lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör ringkonnaprokuröri abi Jane Pajus Süüdistatav B.A Kaitsja elukoht ja aadress: XXXX X-XXX; isikukood: XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 5 korda, viimati Tartu Maakohtu 08.03.2006 otsusega
alusel 6 kuud vangistust § 73 alusel 3 aastase katseajaga, juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks ja Tartu Maakohtu 29.09.2006 otsusega
alusel 1 aasta vangistust, varasema otsusega mõistetud kandmata karistust liites 1 aasta 6 kuud vangistust ja juhtimisõiguse äravõtmine 1 aastaks. Vangistus kantud osaliselt: 28.02.2007- 28.12.2007 Tartu vanglas, kust vabastatud tingimisi enne tähtaega 1 aastase katseajaga, ärakandmata jäi 8 kuud ja 3 päeva vangistust; tõkend: elukohast lahkumise keeld advokaat Heiki Kuningas RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 4 ja 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada B.A
lg 1 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.
lg 1 alusel vangistust täitmisele mitte pöörata, kui B.A ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
elab kohtu määratud alalises elukohas
§-le 78 lg 1 hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest. Tõkend - elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Asitõend, 13 läbiva naelaga puust latt, mis asub Lõuna Prefektuuri hoiuruumis, hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. KrMS § 180 lg 1 välja mõista B.A-lt menetluskuludena sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni. Määratud kaitsja tasu 1380 (üks tuhat kolmsada kaheksakümmend) ja ekspertiisitasu 4000 (neli tuhat) krooni jätta riigi kanda. Määrata menetluskulude tasumine ositi 10 (kümme) kuu jooksul järgmiselt: alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust on B.A kohustatud tasuma igakuiselt 652 (kuussada viiskümmend kaks) krooni 50 senti. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud ühe kuu jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu Ringkonnakohtule kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse 2 otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Prokuratuur või menetlusosaline, kellel on kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuse alusel tekkinud kohustus kriminaalmenetluse kulud hüvitada, võib otsuse vaidlustada kas apellatsioonis või määruskaebuse esitamise korras vastavalt KrMS 15. peatüki sätetele. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon B.A süüdistatakse selles, et tema olles alkoholijoobes 06.02.2009 kella 13.10 ajal Tartus Kastani 19 maja koridoris püüdis käes olnud puust latiga, milles oli 13 läbivat naela, lüüa juhtimiskeskusest saadud väljakutse peale sündmuskohale tulnud ja seega ametikohustuste täitmisel olnud Lõuna Politseiprefektuuri Tartu Politseiosakonna patrullitalituse vanemkonstaabel Andrei Ivahnenkot pea piirkonda, kuid löök ei tabanud, sest samuti saadud väljakutse peale sündmuskohale tulnud ja ametikohustuste täitmisel olnud Lõuna Politseiprefektuuri Tartu Politseiosakonna patrullitalituse konstaabel Rauno Pikker blokeeris löögi. Seejärel lõi B.A Kastani 19 maja ees teda täiendavaks isikukontrolliks politseiautosse toimetada püüdnud Andrei Ivahnenkot mitu korda jalaga keha piirkonda ja tekitas sellega füüsilist valu ning üritas jalgade ja kätega lüüa Rauno Pikkerit keha piirkonda, kuid ei tabanud. Seega B.A, võimuesindaja suhtes vägivalla toimepanemisega seoses tema ametikohuste täitmistega, pani toime
Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 kuulist vangistust.
lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui B.A ei pane 1 aasta 6 kuulise pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle pandud kohustusi vastavalt
§-s 75 sätestatule. Tsiviilhagi kriminaalasjas ei ole. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et B.A, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepped järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et B.A on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse süüdi tunnistada B.A
MS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha, milline summa II astme kuriteo toimepanemise eest süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 6525 krooni. Samuti peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel süüdimõistetult välja mõista kaitsjale väljamaksmisele kuuluva tasu, summas 1380 krooni (kohtueelses menetluses 1260 krooni ja kohtumenetluses 120 krooni) ja KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisitasu summas 4000 krooni. B.A on töötu, kellel käesoleval puuduvad sissetulekud. Arvestades eeltoodut, käib kõigi menetluskulude hüvitamine B.A-le ilmselgelt üle jõu, mistõttu tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulusid vähendada, jättes kaitsjatasu ja ekspertiisitasu riigi kanda. B.A sissetulekud ei võimalda ka sundraha ühe korraga tasumist, mistõttu tuleb talle anda võimalus selle tasumiseks ositi 10 kuu jooksul võrdsetes osades 652.50 krooni kaupa. Ingeri Tamm Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.