4-09-18280/1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26.oktoober 2009.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-09-18280 Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Evelin Tuur Väärteoasi S.A väärteoasi NPALS § 15 Menetlusalune isik S.A (isikukood xxx, kodakondsus Eesti Vabariik, elukoht xxx, töökoht puudub) 26.oktoober 2009.a. Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud 1 järgi kohtuvälise menetleja, Põhja Politseiprefektuuri, esindaja Tõnis Gents RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 48, NPALS § 151 ning V™S §-dest 83 p 2, 107-111, kohus otsustas: 1 Süüdi tunnistada S.A NPALS § 15 järgi ja mõista karistuseks arest 6 (kuus) päeva. Kohustada S.A asuma kandma mõistetud karistust hiljemalt 26.11.2009.a. Aresti kandmise aja algust hakata lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest. S.A poolt karistuse tähtaegselt kandmata jätmisel kohaldada S.A suhtes sundtoomist arestimajja. Aresti kandmise kohaks määrata Põhja PP arestimaja, aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn. Välja mõista S.A-lt ekspertiisitasu 926 (üheksasada kakskümmend kuus) krooni riigituludesse joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise eest ja see tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr. 10220034800017 SEB või 221023778608 Swedbank, viitenumber

1. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks: S.A-le on koostatud 14.08.2009.a. väärteoprotokoll nr AB 1156920 selle kohta, et tema, viibides 14.08.2009.a kell 12.20 Tallinnas, aadressil Läänemere 34, oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta, millega rikkus NPALS § 3 lg 1 sätteid, väärteo kvalifikatsioon NPALS §
2. S.A kohtuistungile ei ilmunud. Menetlusalusele isikule adresseeritud kohtukutse anti allkirja vastu üle tema emale 18.09.2009.a. Kooskõlas V™S § 41 lg 2 loeb kohus kutse menetlusalusele isikule kätteantuks. Seega oli menetlusalune isik kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik. Ilmumist takistavatest asjaoludest ta kohtule ei teatanud ning asja arutamise edasilükkamist ei taotlenud. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokollimist ei soovinud, kinnitades seda kirjalikult. Kohtuvälise menetleja esindaja jäi protokollis toodu juurde ning leidis, et menetlusaluse isiku väärtegu on tõendamist leidnud väärteotoimikus olevate materjalidega. Kohtuvälise menetleja arvates väärib menetlusaluse isiku käitumine hukkamõistu ning karmi karistust, et isik teeks vastavad järeldused ning hoiduks edaspidistest rikkumistest. Varasemad rahatrahvid on tasumata, isik jätkab väärtegude toimepanemist, mingisugust järeldust ta eelnevatest karistustest teinud ei ole. Kohtuvälise menetleja esindaja palus karistada S.A väärteoprotokollis kirjeldatud rikkumise eest arestiga 6 päeva, kuna menetlusalune isik ei ole asunud seadusekuulekalt käituma. Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukohad ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, leidis, et S.A süü fentanüüli tarvitamises on tõendamist leidnud eelkõige menetlusaluse isiku poolt kohtuvälises menetluses 14.08.2009.a. antud ütlustega, mille järgi isik tarvitas narkootikumi nimega „afgaan“ (lk 1), S.A passi koopiaga, mille järgi isik tuvastati (lk 2), joobeseisundi tuvastamise saatekirja-uuringuaktiga, millisest nähtub, et 14.08.2009.a. S.A-lt võetud uriini proov fentanüüli suhtes oli positiivne ning isiku joobe tuvastamine läks maksma 926 krooni (lk 4). 1 S.A poolt toime pandud eelpool kirjeldatud väärteo kvalifikatsioon NPALS § 15 järgi on õige. Kohtu hinnangul on S.A väärteo toime pannud tahtlikult. Kohtule pole esitatud tõendeid, mis kinnitaksid, et isikul oli olemas arsti ettekirjutus narkootikumide või psühhotroopsete ainete eelkõige fentanüüli tarvitamiseks. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on väärteo toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud KarS §-de 57 ja 58 järgi menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et S.A on varem väärtegude toimepanemise eest karistatud rahatrahvidega, mis on tasumata, ei pea kohus enam võimalikuks karistada menetlusalust isikut rahatrahviga, kuna jättes tasumata varasemad rahatrahvid, väljendab menetlusalune isik oma hoolimatut suhtumist eelnevalt määratud karistustesse. Menetlusalusele isikule ei ole põhjendatud uue rahatrahvi määramine, kuna isik ei tööta, mistõttu puudub tal sissetulekuallikas. S.A ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda, millega väljendab oma ükskõikset ja üleolevat suhtumist kehtivatesse ühiskondliku elu normidesse. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et S.A tuleb seniste rikkumiste arvu arvestades karistada arestiga 6 päeva, mis sunniks teda hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest edaspidi. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole kohtumenetluse ajaks kinni peetud, leiab kohus, et puudub alus aresti viivitamatult täitmisele pööramiseks V™S § 205 lg 1 alusel ja isikule tuleb määrata tähtaeg, mille vältel peab isik ilmuma karistuse kandmisele. Kohus määrab tähtajaks 26.11.2009.a. Samuti kuuluvad menetlusaluselt isikult riigituludesse välja mõistmisele viimase joobeseisundi tuvastamisega kaasnenud kulutused ekspertiisi teostamisel, millised on summas 926 krooni. Aulike Salo Kohtunik 2 3