lg 2 p 4,7,8 alusel vangistusega 2 aastat 6 kuud, vabastati tingimisi enne tähtaega 29.07.2008.a.
ning karistuse ärakandmata osa 3 kuud 9 päeva., väärteokorras karistatud korduvalt, tõkend –vahistamine süüdistuses
lg 2 p 1,3 järgi F.K Ik xxx, EV kodanik, kõrgharidusega, emakeel – vene keel, ei tööta, elukoht: xxx, varem kriminaalkorras karistatud 1-l korral viimati - 14.12.2007.a. Pärnu Maakohtu alusel
lg 2 p 4,7,8 alusel 1 aasta 2 kuud vangistusega, millest 7 kuud pöörati täitmisele koheselt ja 7 kuud jäeti tingimisi täitmisele pööramata 1 aasta 6 k katseajaga. Vabanes peale karistuse osalist kandmist 27.12.2007.a.18.06.2009.a. pikendati katseaega 1 aasta võrra, s.o. kuni 27.06.2010.a. ärakandmata osa 7 kuud, väärteokorras karistatud korduvalt, süüdistuses
lg 2 p 1,3 järgi Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: A.F süüdistatakse selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ja ruumi ebaseadusliku tungimise, 29.03.2009 kella 05.08 paiku, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos F.K-ga, ebaseaduslikult ilma valdaja loata, kruvikeeraja abil murdis läbi lukustatud ukse Tallinnas asuva maja trepikotta sisse ja seejärel läks trepist alla keldrisse, kus lõhkus tööriistade abil keldribokside kolm ust, kangutades ukseluku poolset ukseäärt ja uksepiita. Seega A.F pani toime
lg 2 p 1,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ebaseadusliku tungimise, mis on toime pandud vähemalt teist korda ja grupi poolt. F.K süüdistatakse selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ja ruumi ebaseadusliku tungimise, 29.03.2009 kella 05.08 paiku, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos A.F-iga, ebaseaduslikult ilma valdaja loata, kruvikeeraja abil murdis läbi lukustatud ukse Tallinnas asuva maja trepikotta sisse ja seejärel läks trepist alla keldrisse, kus lõhkus tööriistade abil keldribokside kolm ust, kangutades ukseluku poolset ukseäärt ja uksepiita. Seega F.K pani toime
lg 2 p 1,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ebaseadusliku tungimise, mis on toime pandud vähemalt teist korda ja grupi poolt. Kohtuistungil süüdistatavatena üle kuulatud F.K ja A.F seletasid, et on süüdistusest aru saanud ja tunnistasid end nendele inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi süüdistuse täies mahus ning nõustusid kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses, endi ülekuulamist ei taotlenud. Kaitsjad asusid seisukohale, et esitatud süüdistused on põhjendatud ning kvalifitseeritud õigesti. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: Sündmuskoha vaatlusprotokolli, vaadeldavaks sündmuskohaks on asuva korterelamu . metallraamidega välisuks, millel luku kohalt ja vastaspiidal muukimis- ja muljumisjäljed. Trepist alla minnes vasakule jääb kolm metallust, millel ukse luku kohal ja vastas piitadel muljumisjäljed. Trepi all on lapsevanker, millesse asetatud tööriistad (sõrgkang, tellitav võti, 3 kruvikeerajat). /tl 3-9/; Asitõendi vaatlusprotokolli, vaadeldavaks asitõendiks on keldrist avastatud tööriistad: tellitav võti, kaks kruvikeeraja musta värvi, 1 kruvikeeraja musta- kollast värvi, metallist sõrgkang, musta värvi plastmassist korgiga plastmassist vutlar, mille sees viis riista. /tl 10-13/; Kannatanu MPülekuulamise protokolli, milles kannatanu on andnud ütlusi, et on ühistu esimees ning ajavahemikul 28.03.2009.a. kella 23:00 kuni 05:45 vahel tungiti sisse maja koridori ja lõhuti maja välisuks ja keldris kolm ust. 29.03.2009.a. kella 05.50 helistati talle ja teatati, et trepikojast peeti kinni kaks võõrast meesterahvast, kes selles majas ei ela. Välisuksest pääseb koridori ainult võtmega või fonolukku kasutades. Uste lõhkumisega tekitati ühistule kahju 5000,krooni. /tl 14-15/, F.K kahtlustatavana kinnipidamise protokolli, 29.03.2009.a. peeti F.K kinni kahtlustuses
kella 05.10 paiku lõhkusid kortermaja välisukse, sisenesid trepikotta, lõhkusid kolm keldri ust aga siseneda ei jõudnud, sest peeti kinni politsei poolt. /tl 2527/; Kahtlustatava F.K ülekuulamise protokolli, milles kahtlustatav on andnud ütlusi, et tunnistab oma süüd ja seletas, et 28.03.2009.a. sai kokku A.F-iga ning läksid Lasnamäele Monte Carlo kasiinosse. Siis sõitsid linna tagasi Tondi kanti ning teemaks tuli, kuidas raha hankida. Ta jättis auto Räägu tänavale ning jalutasid ringi. Nad tungisid kollase maja keldrisse tungida. Ta pani kruvikeeraja uksetiibade vahele ja püüdis painutada. A.F samal ajal tõmbas ukse käepidet. Kaks kruvikeerajat, näpitsad, saehambavõtme võttis ta kaasa 2 autost. Trepikotta sisenedes läksid nad trepist alla keldrisse. Keldris oli viis ust. Kolm ust oli vasakul. Nendest ühte üritasid nad lahti saada, surusid kaks kruvikeerajat ukse ja piida vahele. Kui nägid, et ust lahti ei saa, tahtsid ära minna. Trepikotta viivast klaasuksest nägid, et politsei möödus ning nad peitsid ennast keldrisse viiva trepi alla. Trepi all olevasse lapsevankrisse panid tööriistad. Politsei tuli trepikotta ja pidas nad kinni. /tl 28-31, 32-36/; A.F-i kahtlustatavana kinnipidamise protokolli, 29.03.2009.a. peeti A.F kinni kahtlustuses
kella 05.10 paiku lõhkusid kortermaja välisukse, sisenesid trepikotta, lõhkusid kolm keldri ust aga siseneda ei jõudnud, sest peeti kinni politsei poolt. /tl 5557/; Kahtlustatava A.F-i ülekuulamise protokolli, milles kahtlustatav on andnud ütlusi, et tunnistab oma süüd ja seletas, et 28.03.2009.a. sai kokku Alekseiga ning sõitsid Lasnamäele. Siis sõitsid Tondile ning tee peal tuli jutuks, kuidas raha hankida. Mustamäel parkisid auto ja jalutasid mööda rajooni ringi ning jõudsid maja juurde, kuhu otsustasid sisse tungida. Aleksei tegi väikese kangiga ukse lahti ning nad sisenesid. Tal oli kaasas muukraud ja üks kruvikeeraja. Keldris oli kolm ust vasakul pool, üht neist proovisid nad avada aga ei tulnud välja. Kui nad ära tahtsid minna, märkasid trepikotta viivast klaasuksest, kuidas politseiauto sõitis majast mööda. Nad peitsid ennast keldrisse viiva trepi alla peituda. Trepi all seisvasse lastekärusse panid nad kõik tööriistad, mis kaasas olid. Trepikotta tuli politsei ja pidas nad kinni. /tl 58-61, 62-67/; Kohus, kuulanud ära süüdistatavate süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on A.F-i ja F.K süü nendele inkrimineeritud kuritegude toimepanemises kogu süüdistuse mahus tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on nende käitumine õigesti kvalifitseeritud
Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatavate isikut, süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust ning vastutust raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatav A.F on varem kriminaalkorras karistatud 6-l korral, käesolevas kriminaalasjas on A.F pannud toime II astme kuriteo. A.F oli kindel elukoht, kuid ei töötanud. Süüdistatav pani teo toime katseajal. Arvestades taolisi asjaolusid asub kohus seisukohale, et süüdistatavale tuleb mõista karistuseks vangistus, millele liidetakse eelmise karistuse ärakandmata osa 3 kuud 9 päeva. Süüdistatav F.K on varem kriminaalkorras karistatud 1-l korral, käesolevas kriminaalasjas on F.K pannud toime II astme kuriteo. F.K on kindel elukoht, kuid ei töötanud. Süüdistatav pani teo toime katseajal. Arvestades taolisi asjaolusid asub kohus seisukohale, et süüdistatavale tuleb mõista karistuseks vangistus, millele liidetakse eelmise karistuse ärakandmata osa 7 kuud. Tsiviilhagi on esitanud KÜ summas 5000,- krooni, mis tuleb solidaarselt välja mõista A.F-ilt ja F.K-lt VÕS § 1043 alusel. Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 3,4,9; § 237; § 238 lg 1 p 4; § 238 lg 2, § 311; § 312, § 313, § 315, VÕS § 1043 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada A.F
MS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 1 kuu ja 10 päeva. Vastavalt
29.03 – 30.03.2009.a. (2 päeva) A.F karistusaja hulka, kandmata karistus vangistus 1 kuu ja 8 päeva.
Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o. 3 kuud 9 päeva vangistust ja liitkaristuseks lugeda 4 kuud ja 17 päeva vangistust ning karistuse kandmise algust lugeda 27. veebruar 2010.a. Süüdi tunnistada F.K
MS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 1 kuu ja 10 päeva. Vastavalt
29.03 – 30.03.2009.a. (2 päeva) F.K karistusaja hulka, kandmata karistus vangistus 1 kuu ja 8 päeva vangistust.
Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o 5 kuud ja 21 päeva võrra ja liitkaristuseks lugeda 6 kuud ja 29 päeva vangistust, karistuse kandmise alguseks lugeda
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.