Toimik nr 1-08-5467 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10.novembril 2009 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-08-5467 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu juuresolekul Tõlk Inga Kaljus Prokurör Prokuröri abi Aivar Lembit Kohtuasi Viru Vangla materjalid F.N-i tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 09.11.2009 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu F.N, isikukood: xxx, kannab karistust Viru Vanglas. RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta F.N vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 09.09.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava F.N-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. F.N tunnistati viimati süüdi 16.09.2008 Harju Maakohtu poolt KarS § 200 lg 2 p 4,7, § 199 lg 2 p 4,5-25 lg 1,2 järgi ning karistuseks mõisteti KarS § 64 lg 1 kohaldamisega 3 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati mõistetavat karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 arvati eelvangistus 23.01-05.03; 21-22.03 ja alates 29.06.2008 karistusaja hulka. 29.06.2008 seisuga kuulub kandmisele 1 aasta 10 kuud 12 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 29.06.2008 ja lõpp 10.05.2010. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 10.09.2009. 1
(3)Kinnipidamisasutusest F.N-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat vangistuses distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Kinnipeetav vangistuse ajal koolis pole käinud ega osalenud ka mingitel kursustel. Vangla on soovitanud osaleda toimetulekuprogrammis, noorte kinnipeetavate programmis-EQIUP ja Sotsiaalsete oskuste treeningul. Viru Vanglas viibimise ajal sotsiaalprogrammis osalenud pole ega ole ka selleks soovi avaldanud. Vabanemisel soovib elama asuda ema juurde aadressil xxx, mis on ühiselamutuba. Isikul oli vabaduses probleeme alkoholi liigtarvitamisega. Plussiks võib pidada, et isikul on mõningad üldised tuleviku eesmärgid: õppimine, tööeriala omandamine, oma elu korraldamine. Arvestades olemasolevat kindlat elukohta, lähisugulaste materiaalset ja moraalset toetust ja välja selgitatud õppimisvõimalust Kopli ametikoolis, toetab Viru Vangla F.N-i ennetähtaegset vabastamist KarS § 76 järgi. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt kriminaalhooldusametnik nõustub süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegse vabastamisega. Kriminaalhooldusametniku arvamusel on F.N-i ennetähtaega vabastamine võimalik. F.N on kindel elukoht ja tugi lähedaste poolt, vanglas koostatud riskihindamise analüüsi andmetel isikul pole vaenulikke hoiakuid ametnike vastu, tema endine katseaeg 28.06.2005-27.12.2007 kulges rahuldavalt: ta täitis kriminaalhooldusametniku nõudmisi ja juhatusi. F.N taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Peale võimalikku vabanemist asub ta elama ühiselamusse Narvas ema juures. Prokurör toetab isiku enne tähtaega vabastamist. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri, kriminaalhooldusametniku ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et F.N tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekohane. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik F.N-i isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on teist korda kriminaalkorras karistatud. Isikut on varem karistatud varavastaste kuritegude (varguste ja röövimiste) eest vangistusega 2 aastat 6 kuud, millest koheselt kandis ära 2 kuud ja ülejäänud osa 2 aastat 4 kuud vangistust tingimsi katseajaga 2 aastat 6 kuud. Viimase, samalaadse kuriteo röövimise pani toime vähem kui kuu hiljem s.o 23.01.2008, peale katseaja lõppemist 27.12.2007. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused F.N-i puhul ei ole täitnud eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Kohus tunnistab, et täiendavaks ohuriskiks on süüdimõistetu asotsiaalne eluviis ja võimalik alkoholi tarvitamise harjumus. Süüdimõistetu käitumine vanglas on olnud suurepärane. Distsiplinaarkaristusi tema suhtes kohaldatud ei ole. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Kinnipeetav vangistuse ajal koolis pole käinud ega osalenud ka mingitel kursustel. Kinnipeetav ei ole vanglas 2
(3)viibimise ajal sotsiaalprogrammides osalenud ega ka ole selleks soovi avaldanud, kuigi vangla on soovitanud osaleda toimetulekuprogrammis, noorte kinnipeetavate programmis-EQIUP ja Sotsiaalsete oskuste treeningul. Isik omab isikuttõendavat dokumenti VF pass kehtivusega 21.09.2010. Vabastamise korral asub süüdimõistetu elama oma ema, Ljudmila Ljapina juurde ühiselamu tuppa aadressil: xxx, kuhu ka süüdimõistetu on sisse registreeritud. Kriminaalhooldaja ettekandest on näha, et nimetatud ühiselamu tuba on räpane, toas on minimaalsed tingimused elamiseks. Kinnipeetava ema on valmis poega toetama nii moraalselt kui ka materiaalselt ennetähtaegsel vabanemisel. Kinnipeetava ema on pensionär ja saab töövõimetuse pensioni umbes 2000 krooni ulatuses. Samas on näha, et kinnipeetava emal on kalduvus alkoholi kuritarvitamisele. Seega ei suuda ta kontrollida poja käitumist ega tema suhtlusringi ja on küsitav kas ta suudab poega materiaalselt toetada. F.N-i suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud, tema tugiisik F.N Pxxx on kriminaalkorras karistatud. Samas on näha, et vabanemisel soovib kinnipeetav esialgu elama asuda ema juurde, seejärel aga üürida tugiisiku abil elamu Tallinnas ja jätkata õppimist Tallinna kutsekoolis. Samas tuleb arvestada, et kõik varasemad kuriteod olidki toime pandud Tallinnas siis kui ta elab kooli ühiselamus ja tugisiku kontrolli all. Vabanedes ei ole F.N kindlat töökohta ega sissetulekuallikat ning ka lähedaste toetus on küsitav. Samuti puudub tal töökogemus ja eriala, mis raskendab töö leidmist ja suurendab uute varavastaste kuritegude toimepanemise riski. Alkoholi tarvitamine võib omakorda suurendada uue kuriteo toimepanemise ohtu. Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega paranemise teele asunud. Arvestades Jevgeny Lyaoini poolt toimepandud kuritegude asjaolusid ja nende raskust, süüdimõistetu võimalusi vabaduses, ei ole kohtu hinnangul süüdimõistetu enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Eksisteerib suur tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu F.N-i temale Harju Maakohtu 16.09.2008 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu 3
(3)