sõltuvuses autode kogusest. 02.07.2009 kohta saab rääkida sama juttu. On munadega saanud oma 10 korda. Ise on pesnud auto puhtaks. Teeb tööd ja tema energia kulub sellele, ei ole mõtet seda kulutada suhtlemisele A.L-iga. Kabiinis on näidik, mis näitab külmutuse temperatuuri. Kaubal on kaasas saateleht, kus on märgitud aadress, kauba kogus, mõnikord ka aeg. Kui on pretensioonid, siis pöördugu firma poole ja ajagu asjad korda. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et A.L-i süü temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemises 26.06.2009 ja 02.07.2009 on tõendatud ning menetlusalust isikut tuleb karistada. Karistuse liigi ja määra jätab kohtu otsustada. A.L leidis, et karistused tuleb tühistada ja arvestada sellega, et juhul, kui teda karistatakse, siis olukorda hoovis see ei paranda. Need autod hakkavad seal seisma kogu aeg sisselülitatud mootorite ja kompressoriga. Ei ole mingit soovi munadega loopida. Kuid autosid ei ole hoovis mitte üks, vaid nelikümmend. Palub teda mitte karistada. 3 Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku süüd tunnistavad ütlused, selgitused väärtegude toimepanemise kohta, samuti tunnistajate TS, M G ja T K ütlused, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku poolt väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud täies mahus. Kohtuvälisel menetlusel on koostatud protokollide kohaselt süüdistatud menetlusalust isikut Tallinna linna avaliku korra eeskirja ja avaliku koosoleku korraldamise nõuete § 3 p 1 rikkumises, millega menetlusalune isik pani toime KarS § 262 ettenähtud väärteo. Väärteoprotokollides viidatud rikutud normi kohaselt on keelatud lärmata, tülitada kaaskodanikke, viibida alasti avalikus kohas või rikkuda ükskõik millisel muul viisil avalikku korda, sealhulgas eksida üldtunnustatud tavade ja kommete vastu, solvata oma käitumisega inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet. Väärteoprotokollides on menetlusaluse isiku käitumist sisustatud sellega, et menetlusalune isik eksis ühiskonna poolt omaks võetud tavade ja kommete vastu. Kohus asub seisukohale, et vähemalt põhihariduse ja piisava elukogemusega isikule on teada, et teiste isikute suunas või teiste isikute vara suunas esemete viskamine ei ole üldtunnustatud käitumistava. Seejuures ei saa olla üldtunnustatud tavaks ka teiste isikute vara viskamine tooreste munadega, mis silmnähtaval viisil määrib võõrast vara. Senini on taoline käitumine olnud taunitav ning kohtul puuduvad andmed selle kohta, et selline käitumisviis oleks ühiskonnas omaksvõetud, heakskiidetud ja soositud komme. Kohtu arvates rikub taoline käitumisviis igaühe õigust viibida turvaliselt enda poolt valitud ajal avalikus kohas, kuivõrd käesoleval juhul sõitis T.S avalikku kohta oma tööülesannete täitmisel ja tema juhitud sõidukit visati tooreste munadega, mis tingis selle, et T.S pidi ka oma juhtitud autot pesema hakkama, milleks puudunuks vajadus kui A.L ei oleks seda sõidukit rikkunud. Selline A.L-i käitumine on teisi isikuid häiriv ja teistele isikutele lisakohustusi tekitav. Seega tekitas A.L olukorra, kus kõrvalised isikud peavad hirmu tundma kasutuses oleva vara võimaliku rikkumise pärast avalikus kohas ja seda ainult A.L-i korduva õigusvastase käitumise tõttu. Taolistel motiividel leiab kohus, et kohtueelsel menetlusel on kohtuväline menetleja õigesti asunud väärteoprotokollis märgitud seisukohale ja A.L-i käitumine on põhjendatult hinnatud eksimisena üldtunnustatud tavade ja kommete vastu Tallinna linna avaliku korra eeskirja ja avaliku koosoleku korraldamise nõuete § 3 p 1 mõttes ning on õigesti kvalifitseeritud KarS § 262 ettenähtud väärteona. KarS § 262 ettenähtud väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 100 trahviühikut, so kuni 6000 krooni või arest kuni 30 päeva. Karistuse liigi ja määra valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusaluse isiku suhtes samalaadsete väärtegude toimepanemise tõttu alustatud väärteomenetlused lõpetatud nii kohtueelses menetluses kui ka kohtus. Seejuures lõpetati kohtus menetlus otstarbekuse kaalutlustel 2008 aasta septembris. Seejärel on menetlusalust isikut väärteomenetluses hoiatatud 2009 aasta mais ning sellele järgnevalt on menetlusalune isik toime pannud lühikese aja jooksul kaks samalaadset väärtegu. Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et puudub igasugune alus väärteomenetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlustel, kuivõrd menetlusalune isik jätkab väärtegude toimepanemist. Kohtuistungil seletas menetlusalune isik, et tema eesmärgiks on hoovis seisvate sõidukite juhtidele selgeks teha, et need lülitaksid välja nii sõidukite mootorid kui ka külmutusseadmed ning kuivõrd kaebused erinevatesse asutustesse ei ole andnud tulemusi, asus ta kasutama ekstreemsemaid võtteid, mis on kandnud vilja. Kohus asub seisukohale, et menetlusaluse isiku avalikku korda rikkuv käitumine on tahtlik ja eesmärgipärane, kuid valitud vahendid õigusvastased. Seega ei saa olla tegemist väärteo toimepanemisega ettevaatamatusest, so kergema süü vormiga. Vaatamata sellele, et menetlusalune isik teadis, et 26.06.2009 pärast tema poolt väärteo toimepanemist kutsuti välja politsei, käitus ta tahtlikult samamoodi juba nädala möödudes. Karistuse liigi valikul lähtub 4 kohus asjaolust, et menetlusalune isik ei tööta ning teda ei ole varem väärtegude toimepanemise eest ei rahatrahvi ega arestiga karistatud. Seega puudub alus menetlusaluse isiku suhtes aresti kohaldamiseks, kuivõrd ei saa väita, et senised muud mõjutusvahendid ei ole oma eesmärki saavutanud, so sundinud isikut loobuma väärtegude toimepanemisest edaspidi. Seetõttu leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes võib kohaldada sanktsioonis ettenähtud kergemaliigilist karistust, so rahatrahvi. Karistuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et menetlusalusel isikul puudub töine tulu, mistõttu peab kohus võimalikuks mõista menetlusalusele isikule rahatrahvi oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Samas, arvestades inkrimineeritud teo tehiolusid ja seda, et menetlusalust isikut süüdistatakse kahe samalaadse teo toimepanemises, ei pea kohus võimalikuks mõista karistust ettenähtud sanktsiooni alammääras. Märt Toming kohtunik 5