4-10-3739/5

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. novembril 2010.a Paide kohtumaja Väärteoasja number 4-10-3739 Kohtukoosseis Kohtunik Heino-Vello Pihlak Väärteoasi P.M-i kaebus Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Paide politseijaoskonna
2. oktoobri 2010.a otsusele väärteoasjas nr 2510,10,004446 Menetlusalune isik P.M, isikukood xxx, elukoht xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxx Kohtuväline menetleja Lääne Prefektuur korrakaitsebüroo Paide politseijaoskond Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Paide politseijaoskonna 11.10.2010.a otsus väärteoasjas nr 2510,10,004446 muutmata ja kaebus rahuldamata. Lubada tasuda rahatrahv (3000 kr) ositi 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest tasumisega iga kuu 300 krooni Rahandusministeeriumi arvele ASis SEB Pank 10220034796011 või ASis Swedbank 221023778606, mõlemal juhul viitenumber
3. Edasikaebamine Otsuse peale võib esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja kaudu kassatsioonikaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kätte toimetatud. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest. Väärteo kohtueelne menetlus Väärteootsuse järgi on menetlusalust isikut karistatud selle eest, et juhtis 20.09.2010 xxxxxxxx xxxxxxxxxx-xxxxxx-xxxxxxxxx xx-ndal kilomeetril sõidukit kella 16.56 ajal kiirusega 95 +- 3 km/h kohas, kus suurim lubatud sõidukiirus on 70 km/h. Seega ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 22 km/h. Tõendatud on kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga ja väärteoprotokolliga. Karistuseks on määratud 50 trahviühikut, mis on 3000 krooni. Rikkunud on liikluseeskirja (LE) § 126 p 3 ja liikluseaduse (LS) § 7222 lg
4. Kaebuse nõuded ja motiivid Menetlusalune isik taotleb kohtuvälise menetleja otsuse järgi määratud karistuse kergendamist, selgitades, et ületas lubatud sõidukiirust teelõigul, kus tavaolukorras on lubatud sõidukiirus 90 km/h, remonttööd teel oli lõpetatud ning tee seisukord oli väga hea, ei pannud kiirusepiirangut tähele ja kiirust ei vähendanud. Eksimuse eest on selline otsus liiga karm. Juhiload on äärmiselt vajalikud igapäevaste tööülesannete täitmiseks ja ilma nendeta jääksid paljud tööülesanded täitmata, väheneks igakuine sissetulek, mis teeb äärmiselt raskeks trahvisumma tasumise. Samuti ei sooviks sellel raskel ajal töökohta vahetada või töökohustuste täitmata jätmise tõttu koguni kaotada. Peale kohtuvälise menetleja arvamuse saamist on teatanud kohtule, et asja võib arutada ilma istungita, kui kohtunik vajalikuks peab. Oma varasemate väärtegude karistuste kohta selgitab, et juunis 2009 oli sõidetaval maanteelõigul lubatud 100 km/h, kuid üks lõik oli 90 km tunnis ja seal mõõdetigi kiirust. Kinni peeti teise patrulli poolt ja öeldi kiiruseks 108 km/h, radari näitu ta ei näinud. Sellel korral oli inimlik eksitus ja seda ei peaks suureks rikkumiseks nimetama. Veebruaris 2010 oli rikkumine linna piires, kus võttes jala gaasi pedaalilt kiirus ei olnud langenud 50 km/h. See on süütus olukorras rikkumine. Palub arvestada tööiseloomu ja et tööobjektid asuvada kodust kaugel, siis tulebki iga päev läbida pikki vahemaid. Eksimused ei tohiks olla nii rängad, et lisakaristust kohaldada. Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Kohtuväline menetleja ei tunnista kaebust. Väärteo puhul on karistus määratud sanktsiooni ettenähtud keskmises määras ning lisakaristus minimaalmääras. Kui ka väärtegu oli toime pandud ettevaatamatusest, ei ole see asjaolu aluseks karistuse kergendamiseks. Amelikult avamata teelõigul ei olnud tavaolukorrale võimaldatud asulavälist kiirust 90 km/h. Liiklusseaduse ja -eeskirjade järgi peab liikleja olema hoolikas ja ettevaatlik, juhinduma liikluskorraldusvahendi nõudest, mitte teetööde ja tee seisukorra subjektiivsest hinnangust. Lisakaristuse kohaldamine on põhjendatud varem korduvate liiklusalaste väärtegude toimepanemise tõttu. Rahatrahvid ei muutnud seaduskuulekaks liiklejaks. Toime pandud rikkumine on üks ohtlikumaid. Tööülesanded ei ole süüd vähendavad ja vastutust kergendavad või mittekohaldamise asjaolu. Rahatrahvi täitmisele pööramise tähtaega on võimalik pikendada ja tasuda osade kaupa. Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused Väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 120 lg 1 kohaselt võib kohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi V™S § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses ja selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Nii menetlusalune isik kui kohtuväline menetleja on olnud nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus lahendabki kaebuse kirjalikus menetluses, võttes arvesse esitatud arvamused ja põhjendused, mida on esitanud kohtumenetluse pooled. V™S § 123 lg 2 kohaselt tuleb kohtul arutada väärteoasja täies ulatuses, sõltumata kaebuse piiridest kontrollida kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus peab jälgima ka teisi sama seaduse sätteid. V™S §-s 150 lg 1 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised, mida kohus ei tuvastanud. V™S §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. LS § 7422 lg 2 sätestab väärteona mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise 21-40 kilomeetrit tunnis. Karistuseks on rahatrahv kuni 100 trahviühikut või juhtimise õiguse äravõtmine kuni 6 kuuni. Kohus tuvastas, et vastavalt
5. septembri 2010.a kiirusemõõteseadme kasutamise protokollile on kasutatud liiklusjärelvalves kiirusemõõteseadet UltralLTI 20-20 100RL nr UX015230 taatlustunnistusega nr TTRSS-10/
6. Testimine on toimunud
7. septembril 2010 kell 7.
8. Seade on olnud töökorras. Töötemperatuur vastab juhendile. Mõõtmise tehiolude kirjelduse kohaselt toimus mootorsõiduki kiiruse mõõtmine asulavälisel teel, hea nähtavusega, sademeteta ja valgel ajal ning märja teekattega kahe sõidurajaga ühesuunalisel teel. Mõõtmine toimus paigal 2 seistes vasakul teepeenral. Sõiduk lähenes pärisuunas ühel sõidurajal. Seadmelugem mõõdetava mootorsõiduki kiiruse mõõtmisel oli 95 km/h, mõõdetaval teelõigul oli lubatud sõidukiirus 70 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus on +/- 3 km/h. Menetlusaluse isiku poolt juhitud mootorsõiduk ületas mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust 22 km/h. Juhile on näidatud seadme tabloole fikseeritud lugemeid. Menetlusalune isik on kõigele sellele alla kirjutanud, samuti tunnistaja ja mõõtja on andnud protokollis omad allkirjad. Kiiruse ületamist on menetlusaluse isik tunnistanud väärteoprotokollis. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et kogumis menetlusaluse isiku enda ütlustega ja kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga on tõendamist leidnud menetlusaluse isiku poolt mootorsõiduki juhtimine kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 22 km/h. Seega on menetlusalune isik toime pannud talle otsuses süüks arvatud süüteo. Tegemist on LE § 126 p 3 nõude rikkumisega, mis seisneb selles, et juht ei tohi sõita kiiremini liiklusvahendil näidatud suurusest. Väärtegu on õieti kvalifitseeritud LS § 7422 lg 2 järgi. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ega väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Menetlusalune isik on talle süüks arvatud väärteo toimepanemises süüdi. Väärtegu kuulub karistamisele. Karistuseadustiku (KarS) § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest siis, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Vastavalt koosseisule ja õigusvastasusele on süü tuvastatud. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Nähtuvalt väärteoasja materjalidest ei ole menetlusalune isik kahetsenud toimepandut ühegi menetluse ajal. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puudusid kohtuvälises menetluses ja puuduvad ka kohtumenetluses. Karistusregistri teatise kohaselt on menetlusalusel isikul enne seda väärtegu olnud kaks jõustunud otsusega väärtegu, mille karistused ei ole kustunud ega arhiveeritud. Mõlemad karistused on samuti määratud lubatud sõidukiiruse ületamise eest. Juunis 2009 on ületamine kuni 20 km/h, veebruaris 2010 on olnud ületamine 21-40 km/h. Tegemist korduva suurema kiiruse ületamisega, mis on raskemaks muutunud. Kohtu hinnangul on määratud lisakaristus vastavalt liiklusseaduse sättele ning on põhjendatud sellega, et varasemad karistused ei ole mõjunud ärahoidvalt ega pannud käituma seaduskuulekalt. Kaebuse esitamise on menetlusalune isik ette võtnud sellepärast, et lisakaristus põhjustab tema töötasu vähenemise ja raskuse karistuse tasumisel või tuleb töökohta vahetada või hoopis kaotab töötamise võimaluse. Sellele saab kohus selgitada, et karistus isikule määratakse toime pandud süülise teo eest mitte mingi muu põhjuse järgi. Seetõttu ei ole arvestatavad menetlusaluse isiku esitatud põhjused karistuse kergendamiseks. Rikkumine ei ole üldse esmakordne. Puuduvad õiguslikud ja faktilised asjaolud kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks. Küll aga tuleb arvestada kaebuse põhjendusi rahatrahvi tasumise osastamisel. Lähtudes eelkirjeldatud asjaoludest ja märgitud seadusesätetest, leiab kohus, et esitatud kaebus Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Paide politseijaoskonna 11.10.2010.a otsusele väärteoasjas nr 2510,10,004446 ei ole rahuldatav. Otsuse tegemisel juhindus kohus veel V™S §-dest 132 p 1, 133, 134, 155 lg 1 p 1, 156 lg 1 ja
9. Heino-Vello Pihlak Kohtunik 3