ja § 215 lg 2 p 1 järgi Lühimenetlus Prokurör Loreta Tšurilova Süüdistatav S.N Ik: xxx, emakeel: ukraina keel, valdab ka vene keelt, kodakondsuseta, põhiharidus, töökoht: puudub, elukoht: puudub, asukoht: Põhja Prefektuuri Arestimaja, Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 06.12.2009, vahistatud Harju Maakohtu 08.12.2009 määruse alusel Varasem karistatus: 1) Pärnu Maakohtu 13.10.2006 otsusega
lg 2 p 4, 7, 8 järgi vangistus 2 kuud 27 päeva tingimisi 1 aasta ja 9 kuulise katseajaga, täitmisele pööratud Pärnu Maakohtu 24.09.2007 määrusega; 2) Pärnu Maakohtu 15.10.2007 otsusega
lg 1 järgi vangistus 2 kuud,
Kaitsja Advokaat Eva Rivis RESOLUTSIOON 1. S.N süüdi tunnistada
lg 2 p 1 ja 424 ettenähtud kuritegude toimepanemises ja mõista temale
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada S.N-ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 5 (viis) kuud ja 10 (kümme) päeva. 3.
lg 1 alusel arvestada mõistetud karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg, lugedes karistuse kandmise alguseks 06.12.
Samuti S.N, 06.12.2009, olles alkoholijoobes, sõitis veoautoga KAMAZ registreerimismärgiga xxx ringi Mustamäe elamurajoonis kuni teda samal õhtul kella 22.28 ajal peeti kinni politseitöötajate poolt Mustamäe tee 132 maja juures (alkoholijoove 0,91 mg/l laiendmääramatusega +-0,09 mg/l ). Seega pani S.N toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mis on
Kohtuistungil süüdistatav S.N seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süütegude kvalifikatsioon on põhjendatud ning süütegude toimepanemine tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 2 • • • • • • 07.12.2009 koostatud kahtlustatava S.N-i ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi kuritegudes, milles teda kahtlustatakse ja lisab, et tal puudub juba umbes pool aastat kindel elukoht, viimsed neli kuud on ta ööbinud sõidukis Kamaz, mis kuulub tema tuttavale Anatolile. Ta tegi talle erinevaid väikeseid töid, ta maksis talle, andis süüa ja lubas ööbida Kamazis. Kamaz seisis pidevalt Kadaka tänava parklas, tema läks sinna õhtul, jäi ööseks. Anatoli ei lubanud tal Kamaz'i kasutada. 06.12.2009 ostis ta õhtul pudeli õlut, see oli mingi uus, talle tundmatu õllesort „Selver". Ta jäi sellest ootamatult purju, seepärast otsustas kuhugi Kamaziga sõita, ta isegi ei oska öelda, kuhu täpselt, ehkki ta teadis, et ta ei tohi seda teha. Võtmed olid autos, ta pani selle käima ja sõitis minema. Kui ta parklast välja sõitis, siis auto sõitis vastu varikatust, seepärast läks esiklaas katki. Ta tahtis autoga ainult kuhugi sõita, ilmselt poodi, siis selle jälle tagasi panna. Ta ei jõudnud kaugele sõita, kui teda pidasid kinni politseinikud, kes kontrollisid tema joovet. Tal on väga kahju sellepärast, mida ta tegi, kahetseb tehtut. (t/l 26-30) 06.12.2009 koostatud kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtuvalt S.N peeti kinni seoses kahtlustusega
järgi selles, et tema juhtis 06.12.2009 kella 22:28 ajal Tallinnas, Mustamäe tee 132 juures veoautot Kamaz reg. nr xxx olles alkoholijoobes.(t/l 37-39) 13.01.2010 koostatud kannatanu ADülekuulamisprotokolli kohaselt temale ja tema naisele kuulub firma D S OÜ, st auto Kamaz reg nr xxx on nende omand. 05.12.2009 kell 16:00 oli nimetatud sõiduk pargitud nende firma territooriumile aadressil: Kadaka tee 70B, Tallinn. 05.12.2009 kell 22:00 helistas talle turvatöötaja ja ütles, et S.N sõitis autoga Kamaz väravast välja ja lõhkus eelnevalt sõiduki esiklaasi. Kellelgi ta seda sõiduautot juhtida ei lubanud. S.N-ile on ta pakkunud teha tööd ning lubanud autos ööbida. Mõne aja pärast helistati talle politseist ning teatati, et temale kuuluv auto peatati kinni Mustamäe tee ja Keskuse tänava ristmikul ning sõidukit juhtinud meesterahvas oli joobes. S.N võttis auto omavoliliselt. Pärast seda, kui sai tagasi oma auto, oli sunnitud seda remontima - vahetama kaks esiklaasi, samuti remontima ka kahte kabiini esituge, kuna need olid löögi tagajärjel „viltu vajunud", seetõttu oli vaja teha keevitustöid. Klaasivahetus läks maksma 1 000 krooni, tugede remont - 1 700 krooni, kuna seal pidi tegema keevitustöid. Lisaks sellele pidi remontima ka varikatust, millele tema Kamaz otsa sõitis, kui Vassili sellega parklast välja sõitis, selle remondi maksumus moodustas 1 000 krooni (tsinkpleki vahetus, samuti tööde maksumus). Seega on kannatanule tekitatud materiaalset kahju 3700 krooni ning selle summas esitab tsiviilhagi. (t/l 2-3, 4-6, 15-19, 20-21) 06.12.2009 koostatud tunnistaja Taavi Tamme ülekuulamisprotokolli kohaselt 06.12.2009 tema, olles patrullteenistuses koos Jaanus Anniga kell 22:25 said väljakutse Mustamäe teele, kus pidi sõitma suunaga Keskuse tänava poole veoauto Kamaz, mille juht tundus olevat alkoholijoobes. Nad pidasid kinni veoauto Kamaz reg. nr xxx, mida juhtis ilma lubadeta S.N, kes puhus alkomeetrisse 1,02 mg/l. Isik toimetati kainenema. Helistati sõiduki omanikule. (t/l 33) 06.12.2009 koostatud tunnistaja NLülekuulamisprotokolli kohaselt 06.12.2009 jõudis ta Mustamäe teel asuvasse Hesburgerisse, kui märkas kahtlase sõidumaneeriga veoautot reg.nr xxx. Sõitis üle äärekivide, ühest tee äärest teise ning ületas ristmiku punase tulega. (t/l 34) 07.12.2009 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist ja fototabelist nähtuvalt oli vaadeldavaks sündmuskohaks veoauto Kamaz, mis asus territooriumil asukohaga Kadaka tee 70B, Tallinn. Kadaka tee 70B territoorium oli täielikult aiaga piiratud. Sisenedes territooriumile aiavärava kaudu, aiavärava poolt vaadates vasakpoolses reas (aia ääres) kõige viimane sõiduk oli veoauto KAMAZ, reg. nr. xxx. Veoauto seisis esiosaga aia suunas. Veoauto kabiin oli oranži värvi ning veoauto kast sinist värvi. Veoautol oli küljes mõlemad registreerimisnumbrimärgid. Veoauto kabiini uksed olid suletud, kuid lukustamata. Veoauto kabiini ukselukud olid välisel vaatlusel terved, ilma vigastusteta. Veoauto kabiiniuste aknaklaasid olid terved. Veoauto esiklaas oli katkine ning mõranenud. Avades veoauto vasakpoolse ukse, veoauto istmel olid istmepadjad ja riidekatted. Veoauto istme ees põrandal olid tühjad plastikpudelid ja prügi. Veoauto roolisamba kõrval paremal asus 3 • armatuuris süütelukk, mis oli välisel vaatlusel terve. Süütelukus asus süütevõti. Sündmuskoht fotografeeriti, vaatlus teostati tehisvalgusel. (t/l 8-14) 06.12.2009 koostatud tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist nähtuvalt 06.12.2009 kell 23:26 tuvastati S.N tõendusliku alkomeetri Alcotest 7110EST ARaF-0031 kasutamisel alkoholijoove 0,82 mg/l (t/l 35) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel S.N-i kahtlustatavana antud süüd tunnistavaid ütlusi, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli, kannatanu AD’i ütlusi, tunnistajate T T ja NL ütlusi, sündmuskoha vaatlusprotokolli, kahtlustatavana kinnipidamise protokolli, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava S.N-i käitumine kvalifitseeritud
lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises, so võõra vallasasja omavolilises ajutises kasutamises omastamise eesmärgita, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. Süüdistatavat on varem karistatud 13.10.2006 Pärnu Maakohtu otsusega
lg 2 p 4, 7, 8 alusel tingimisi vangistusega 2 kuud 27 päeva, milline pöörati täitmisele ja millise karistusega liideti järgmise, so Pärnu Maakohtu 15.10.2007 otsusega mõistetud karistus, millise ärakandmiselt vabanes 11.12.2007. Seega ei olnud mõistetud karistus uue süüteo toimepanemise ajaks kustunud ning süüdistatav oli
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt S.N 06.12.2009 kella 22.00 paiku võttis omavolilisse kasutusse D S OÜ`le kuuluva ja AD`i kasutuses oleva veoauto KAMAZ ,reg. märk xxx, mis oli pargitud parklasse aadressil Tallinn, Kadaka tee 70b ning sõitis sellega Tallinna linnas ringi kuni kinnipidamiseni politseitöötajate poolt samal õhtul kella 22.28 ajal. Seega kasutas süüdistatav võõrast vallasasja omavoliliselt, so omaniku ja valdaja tahte vastaselt ning loata, soovides kergendada oma teekonda kauplusesse. Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et S.N-i käitumisele on antud õige karistusõiguslik hinnang ja eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et S.N-i süü
lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises on tõendatud ja kvalifitseeritud kohtueelsel menetlusel õigesti. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt 06.12.2009.a S.N juhtis veoautot KAMAZ reg. märk xxx alkoholijoobe seisundis. (0,91 mg/l, laiendmääramatusega +-0,09 mg/l). Liiklusseaduse § 20 lg 31 sätete kohaselt loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi. Tuvastatud joobeastme kohaselt saadi täppisalkomeetri lõplikuks näiduks 0,91 mg/l, laiendmääramatusega +-0,09 mg/l, so vähemalt 0,82 milligrammi alkoholi ühe liitri väljahingatava õhu kohta. Seega on taoline alkoholisisaldus väljahingatavas õhus LS § 20 lg 31 lg 1 sätestatud piirmäära ületav ja süüdistatav kui sõiduki juht tuleb lugeda alkoholijoobes olevaks, milline käitumine on karistatav
Seetõttu asub kohus seisukohale, et kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud
Kohtueelsel menetlusel on AD’i esitanud tsiviilhagi 3700 krooni nõudes, milline sisaldab endas sõiduki omavolilise kasutamisega lõhutud esiklaaside, esitugede ja varikatuse taastusremondi kulusid. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et nimetatud veoautot kasutas 06.12.2009 omavoliliselt S.N, olles alkoholijoobes ning kes ei tulnud sõiduki juhtimisega toime. Kohus leiab, et varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu 4 füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud veoauto ajutise kasutamisega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitanud varalise kahju 3700 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isiku varaliste vahendite arvelt täies ulatuses, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista S.N-ilt AD’i kasuks. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava kahetsust toimepandus. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on süüdistatavat varem karistatud kriminaalkorras 2 korda.
lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 3 aastani.
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 3 aastani. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt puuduvad süüdistataval nii alaline elukoht kui ka alaline sissetulek, mis annaks võimaluse mõista süüdistatavale karistuseks rahalist karistust. Peale selle nähtub kriminaalasja materjalidest, et tal on hüvitamata ka eelmiste kohtuotsustega välja mõistetud tsiviilhagid ja tasumata rahalised kohustused riigi ees, seda nii välja mõistetud menetluskuludena kui ka määratud rahatrahvidena väärtegude toimepanemise eest. Seetõttu peab kohus vajalikuks kohaldada süüdistatava suhtes isiku vabadust piiravat karistust. Süüdistatava süü suurust ja kahetsust arvestades leiab kohus, et süüdistatavale võib karistuse mõista oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Kuivõrd süüdistatav tarvitas alkoholi, oli alkoholijoobes ning asus sellises seisundis omavoliliselt kasutama võõrast vallasasja, so võõrast mootorsõidukit, juhtides mootorsõidukit, leiab kohus, et karistuse mõistmisel tuleb kahe erinevalt kvalifitseeritava teo eest mõista
lg 1 kohaselt üks karistus, kuivõrd süüdistatav pani ühe teoga toime kaks erinevat kuritegu ning need teod olid omavahel lahutamatult seotud. Mõlema kuriteo toimepanemine katkestati üheaegselt, so politseiametnike poolt süüdistatava juhitud sõiduki kinnipidamisega. Kohus ei saa süüdistatava suhtes karistust tingimisi kohaldamata jätta, kuivõrd süüdistatav ei ole suuteline täitma kontrollnõudeid, sest tal puudub alaline elukoht ja seda juba pikemat aega. Peale selle on teda korduvalt karistatud AS § 70 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest, mis näitab seda, et süüdistatav ei sobi kriminaalhooldusele. Seega on
Mis puudutab aga
sätteid, siis on süüdistatava puhul tegemist isikuga, kes on varem vangistust kandnud ning seetõttu ei ole tema suhtes ka
Seetõttu kuulub süüdistatavale mõistetav karistus reaalsele ärakandmisele. Mis puudutab süüdimõistva otsusega süüdistatavale välja mõistetavaid menetluskulusid, siis leiab kohus, et arvestades varasemate karistusotsustega määratud rahalisi kohustus ja alalise elukoha ja töökoha puudumist, siis käiks kõigi menetluskulude tasumine süüdistatavale üle jõu ning kohus peab võimalikuks jätta osa menetluskuludest süüdistatavalt välja mõistmata. Märt Toming kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.