4-10-58/9

1 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja 08.märtsil 2010 Kohtla-Järve kohtumajas koht Väärteoasja number 4-10-58 Kohtunik Inna Kirsipuu kirjalikus menetluses Väärteoasi L.A kaebus Ida Politseiprefektuuri 11.12.2009 otsuse peale, väärteoasjas nr. 2440,09,014474 , millega temale Liiklusseaduse § 74´22 lg 2 järgi määrati rahatrahv 44 trahviühiku ulatuses s.o. 2640 krooni ja Liiklusseaduse § 74´22 lg 4 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks. Kaebuse esitaja L.A, isikukood elukoht xxx xxx, Juhindudes V™S §120, § 132 p1, 134, 135 kohus O T S U S T A S: Jätta L.A kaebus rahuldamata. Jätta muutmata kohtuvälise menetleja, Ida Politseiprefektuuri 11.12.2009 otsus väärteoasjas nr 2440,09,014474, L.A karistamise kohta Liiklusseaduse § 74´22 lg 2 järgi, s.o mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 21 kilomeetri tunnis – rahatrahviga 44 trahviühikut summas 2640 krooni ja Liiklusseaduse § 74´22 lg 4 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. 2 Lisakaristuse kandmise algus alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast. Rahatrahv tasuda edasikaebamisetähtaja ( s.o 30 päeva) jooksul Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arvele 221023778606 Swedbankis märkides kohustusliku viitenumbri 10220095023257 Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest. Kohtuotsuse ärakirjad saata Ida Prefektuurile ja L.A-le V™S § 135 lg 5 kohaselt väljastusteatega. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamise kuupäevast. Kassatsiooni esitamise õigus on üksnes vandeadvokaadil. Kohtuotsus jõustub 30 päevase tähtaja möödumisel alates kohtuotsuse kättesaamisest juhul, kui kohtumenetluse poole ei ole kassatsiooni esitanud. MENETLUSE KÄIK 22.11.2009 koostas Ida Politseiprefektuuri konstaabel Aleksandr Urb väärteoprotokolli AB1150662 L.A suhtes selle fakti kohta, et 22.11.2009 kell 10.30 Ida-Virumaal Tallinn_ Narva mnt

1. kilomeetril juhtis L.A mootorsõidukit xxx kiirusega 82+-5 km/h, lubatud kiirus 50 km/h, millega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 27 km/h. Seega rikkus juht LE § 126 p
2. Väärtegu on kvalifitseeritud LS § 74-22 lg 2 alusel. Väärteoprotokoll oli isikule kätte antud allkirja vastu 22.11.
3. Ida Politseiprefektuuri juhtivkonstaabel Heiki Lindus tegi 11.12.2009 otsuse väärteoasjas 2440,09,
4. Otsuse kohaselt menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas sõidukiirusega 82+-5 km/h, ületades seejuures lubatud kiirust 27 km/h. Väärteo toimepanek on tõendatud kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli ja menetlusaluse isiku ütlustega. Kohtuväline menetleja tuvastas, et menetlusalune isik rikkus LE § 126 p 3 nõudeid, mille eest on ette nähtud karistus LS § 74-22 lg 2 alusel. Karistust raskendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja ei tuvastanud. Kergendavaks asjaoluks on süü ülestunnistamine. Karistuseks määrati rahatrahv 44 trahviühiku ulatuses 3 summas 2640 krooni. Lisakaristuseks määrati juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks. 05.01.2010 saabus Viru Maakohtusse L.A kaebus tema suhtes 11.12.2009 tehtud otsuse peale väärteoasjas nr.2440,09,
5. KAEBUS 05.01.2010 esitatud kaebuses palub L.A Viru Maakohtult tühistada Ida Politseiprefektuuri 11.12.2009 otsusega määratud lisakaristus (juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks). Ta on leidnud endale töökoha akates 01.10.2009 ja juhtimisõoguse ärakaotamisel võib ta kaotada töökoha ja sissetuleku. Kaebuse esitaja avaldas, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses VASTUS KAEBUSELE Kohtuväline menetleja nõustub kirjaliku menetlusega ning palub jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Kohtuvälise menetleja seisukoha põhjendused: Lisakaristuse kohaldamisel arvestati väärteo toimepanemise asjaolude ning kogutud tõenditega. Karistust kergedava asjaoluga arvestati. L.A on varasemalt toime pannud hulgalisi liiklusalaseid väärtegusid, mille eest määratud karistused ei suutnud teda mõjutada seadusekuulekalt elama. KOHTU SEISUKOHT V™S § 120 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus tutvus kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga, millest nähtub, et 21.11.2009 kell 10.30 Ida–Virumaal Tallinn-Narva mnt 160 kilomeetril teostati sõiduki xxx liikumiskiiruse mõõtmist. Mõõtmisel on kasutatud mõõteseadet Stalker Dual DC083479, seadmele tehtud test 22.11.2009 kell 10.00, tulemus: töökorras. Mõõtmist teostati samas suunas liikuvast patrullautost. Patrullauto kiirus 67 km/t. Mootorsõiduk liikus 1 sõidurajal pärissuunalisel teel, kus liikus sõidukite kolonn. Kiirust mõõdeti sirgel 4 teelõigul 2-3 sekundi jooksul. Kiiruse mõõtmisel oli seadme lugem 82 km/h, mõõdetaval teelõigul lubatud kiirus 50 km/h, määramatus +- 5 km/h, seega ületamine on 27 km/h võrra. Fikseeritud näitu näidati juhile. Tunnistajaks on kaasatud teine p0olitseiametnik. Menetlusalune isik andis allkirja protokolliga tutvumise kohta. Menetlusalune isik ei vaidlusta kaebuses tema juhitud auto kiirust väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas. Kohtul ei ole alust kahelda kiiruse mõõtmise õigsuses. Kohus tuvastas, et L.A poolt juhitud mootorsõiduk liikus IdaViru maakonnas Tallinn-Narva mnt 160.kilomeetril kiirusega 82+- 5 km/h. LE § 126 p 3 sätestab, et juht ei tohi sõita kiiremini: 3) liikluskorraldusvahendil näidatud suurusest. L.A sõiduki kiiruseks antud teelõigul, kus liikluskorraldusvahendiga määratud lubatud kiiruse on 50 km/t, oli mõõdetud 82 +-5 km/h, seega ületamine vähemalt 27 km/h võrra. LS § 74-22 lg 2 sätestab, et mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurema sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 km/h karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut ( see on 6000 krooni – 1 trahviühik on 60 krooni). Seega pani menetlusalune isik toime LS § 74-22 lg 2 sätestatud rikkumise, mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurema sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 km/h, mille eest on ette nähtud karistuseks kuni 100 trahviühikut. L.A teo õigusevastasust välistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. Kaebuse esitaja määramisega. ei nõustunud kohtuvälise menetleja lisakaristuse Kaebuse esitaja põhjendas lisakaristusega mittenõustumist asjaoludega, et tema töökoht eeldab juhtimisõiguse omamist, sest on seotus ka pikaajaliste väljasõitudega. Juhtimisõiguse äravõtmine raskendaks tema elu ja trahvide õigeaegset tasumist. Karistuse määramisel ja mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 näidatud karistuse eesmärkidest. Karistus määramisel ja mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast hoiduda edaspidi süütegude toimepanemist ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistamise aluseks on isiku süü toimepandust. 5 Viimasest lausest tuleneb, et karistamine on tegupõhine. Lubatust kiirema kiirusega sõitmine ehk lubatud kiiruse ületamine on ohudelikt. Selle teo kergem väärteokoosseis on ette nähtud LS § 74-22 lg 1 järgi - kiiruse ületamine kuni 20 km/t, mis näeb ette ka kergema karistuse. Sõites asulaväliselteel, kus lubatud kiirus on liikluskorraldusvahendiga kehtestatud 50 km/t, kiirusega vähemalt 82 km/t, ohustas L.A oma oma teoga teiste liiklejate liiklusturvalisust. Põhjendatud on kohtuvälise menetleja seisukoht, et täiendav oht seisneb ka selles, et antud teelõik on praegu ehitusjärgus, kus liikluskorraldus peab olema regileeritud eriti hoolikalt ja liiklejad peavad olema eriti tähelepanelikud vältimaks liiklusõnnetusi. Kohtuvälise menetleja otsuses on õigesti märgitud, et puuduvad karistust raskendavad asjaolud. Kergendavaks asjaoluks on põhjendatult arvestatud isiku süü ülestunnistamine. KarS § 57 lg 1 p 3 alusel, puhtsüdamlik kahetsus on karistust kergendav asjaolu. LS § 74-22 lg 2 sätestatud maksimaalne määr on 6000 krooni, keskmine on 3000 krooni. Menetlusalusele isikule määratud rahatrahv on 44 trahviühikut, s.o 2640 krooni ehk alla keskmise määra. L.A on ka varem korduvalt (10 (!) korral) karistatud liiklusalaste väärtegude eest, nendest 6 korral kiiruse ületamise eest. Need on kehtivad karistused. Seaduses ettenähtud korras kustunuid karistusi kohus arvessse ei võeta. 27.07.2005 pani toime kiiruse ületamise LS § 74-11 lg 2 järgi, karistus 1200 krooni trahvi, 24.10.2006 pani toime kiiruse ületamise LS § 74-22 lg 2 järgi, karistus 1860 krooni trahvi, 18.03.2008 pani toime kiiruse ületamise LS § 74-22 lg 2 järgi, karistus 2400 krooni trahvi, 25.04.2008 pani toime kiiruse ületamise LS § 74-22 lg 2 järgi, karistus 2100 krooni trahvi, 03.07.2008 pani toime kiiruse ületamise LS § 74-22 lg 2 järgi, karistus 3000 krooni trahvi ja juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks, 29.01.2009 pani toime kiiruse ületamise LS § 74-22 lg 1 järgi, karistus 1800 krooni trahvi. Kohus leiab, et 2460-kroonise trahvi määramine on oma suuruselt igati põhjendatud, sest on isegi väiksem kui 03.07.2008 toimepandud rikkumise eest määratud trahvisumma. Kohus leiab, et lisakaristuse määramine, juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks on põhjendatud, sest Karistusregistrist nähtub, et varasemad rahatrahvid ei ole L.A-le piisavat mõju avaldanud. L.A on varasemalt 10 korral karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest, nendest 6 korral kiiruse ületamise eest LS § 74´22 lg 1, 2 alusel. Trahvid on kõik tasutud, mis näitab, et rahatrahvide tasumisega ei olegi L.A raskusi ja trahv kui 6 karistus ei mõjuta teda enam niivõrd tõsiselt, et ta hakkaks uute süütegude toimepanemisest hoiduma. Lisakaristusena, juhtimisõiguse äravõtmise näol, on ta karistatud 1 korral, määr oli 3 kuud. Lisakaristuse määramine võib panna ta hoiduma liiklusalaste tegude toimepanemisest. Ainult põhikaristuse kohaldamist L.A puhul enam ilmselt ei piisa. Lisakaristuse määr - 2 kuud - on vastavalt LS §-le 74-22 lg 4 valitud õigesti. Kohus leiab, et juhtimisõiguse äravõtmine ei takista menetlusalusel isikul oma isiklikku elu korraldamast kuna juhtimisõiguse äravõtmine on suhteliselt lühiajaline, kaks kuud, mil isikul on võimalus oma elu ümber korraldada nii, et ei peaks mootorsõidukit kasutama. Järelikult, nimetatud lisakaristuse kohaldamise puhul pole tegemist sellise meetmega, mis tekitaks isikule ilmseid ja põhjendamatuid kannatusi. Seega jätab kohus lisakaristuse muutmata. KOHTU MEE™ED L.A kaebus tuleb jätta rahuldamata ja tema suhtes kohtuvälise menetleja Ida Politseiprefektuuri juhtivkonstaabel heiki Lindus poolt tehtud 11.12.2009 otsus väärteoasjas 2440,09,014474 muutmata. Kohtunik Inna Kirsipuu