KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 9. märts 2010, Tallinn Kriminaalasja number 1-09-14598 Kohtukoosseis Eesistuja Urmas Reinola, liikmed Malle P

§ 263

p 1, 4 ja § 199 lg 2 p 4, 5 järgi; S.M-i (S.M)

§ 263

p 1, 4 ja § 121 järgi ning Hans Rüüsi (Rüüs)

§ 263

p 1, 4 järgi Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu 04.detsembri 2009 otsus Apellatsiooni esitaja vandeadvokaat Mart Sikut Prokurör Svetlana Raudsepp N.H ik.xxx, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel, põhiharidus, xxxxxxx, xxxxxxxxxxx x xxxx, elukoht xxxxx xx, xxxxxx xxxx xxxxxxx x, xxxxxxxxxxx, varem kriminaalkorras karistatud Pärnu Maakohtu 09.10.2003 otsusega KrK §-de 139 lg 2 p 1, 195 lg 2, 3, 200 lg 2 p 7, 8, 9 ja 328 lg 2 p 2 järgi liitkaristusega vangistus 8 aastat; Tartu Maakohtu 28.08.2008 määruse alusel vabastatud karistuse kandmisest tingimisi katseajaga kuni 04.03.2011, karistuse ärakandmata osa 2 aastat 5 kuud 25 päeva; kahlustatavana kinnipeetud 12.07.2009, tõkend vahistamine kohaldatud 13.

2. vandeadvokaat Mart Sikut Süüdistatav Kaitsja Kannatanu esindaja Harland Paas RESOLUTSIOON Pärnu Maakohtu
3. detsembri 2009 otsus N.H süüditunnistamises ja karistamises jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks 9.märtsil 2010 kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel. Asjaolud ja menetluse käik
4. Pärnu Maakohtu 04.detsembri 2009 otsusega mõisteti N.H lühimenetluses süüdi KarS § 263 p 1 ja 4 järgi ja karistati vangistusega 2 aastat; süüdi KarS § 199 lg 2 p 4 ja 5 järgi ja karistati vangistusega 1 aasta. KarS § 63 lg 2 ja 64 alusel mõisteti N.H-le liitkaristuseks 3 aastat vangistust, millist vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra. Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust. Kohus otsustas KarS § 76 lg 6 alusel viia täide Saare Maakohtu 09.oktoobri 2003 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata jäänud osa- vangistus 2 aastat 5 kuud ja 25 päeva ja KarS § 65 lg 2 kohaselt mõisteti liitkaristuseks vangistus 4 aastat 5 kuud ja 25 päeva. KarS § 68 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja N.H-le mõistetud liitkaristuse kandmise aja alguseks loeti
5. juuli
7. N.H tunnistati KarS § 263 p-de 1 ja 4 järgi süüdi selles, et tema 12.07.2009 kell 04.00 paiku rikkus avalikus kohas kõrvaliste isikute juuresolekul Kuressaare linnas ühiselt grupis koos Hans Rüüsi ja S.M-iga teiste isikute rahu ja avalikku korda: Kuressaare linnas Xxxxxxxx xx xx asuva K. lokaali ees tänaval ilma isikliku põhjuseta sekkus temale võõraste isikute D. T., A. V. ja eeluurimisel tuvastamata noormehe omavahelisse vestlusse. Kui H. Rüüs pani käe ümber temale võõra D. T. kaela, võttis ta D. T.l ümbert kinni ja koos H. Rüüsiga talutas kannatanu tema tahte vastaselt linna turuplatsile prügikonteineri juurde, kus lõi D. T. rusikaga näkku, seejärel hakkas koos H. Rüüsiga ja peksmise käigus nendega ühinenud S.M-iga peksma maha kukkunud kannatanut jõhkralt rusikate ja jalgadega pähe ja kehasse. D. T. üritas ennast lahti rabeleda, kuid see tal ei õnnestunud. S.M avas prügikonteineri kaane, kuhu H. Rüüs viskas kannatanu seljast peksmise käigus ära võetud tagi, seejärel N.H ja H. Rüüs viskasid konteinerisse ka läbipekstud kannatanu D. T. ning sulgesid kaane, mis oli eriti küüniline ja inimväärikust alandav tegu. Toibudes avas D. T. seest poolt prügikasti kaane, et väljuda, kuid teda löödi kohe jalaga näkku, mille tulemusena ta kukkus prügikasti tagasi. D. T. peksmine ja prügikonteinerisse viskamine toimus M. M. ja A. V. nähes, kelle avalik kindlustunne ja õigusrahu oli sellise tegevuse tagajärjel häiritud. Oma tegevusega näitas N.H üles erilist küünilisust ja hoolimatust ühiskonnas heade kommetega, normidega ja reeglitega kinnistatud isikutevaheliste suhete ja avaliku korra ning julgeoleku suhtes. Peksmisega tekitati D. T.le marrastused paremal roiete piirkonnas, paremal küünarliigese piirkonnas ja paremal oimu piirkonnas ning nina, parema küünarliigese ja peaaju põrutus. KarS § 199 lg 2 p-de 4 ja 5 järgi tunnistati N.H süüdi selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise, 12.07.2009 kell 04.00 paiku Kuressaare linna turuplatsil võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastas avalikult kannatanu ja kolmandate isikute nähes eelnevalt koos H. Rüüsi ja S.M-iga läbi pekstud ja maas lamava D. T. pükste taskust erinevates kupüürides sularaha 1000 krooni. Apellatsiooni sisu ja menetlusosaliste seisukohad
8. Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis vaidlustab süüdistatava kaitsja maakohtu otsust N.H-le mõistetud karistuse osas. Apellatsiooni motiivide kohaselt on süüdistatavale mõistetud karistus liialt karm, see ei vasta kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule ja kohus ei arvestanud kergendavate asjaoludega, eelkõige perekondliku situatsiooni ja süüdistatava ees seisvate kohustustega. N.H on ennast toimepandud kuritegudes süüdi tunnistanud ja kahetseb siiralt oma käitumist. Pikaajaline vabadusekaotusliku karistuse kandmine seab raskesse olukorda süüdistatava perekonna heaolu (kõrvalabi vajavad vanemad ja väikese lapsega kodus olev abikaasa).
9. Ringkonnakohtu istungil süüdistatav ja tema kaitsja toetasid apellatsiooni ja taotlesid selle rahuldamist, paludes N.H-le mõistetud karistust kergendada. Prokurör taotles jätta kohtuotsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Ringkonnakohtu põhjendused ja seisukoht
10. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused leiab, et kohtuotsuse tühistamiseks puudub alus, kuna see on seaduslik ja põhjendatud. Kohtukolleegium on seisukohal, et N.H-le karistust mõistes on maakohus lähtunud KarS §-s 56 sätestatust ning on oma järeldusi veenvalt põhjendanud. Kohtukolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ja ei pea nende kordamist vajalikuks. Maakohus ei ole toimepandud kuriteole karistusõiguslikku hinnangut andes jätnud kehtiva kohtupraktika kohaselt samaaegselt arvestamata ka süüdlase isikut (RKKKo 3-1-1-99-06). Apellatsioonist ei nähtu, et maakohus oleks N.H-le karistuse mõistmisel ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või rikkunud oluliselt kriminaalmenetluse seadust. Apellatsioonis kirjeldatud perekondlikud asjaolud esinesid süüdistatava puhul juba ka talle süüks arvatavate kuritegude toimepanemise ajal, mistõttu ei muuda need kohtukolleegiumi arvates kuriteo toimepanemise asjaolusid ega vähenda süüdistatava süüd. Apellatsioonis pole esitatud ka süüdistatava isiku kohta selliseid andmeid, mis tingiksid kindlasti talle mõistetud karistuse kergendamist. Kohus on põhjendanud, miks tuleb N.H karistada reaalse vangistusega ja nimelt sellises määras ning miks ei ole võimalik saavutada karistuse eesmärke teiste vahenditega. N.H on pannud toime kaks II astme kuritegu, s.o ühe vägivallaga seotud avaliku korra ja teise varavastase kuriteo, samuti on teda varem samaliigiliste kuritegude toimepanemise eest karistatud. Maakohus on nii N.H puhtsüdamlikku kahetsust kui ka perekondlikku olukorda karistust kergendava asjaoluna juba arvese võtnud, mistõttu nende teistkordne arvestamine ei oleks kooskõlas seadusega. Kohtukolleegium peab vajalikuks veel rõhutada, et N.H on juba varem talle mõistetud karistusest KarS § 76 alusel tingimisi ennetähtaegselt vabastatud, kuid ta ei õigustanud kohtu usaldust, pannes katseajal toime uued kuriteod. Samuti on N.H katseajal karistatud ka väärteokorras alkoholijoobes ja juhiluba omamata mootorsõiduki juhtimise eest, kuid ka see ei ole tema käitumisele mõju avaldanud. Jätkuvalt uute õiguserikkumiste toimepanemine süüdistatava poolt katseajal näitab N.H ükskõikset suhtumist talle varem mõistetud karistustesse ning annab aluse järelduseks, et kergemaliigiline karistus ei täida süüdimõistetu suhtes karistuse eesmärki ja on end ammendanud. Seetõttu nõustub kohtukolleegium maakohtu seisukohaga, et N.H-le ei ole võimalik ega ka põhjendatud mõista muuliigilist karistust kui reaalne vangistus. N.H-le on mõistetud karistus, mis vastab täielikult tema teosüüle.
11. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 on kohtukolleegium seisukohal, et Pärnu Maakohtu 04.detsembri 2009 otsus N.H suhtes tuleb jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Urmas Reinola Malle Preimer Paavo Randma