Obsah (5)

§ 76§ 199§ 65§ 266§ 120

Kriminaalasi nr 1-09-10268 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. detsembril 2009.a. Tartu, Kalevi 1 Asja number 1-09-10268 Täitmiskohtunik Ene Muts Kohtuistungi sekretär Kä

§ 76lg 3 ja Kr

MS § 426 lg 1 Jätta vabastamata J.P, isikukood: xxx, temale Pärnu Maakohtu 07.10.2009.a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimuslikult enne tähtaega. Välja mõista J.P-lt 300 (kolmsada) krooni riigituludesse menetluskulude katteks. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr 221023778606 Swedbank AS-s, viitenumber

1. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtumääruse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul arvates 22.12.
2. a. Asjaolud ja kohtu seisukoht J.P tunnistati süüdi Pärnu Maakohtu 07.10.2009.a otsusega

§ 199

lg 2 p 4, 8 järgi ning karistuseks mõisteti 8 kuud vangistust.

§ 65

lg 1 alusel liideti karistusele Pärnu Maakohtu 18.06.2009 otsusega mõistetud karistus, vangistus 5 kuud ja 27 päeva, ning liitkaristuseks mõisteti vangistus 8 kuud.

§ 65

lg 2 alusel, liideti karistusele Tartu Maakohtu 29.05.2009 otsusega mõistetud täielikult ärakandmata karistus, vangistus 3 kuud, mõisteti liitkaristuseks vangistus 11 kuud. Karistusaeg algas 18.06.2009.a ja lõpeb 18.05.2010. a. Õigus taotleda vabanemist enne tähtaega saabus 18.12.2009.a. J.P on varem kriminaalkorras karistatud 20-l korral, viimati: 1) 04.04.2007.a Tartu Maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p-de 4 ja 8 järgi vangistus 2 aastat ja 8 kuud, vabanes pärast karistuse kandmist 13.03.2009.a; 2) 29.05.2009.a Tartu Maakohtu poolt

§ 266

lg 2 p 1 järgi vangistus 3 kuud, mis asendatud üldkasuliku tööga 180 tundi tähtajaga 1 aasta; 3) 18.06.2009.a Pärnu Maakohtu poolt

§ 120ja § 266 lg 2 p 1 järgi vangistus 6 kuud.

J.P avaldas kohtuistungil, et tal tuvastati HIV-positiivne ja ta tahab veel vabaduses elada. Nüüd hakatakse talle maksma töövõimetuspensioni ja ta saab sissetulekut. Varem ajas teda varastama nälg. Ka sotsiaalkorterile on tal õigus ning taotleb seda. Vangla kriminaalhooldajale ta eriti vabanemise asjaoludest ei rääkinud, ei olnud lootust vabanemisele pärast nii mitmeid kuritegusid. Prokurör ei toeta ennetähtaegset vangistusest vabanemist eelkõige materiaalsete aluste puudumisel. Kaitsja leiab, et J.P ennetähtaegne vabastamine on võimalik. Vabaduses tekivad materiaalsed alused sotsiaalabi kaudu. Esialgu on problemaatiline elukoht, mida seni ei ole, väljas on külmad. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt ei ole J.P vanglas distsiplinaarkorras karistatud. Vabanemise korral kindel elukoht ja töökoht puuduvad. Keeldus vangla inspektorkontaktisikuga suhtlemast põhjendusega, et ei soovi enne tähtaega vabaneda, vaid on otsustanud karistusaja lõpuni kanda. Pärast materjalide kohtusse saatmist esitas vangla täiendava materjali. Tartu vangla 15.12.2009. a käskkirjaga on J.P-le kohaldatud täiendavad julgeolekuabinõud kaaskinnipeetava ründamise eest füüsilise valu tekitamisega. Kriminaalhooldusametnik leiab, et J.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole võimalik. Vabanemise korral puudub kinnipeetaval kindel elu- ja töökoht. Kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud, ta on omaks võtnud kriminaalse käitumismalli. Valga Sotsiaalmaja juhataja hinnangul on J.P tervislik seisund nii halb, et ta pole võimeline füüsilist tööd tegema. Varavastaseid kuritegusid pani toime oma majandusliku olukorra parandamiseks. Seega on suur tõenäosus, et vabaduses jätkab J.P uute kuritegude toimepanemist. Eeltoodust lähtuvalt ei toeta kriminaalhooldusametnik J.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.

§ 76lg.

3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse, prokuröri ja kaitsja arvamused, leiab, et J.P tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks on formaalne alus, kuid puuduvad küllaldased materiaalsed alused. Formaalseks aluseks on see, et teise astme kuriteo eest mõistetud karistusest on kantud pool karistusest. J.P ei ole ennetähtaegseks vabanemiseks küllaldaselt materiaalseid aluseid. Tal puudub kindel elukoht. Tal ei ole ka tööst saadavat sissetulekut. Haiguse tõttu ei ole töine tegevus ka võimalik. J.P loodab sotsiaalabile ning selle kaudu sissetulekule ja eluasemele. Arvestades kuritegude asjaolusid ja sagedust, on kõrge risk uuteks kuritegudeks. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise küsimuse arutamisega kaasnes menetluskulu 300 krooni, mis maksti KrMS § 175 lg. 1 p. 4 alusel kaitsjatasuna. KrMS § 180 lg. 1 alusel jääb menetluskulu kinnipeetava kanda. Ene Muts täitmiskohtunik