← Eesti

4-10-2517/2

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 01.november 2010.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-10-2517 Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Evelin Tuur Väärteoasi S.P väärteoasi Liiklusseaduse § 74 Menetlusalune isik S.P (isikukood xxx, kodakondsus Eesti Vabariik, elukoht xxx, töökoht puudub) Asja läbivaatamise kuupäev 01.november 2010.a. Istungil osalenud isikud kohtuvälise menetleja, Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo, esindaja Hannes Küünarpuu 19 lg 2 järgi RESOLUTSIOON Juhindudes KarS §-dest 47, 57 lg 1 p 3, 66 lg 2, 3 ning V™S §-dest 107-111, 113, kohus otsustas: 19 Süüdi tunnistada S.P LS § 74 lg 2 järgi ning mõista karistuseks rahatrahv 150 trahviühiku ulatuses, so summas 9000 (üheksa tuhat) krooni. KarS § 66 lg 2 alusel määrata rahatrahvi tasumine ositi. Kohustada S.P tasuma mõistetud rahatrahv osade kaupa 10 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, s.o igakuiselt 900 krooni kuu viieteistkümnendaks kuupäevaks. Rahatrahvi esimene osa tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul arvates otsuse kättesaadavaks tegemise päevast Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB, viitenumber 4100064939 või arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank, viitenumber

  1. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi esimest osa tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks: S.P suhtes on koostatud 25.07.2010.a. väärteoprotokoll nr AB 1195163 selle kohta, et tema, 25.07.2010.a. kell 00.46 Harjumaal, Tallinnas, Ehte tn 6 maja juures liikudes Kolde pst suunas, juhtis sõiduautot Opel Vectra reg. nr xxx, seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,70 ± 0,05 mg/l. Alkoholisisaldus väljahingatavas õhus oli mõõdetud mõõteseadmega Dräger Alcotest 7110EST, taatlemistunnistus nr TTRC-10-
  2. Oma tegevusega rikkus S.P LS § 20 lg 4 ja LE § 76 p 3 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritud LS § 7419 lg 2 järgi. S.P Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 01.11.2010.a. kell 12.00 toimunud kohtuistungile ei ilmunud. Menetlusalusele isikule adresseeritud kohtukutse anti allkirja vastu isiklikult talle üle 09.09.2010.a. Seega oli menetlusalune isik kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik. Ilmumist takistavatest asjaoludest ta kohtule ei teatanud ning asja arutamise edasilükkamist ei taotlenud. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokollimist ei soovinud, kinnitades seda kirjalikult. Kohtuväline menetleja jäi väärteoprotokollis toodu juurde ning leidis, et S.P süü on tõendamist leidnud väärteotoimikus olevate tõenditega. Kohtuvälise menetleja arvates väärib menetlusaluse isiku käitumine hukkamõistu ning karmi karistust, et isik teeks vastavad järeldused ning hoiduks edaspidistest rikkumistest. Menetleja märkis, et S.P jätkab väärtegude toimepanemist, mingisugust järeldust viimane eelnevatest karistustest teinud ei ole. Kohtuvälise menetleja esindaja palus karistada S.P väärteoprotokollis kirjeldatud rikkumise eest arestiga 10 päeva, kuna menetlusalune isik ei ole asunud seadusekuulekalt käituma. Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukoha ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, 19 leidis, et S.P süü LS § 74 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemises 25.07.2010.a. on tõendamist leidnud alljärgnevate tõenditega: Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga, millega 25.07.2010.a. S.P tuvastati politseiseaduse § 158 alusel väljahingatavas õhus alkoholisisalduseks 0,70 ± 0,05 mg/l kohta. Alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mõõdeti taadeldud mõõteseadmega Dräger Alcotest 7110EST. Samuti sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millisest nähtub, et 25.07.2010.a. kell 00.46 1 eemaldati S.P liiklusseaduse § 20 lg 2 p 2 alusel sõiduki Opel Vectra reg. nr xxx juhtimiselt Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseinik Aleksei V poolt ning seda seoses sellega, et S.P oli alkoholijoobes. Samuti indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, mille järgi S.P tuvastati 25.07.2010.a. indikaatorvahendiga alkoholijoove, kus alkoholi sisaldus tema poolt välja hingatud õhus oli 0,65 mg/l kohta. Lisaks esinesid isikul joobele viitavate tunnustena silmade punetus, häiritud reaktsioonikiirus, segane kõne ja koordinatsiooni kerged häired. S.P esitas kohtuvälisele menetlejale vastulause, milles võtab rikkumise täielikult omaks, kahetseb tehtut ning palub määrata võimalikult väike rahatrahv, määrates tasumise maksegraafiku alusel. Palub võtta arvesse ajaolu, et varem ei ole sõidukit alkoholijoobes juhtinud ning ta on pikemat aega töötu, teeb juhutöid ning elab vanemate juures. Puudub igasugune reaalne sissetulek. Istus autorooli peale sünnipäevapidu, kuhu pidi ööbima jääma, aga kuna öömaja võimalus langes ära, siis pidi autoga sõbra juurde minema. 2 S.P poolt toime pandud eelpool kirjeldatud väärteo kvalifikatsioon LS § 74 õige. 19 lg 2 järgi on Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on väärteo toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Kohtu hinnangul on menetlusalune isik pannud LS § 7419 lg 2 järgi väärteo toime tahtlikult, kuna ta teadis, et oli alkoholi tarbinud, kuid vaatamata sellele, asus S.P mootorsõidukit juhtima. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus võtab arvesse isiku kahetsust, mida ta on väärteomenetluse vältel selgesõnaliselt väljendanud ning arvestab asjaoluga, et sõiduki juhtimist alkoholijoobes ei ole ta kordagi eitanud. Kohus usub, et isik on teinud edaspidiseks õiged järeldused. Karistust k raskendavad asjaolud KarS § 58 järgi menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Kohus märgib, et kuigi kohtuvälise menetleja esindaja taotles aresti mõistmist, siis kohtu hinnangul on raskemaliigilise karistuse – aresti mõistmine vajalik ja põhjendatud olukorras, kus isiku suhtes kergemaliigilised karistused rahatrahvide näol ei ole täitnud KarS § 56 lg 1 sätestatud karistuse eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Seejuures rõhutab kohus, et olukorras, kus raskemaliigilisema karistusena aresti mõistmine on vajalik ja põhjendatud, tuleb mõista seda, et varem on isiku suhtes karistusena rahatrahve kohaldatud mitte üksnes sanktsiooni alam- või isegi ka keskmises määras, vaid juba ka sanktsiooni ülemmääras. Kohus on seisukohal, et kuivõrd väärteoasjas on tõendid, et S.P puuduvad kehtivad karistused, ei ole põhjendatud tema karistamine arestiga. Rahatrahvi suuruse otsustamisel arvestab kohus karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke, teo ühiskonnaohtlikkust ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse üldpreventiivse eesmärgina ja ka õiguskorra kaitsmise huvides ei saa jätta liiklejatele muljet ühiskonna kergekäelisest suhtumisest mootorsõiduki juhtimisse joobeseisundis, mis võib kaasa tuua fataalseid tagajärgi juhile endale ning lisaks ka paljudele kaasliiklejatele. Kohus on seisukohal, et käesolevas väärteoasjas kogutud tõendeid arvestades tuleb S.P karistada rahatrahviga sanktsiooni keskmises määras, kuivõrd tegemist on tahtlikult toime pandud väärteoga. Küll aga rahuldab kohus menetlusaluse isiku taotluse ning määrab rahatrahvi tasumise osade kaupa 10 kuu jooksul, kuna isik on momendil töötu. Samuti on määratud rahatrahvi tasumine ositi põhjendatud asjaoluga, et isik teeb juhutöid ning regulaarne sissetulek puudub. Aulike Salo Kohtunik 3 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.