← Eesti

1-10-11937/4

Obsah (6)§ 200§ 263§ 424§ 56§ 65§ 68

Kriminaalasi nr. 1 – 10 - 11937 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 11. oktoobril 2010 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Maris Karna ja tõlgi: Julia Zautina juuresolekul pro

§ 200lg.

2 p. 4, 7; § 209 lg. 2 p. 4, 7 järgi 4 a. 5 k. vangistusega. Ärakandmisele kuulub 8 kuud vangistust ülejäänud aeg 3 a. 9 k. tingimisi 3 a. katseajaga 18.09.2006 a. Harju Maakohtu kohtumäärusega tingimisi mõistetud karistus pööratud täitmisele 3.18.05.2007 a. Harju Maakohtu poolt

§ 263p. 1, 4; § 201 lg.

2 p. 1; § 209 lg. 2 p.1 § 215 lg. 2 p. 1 järgi 4 a. 4 k. 21 p. vangistusega. Vabanes karistuse kandmisest 18.05.2010 a. tingimisi enne tähtaega ja ärakandmata osa 1 aasta 4 kuud 21 päeva Viibis vahi all alates 15.08.2010 a. kuni 16.08.2010 a. süüdistusasja

§ 424järgi.

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega kohus tuvastas: P.F on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et tema 15.08.2010 a. kella 10.07 ajal juhtis Tallinnas Talviku 19 maja juures mootorsõidukit Ford Transit reg. nr. xxx, olles joobeseisundis ( alkoholijoove 1,03 mg/l, lõplik tulemus 0, 93 mg/l ). Sellise käitumisega rikkus LS § 20 lg 3 /Juht ei või olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 20 lg 3¹ p 1 /Juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi/ nõudeid. Süüdistatav P.F tunnistab end talle inkrimineeritud kuriteos täielikult süüdi ja taotleb kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Prokurör ja kaitsja samuti nõustuvad kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Kaitsja on seisukohal, et süüdistatavale esitatud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine tõendatud. Süüdistatav P.F ei taotle enda ülekuulamist, jääb kohtueelsel uurimisel antud ütluste juurde. Kinnitab kohtueelsel uurimisel antud ütlusi selles, et alkoholi tarvitas alates 14.08. õhtust kuni järgmise päeva hommikuni. Alkoholi tarvitas koos tuttavaga Deniss, kelle perekonnanime ei tea. Kokku tarvitati koos alkoholi terve liiter viina. Hommikul sõideti Statoili bensiinijaama juurde, siis sõidukit juhtis Deniss. Tagasi sõites Deniss jäi magama ja ta lükkas kõrvalistmele. Ta kartis, et politseinikud võivad kohale tulla ja otsustas ise sõidukit juhtida. Tahtis sõita Sõpruse pst. 3 maja juurde aga Talviku tn. märkas taga sõitmas politseiautot. Märguandel ta peatas sõiduki ja pani kohe jooksu. Politseinik pidas ta kinni. Ta ei oska seletada jooksmise põhjust. Politseijaoskonnas puhus alkomeetrisse ja selle näiduga ta oli joobnud olekus. Nõustus alkomeetri näiduga. Kahetseb juhtunut ja mootorsõiduki juhiluba ei oma. Kohtuistungil lisas, et töötab juhutöödel, saades palka ligi 15000 krooni, kuid mingeid makse ei maksa. Sel korral Deniss oli päris joobnud ja seetõttu hakkas ise sõidukit juhtima. Juhilubasid ta ei oma. Tunnistaja SIpoolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et 15.08 ta oli polit-seipatrullis ja Tedre tänaval märkas, et mööda Sõpruse pst-d sõidab kaubik Ford reg. nr. xxx. Sõidukit hakkas jälitama ja Talviku tänaval sõiduk peatus. Sellest autost hüppas välja punastes pükstes noormees. Muid riideid noormehel seljas ei olnud. Ta hakkas noormeest jälita-ma ja sõiduki taga sai isiku kätte. Tuvastas isikuks P.F-i ja see isik oli ka eelne-valt sõiduki juhi kohal. Juhi kõrval istus DM, kes kinnitas, et sõidukit juhtis Melni-kov. Viimasel juhiluba ei olnud. Tunnistaja DM poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et 14.08.2010 a. politseinike märguandel ta peatas sõiduki Ford reg. nr. xxx ja tal tuvastati alkoholijoove. Talle koostati väärteoprotokoll selles, ta juhtis sõidukit joobe olekus. Seejärel tal lubati koju min-na, kuid läks sõiduki juurde. Ta kohtas isikuga, kelleks osutus P.F ja nime sai hiljem politseis teada. Ta oli joobnud olekus ja keeldus enda sõidukit juhtida, siis asus sõidukit juhtima P.F. Ta tegi rumalalt, et andis P.F-ile loa sõidukit juhtida. Politseinike mär-guandel P.F peatas sõiduki ja nad peeti kinni. P.F-i süü on peale tema ja tunnistajate poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest veel leidnud tõendamist indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga, kahtlustatava kinnipidamise protokolli sisuga, milles märgitu kohaselt P.F riietusena punased šortid, väärteoprotokolliga / t.l. 8 – 11, 12, 13, 21 /.

§ 56

alusel arvestab kohus süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtueelsel uurimisel P.F kahetses juhtunut, kuid kohus arvestab seda paljasõnalisena, sest katseajal pani toime uue tahtliku kuriteo. Seega kohtu seisukohalt ta ei ole mingeid seaduskuuleka isikuna ellu suhtumisest positiivseid järeldusi teinud. Teda on varem väärtegude LS § 74 ja NPAS § 15 – 1 toimepanemiste eest karistatud rahatrahvide ja arestiga. Kriminaalasja menetlemisel järgitud lühimenetluse sätteid, süüdistatava enda süüditunnistamine ning lühimenetluse kohaldamisega nõustumine oli tema tahte avaldus. Kohus arvestab süüdistatava kriminaalkorras karistatust, uue tahtliku kuriteo toimepanemist kolme kuu möödumisel pärast tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanemist ja katseajal, töökoha ja iseseisva sissetuleku puudumist, tema enda ütluste kohaselt juhutööde omamist ja saadava tulu eest maksude mittemaksmist, politseinike oskuslikku ja kohusetundlikku tööd isiku kinnipidamisel ennetamaks võimaliku liiklusõnnetuse ärahoidmisel, kohus leiab, et teda tuleb karistada vangistusega. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 179, § 238, § 313 lg. 1 p. 5 kohus otsustas: 1 Süüdi tunnistada P.F

§ 424

järgi ja mõista karistuseks 6 ( kuus ) kuud vangistust Mõistetud karistuse vähendamisega ühe kolmandiku võrra, mõista põhikaristuseks 4 ( neli ) kuud vangistust.

§ 65lg.

2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 18.05.2007 a. kohtuotsuse järgi mõistetud ärakandmata karistuse võrra s.o. 1 ( üks ) aasta 4 ( neli ) kuud 21 ( kakskümmend üks ) päeva vangistust ja liitkaristuseks mõista 1 ( üks ) aasta 8 ( kaheksa ) kuud 21 ( kakskümmend üks ) päeva vangistust. Mõistetud karistuse algust arvestada pärast kohtuotsuse jõustumist ja Harju Maakohtust P.F-ile laekunud teate sisus märgitud kohast ja karistuse reaalsele kandmisele asumise ajast. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta tühistamata kuni karistuse kandmisele asumise ajast.

§ 68lg.

1 alusel mõistetud karistuse hulka arvestada eelvangistuses viibitud aeg alates 15.08 2010 a. kuni 16.08.2010 a. s.o. 2 ( kaks ) päeva. 2 Välja mõista P.F-ilt sundraha 6525 krooni riigieelarve tuludesse 3 Välja mõista P.F-ilt kaitsjatasu 1200 krooni Rahalised nõuded kanda Rahandusministeeriumi a/a 10220034800017 SEB pank viitenumber 2800049777 4 Vastavalt KrMS § 318, § 319 on õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kätteandmisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtusse, apellatsioonõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtule teatada 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.