lg 2 järgi Lühimenetlus Prokurör Marika Kreutzberg Süüdistatav J.M Ik: xxx, EV kodanik, põhiharidus, emakeel: eesti keel, töökoht: puudub, elukoht: xxx Tõkend: elukohast lahkumise keeld, kahtlustatavana kinni peetud 28.04.2010 kuni 29.04.2010, so 2 päeva Varem kriminaalkorras karistatud:
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada J.M-ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva.
Kohtuistungil süüdistatav J.M seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • 28.04.2010 koostatud Tallinna Kaubamaja AS-i avaldusest nähtuvalt 28.04.2010 kell 15:15 Katja J.M-i võttis aadressil Mahtra 7, Tallinn, asuvas kauplusest kaasa Tallinna Kaubamaja AS-ile (Leiupood) kuuluvad 6 riideeset (2 kleiti maksumusega 999 krooni tükk, 1 kleidi maksumusega 939 krooni, 1 kleidi maksumusega 899 krooni, 1 džempri maksumusega 799 krooni, 1 pluusi maksumusega 899 krooni) maksumusega kokku 5534 3 krooni, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Kaup oli rikkumata ja tagastati kauplusele. (t/l 3) • 28.04.2010 koostatud tunnistaja AS’i ülekuulamisprotokolli kohaselt tema, olles tööl Leiupoes aadressil Mahtra 7, Tallinn, nägi kuidas neiu mustades pükstes, rohelise/valge jopega võttis kauplusest 6 riideeset ning läks nendega proovikabiini. Väljudes neiul midagi käes enam ei olnud ning liikus koheselt väljapääsu poole. Tunnistaja pidas neiu kinni ning palus näidata koti sisu, kus oli 6 riideeset. Turvaelemente riietel polnud, elemendid olid ära põletatud. Kaupa oli kokku väärtuses 5534 krooni. Kaup oli rikkumata ja tagastatud kauplusele. (t/l 4 – 5) • 29.04.2010 koostatud kahtlustatava J.M-i ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja lisab, et 28.04.2010 umbes kella 14:15 ajal läks ta üksinda Mahtra tänaval, Lasnamäe linnaosas, Tallinnas asuva kaubanduskeskusesse. Plaanis aega parajaks teha ja poodides ringi vaadata. Olles keskuses, ta läks seal asuva Leiu Pood kauplusesse. Suundus kaupluse müügisaali ja jalutas ringi. Olles kaupluses, tekkis tal mõte varastada kaupa. Võttis riiulitelt erinevad riideesemed: 4 kleiti, 1 džempri ja 1 pluusi. Kaupade hinda ta ei vaadanud. Riideesemetega ta suundus kaupluse müügisaalis oleva proovikabiini. Olles proovikabiinis, ta eemaldas riideesemetelt kõik turvaelemendid. Seejärel pani riideesemed (4 kleiti, 1 džempri ja 1 pluusi) omale käekotti, mis oli tal kaasas. Turvaelemendid viis kaupluse müügisaali ja jättis need saali. Seejärel suundus kaupluse väljapääsu suunas, möödus kaupluse kassast kauba eest tasumata ning väljus kauplusest. Väljudes kauplusest, ta kavatses suunduda keskuses väljapääsu suunas, kuid teda pidas kinni kaupluse turvatöötaja. Kaupluse turvatöötaja palus tal suunduda temaga tagasi kaupluse müügisaali. Olles turvaruumis paluti tal varastatud esemed välja võtta. Ta vastupanu ei osutanud ja vabatahtlikult tagastas turvatöötajale varastatud kauba (4 kleiti, 1 džempri ja 1 pluusi). Kuna on hiljuti vanglast vabanenud, ei ole ta jõudnud omale töökohta leida. Seega puudub tal sissetulek. Tal oli plaanis varastada kaupa, et varastatud kaup maha müüa. Saadud raha eest kavatses pidada oma sünnipäeva. Kahetseb tehtut väga. (t/l 10 – 12) • Väljatrükk Harju Maakohtu 23.12.2009 otsusest, milles nähtuvalt KarS §
(t/l 29) • Õiendist kahtlustatava sissetuleku kohta nähtub, et Maksu ja Tolliametil puuduvad andmed J.M-i tulude kohta aastatel 2008 ja 2009. (t/l 25) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava J.M-i süüd tunnistavaid ütlusi, Tallinna Kaubamaja AS-i avaldust, tunnistaja AS’i ütlusi, Harju Maakohtu 23.12.2009 otsuse väljatrükki, asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava J.M-i käitumine kvalifitseeritud KarS §
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli J.M temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise ajal isikuks, kes oli viimase aasta jooksul toime pannud enam kui kaks vargust, kuivõrd eelnevalt oli teda karistatud 21.12.2009 toimepandud varguse eest ja enne seda veel oli teda karistatud Harju Maakohtu 30.09.2009 otsusega. Seega oli J.M KarS § 199 lg 2 p 9 märgitud isikuks. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt 28.04.2010 kella 15.15 paiku Mahtra 7 asuvas AS Tallinna Kaubamaja Leiupoes Tallinnas J.M eemaldas proovikabiinis riideesemetelt turvaelemendid ning pani endale käekotti kaupa koguhinnaga 5534 krooni ning möödus kassast kauba eest tasumata, kuid peeti kinni kauplusest väljumisel turvatöötaja poolt. Kriminaaltoimiku materjalidest võib järeldada, et süüdistatav pani temale inkrimineeritud kuriteo toime nädala möödudes eelmise vangistuse ärakandmiselt vabanemisest. Seega on süüdistatava karistusandmetest lähtuvalt võimalik järeldada, et süüdistataval on põhiliseks sissetulekuks vargustest saadav tulu ning varguste 4 toimepanemine ongi süüdistatava põhiline elatusallikas ja selline käitumine tema eluviis. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmise katsena, selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, so KarS §
Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist. Süüdistatav on küll avaldanud kahetsust, kuid kohus suhtub süüdistatava kahetsusse kriitiliselt, kuivõrd süüdistatavat on varem 13 korda varguste toimepanemise eest kohtu poolt karistatud ja viimase varguse toimepanemise eest mõistetud karistuse kandmiselt vabanemise järgselt pani ta koheselt toime uue varguse. Seega oli tegemist harjumuspärase käitumisega elatusvahendite saamisel. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimiku andmetel puudub süüdistataval alaline sissetulek, millele viitab ka inkrimineeritud teo varavastane iseloom. Seega tuleb karistuse liigi valikul lähtuda asjaolust, et süüdistataval puuduvad sissetulekud, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda, mistõttu on rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes välistatud. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat varem kriminaalkorras karistatud 14 korda, peale selle ka korduvalt narkootiliste ainete arsti ettekirjutuseta tarvitamise eest väärteokorras ning pisivarguste toimepanemise eest. Taolised andmed viitavad sellele, et süüdistatav ei ole õiguskuulekas ega ole järeldusi teinud varasematest karistustest, millele viitab ka pärast karistuse ärakandmist koheselt uue varguse toimepanemine. Pealegi on tema suhtes juba proovitud karistuse kohaldamata jätmist, kuid see karistus pöörati järgmise kohtuotsusega täitmisele, kuivõrd süüdistatav pani katseajal toime uue varguse. Seetõttu võiks teha järelduse, et süüdistatav ei sobi kriminaalhooldusele, kuivõrd oleks küllaldane eeldus arvata, et ta käituks kriminaalhooldust takistavalt. Karistuse määra valikul lähtub kohus eelkõige süü suurusest ning sellest, et varalist kahju ei tekkinud. Süüdistatav võttis küll kaupa, mille koguhind ei olnud kuigi väike, kuid samas võeti see kaup temalt ära rikkumata kujul, mistõttu on tegemist kuriteokatsega ja sellest tulenevalt ei ole süüdistatava süü suur. Seetõttu peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ja ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Kohtuistungil esitas süüdistatav kaitsja kaudu tutvumiseks OÜ Tervisekeskus Elulootus õiendi, mille kohaselt on süüdistatav asunud vabatahtlikult narkosõltuvuse vastasele ravile 2010 maikuus. Peale selle, vaatamata asjaolule, et süüdistatav pani temale inkrimineeritud kuriteo toime vahetult kohe pärast eelmise vangistuse ärakandmist, puuduvad andmed selle kohta, et ta oleks viimase kahe kuu jooksul jätkanud süütegude toimepanemist. Taolised asjaolud viivad kohtu arvamusele, et süüdistatav on siiski mingeid järeldusi teinud ja arvestades süüdistatava nõusolekut teha üldkasulikku tööd, peab kohus võimalikuks asendada mõistetava vangistuse üldkasuliku tööga, mis koostoimes kriminaalhooldusele allutamise ja narkosõltuvuse vastase raviga võib anda tulemuse, mis välistab süüdistatava edaspidise sattumise õiguskaitseasutuste tähelepanu alla. Märt Toming kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.