Obsah (7)

§ 75§ 78§ 121§ 65§ 263§ 331§ 76

Kriminaalasi nr 1-07-3629 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. augustil 2010.a, Tartu Kohtumajas, Kalevi 1 Asja number 1-07-3629 Täitmiskohtunik Ene Muts Kohtuistungi sekr

§ 75, § 76 ja Kr

MS § 426, 432 Vabastada G.B, isikukood: xxx, talle Harju Maakohtu 23.05.2007.a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimuslikult enne tähtaega 07.03.2012.a. katseajaga kuni

§ 78p. 2 järgi katseaja algust hakata lugema kohtumääruse jõustumisest.

Kohustada G.B täitma katseaja jooksul

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõudeid järgmiselt: - elama kohtu määratud alalises elukohas, vabanemise järel xxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 75lg.

2 p. 2 ja 7 alusel määrata G.B-le katseajaks järgmised kontrollkohustused: - mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume; - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja teadmata. Määrata G.B katseajaks käitumiskontrollile Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere talituse kriminaalhooldaja Gaidi Kasu järelevalve alla. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul arvate 17.08.2010. a. Asjaolud ja kohtu seisukoht G.B on süüdi mõistetud Harju Maakohtu 23.05.2007.a otsusega

§ 121järgi ning teda karistati 45-päevase vangistusega, mida vähendati 1/3 võrra Kr

MS § 238 lg 2 alusel.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tallinna Linnakohtu 21.09.2005.a.

otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (22.05.2007.a. seisuga 4 aastat 8 kuud 14 päeva) ning tema liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 9 kuud 14 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 23.05.2007.a ja lõpeb 07.03.2012.a. Tartu Maakohtu 01.07.2009.a määrusega jäeti G.B ennetähtaegselt vabastamata. Õigus taotleda uuesti ennetähtaegset vabastamist tekkis 13.07.2010.a. G.B on varem kriminaalkorras karistatud 2-l korral: 1) 27.09.2004 Lääne-Viru Maakohtu poolt

§ 263p 1, 3 - § 22 lg 3; § 113 järgi liitkaristus 8 aastat vangistust.

2) 21.09.2005 Tallinna Linnakohtu poolt

§ 331järgi 6 aastat 4 kuud ja 16 päeva vangistust.

Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on G.B vanglas distsiplinaarkorras karistatud korduvalt, viimati 04.03.2010.a noomitusega. Kinnipeetav asub vabanedes elama ema juurde Rakverre. Enne vangistust töötas erinevatel töökohtadel, vabanedes väidetavalt võimalus asuda ehitajana tööle OÜ-s xxx. Vangistuse ajal omandas keskhariduse ja edaspidi plaanib omandada kõrghariduse. Vanglas läbinud erinevad sotsiaalprogrammid („12 sammu“, „Agressiooni Asendamise treening“), võtab osa maali- ja muusikaringi töös ning õpib väikeettevõtluse kursustel. Tartu Vangla andmetel on kinnipeetaval tasumata rahalisi nõudeid ligi 19 000 krooni. Vabaduses tarvitas alkoholi ja narkootikume, läbinud sõltlastele märatud programmi ja käesolevalt paigutatud postrehabilitatsiooni sektorisse. Sõnades kahetseb toimepandud tegusid. Tartu Vangla hinnangul seisneb kinnipeetava vabanemisel oht füüsilises vägivallas, ohtu suurendavad konfliktsituatsioonid ning alkoholi- ja narkojoove. Tartu Vangla toetab G.B ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametnik toetab G.B tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kinnipeetaval on vabanedes olemas elukoht ema juures. Tal on toetav lähivõrgustik. Kinnipeetav on omandanud vanglas keskhariduse ja jätkas õppimist väikeettevõtluse erialal. Olemas töökoht OÜ-s xxx. Uue kuriteo toimepanemise ja ohtlikkuse riskifaktorid on varasem narkootikumide tarvitamine, probleemid kohustuste täitmisel, kriminaalne käitumine ja mõjutatavus. Siiski leiab kriminaalhooldusametnik, et G.B vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on võimalik, kuna kinnipeetav on vangistuses viibinud pikka aega ning ta on vanglas viibides ümber hinnanud oma väärtushinnangud ja suhtumise seaduskuulekusse. Kriminaalhooldusametnik palub käitumiskontrolli ajaks määrata kinnipeetavale järgmised kohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; mitte viibida kohtu määratud paikades ega suhelda kohtu määratud isikutega. G.B seletas kohtuistungil, et tal on toimunud suured muutused ellusuhtumises. Oli noor ja rumal kui vanglasse sattus. Läks mõtlematult vooluga kaasa. Enne vanglat ei olnud haridust, sellega seoses ka mõttemaailm. On vanglas lõpetanud

1. klassi ja on suur soov minna edasi õppima. 5 aastat õpinguid vanglas on muutnud mõttemaalima. Soov on elada seadusekuulekalt. Eesmärk on minna kunstikooli, et kasutada ära potentsiaali, olla lähedaste kõrval, ema kõrval, kes mind ootab ja muretseb. Teab, mida tahan ja olen valmis selleks pingutama vabaduses. Esialgu hakkab elama ema juures kuna tema toetab. Ema töötab restoranis, baaridaam-ettekandja, kokk. Peale ema ja kasuisa on lähedastest veel tädi, kes sporditreener, onu, tema tütred, nad kõik on positiivseks eeskujuks. Sõber, kes tööd pakub, tegeleb spordi ja muusikaga, õpib ülikoolis. Tema saab alati suunata. Ise asub tööle xxx, Rakveres on kontor, objektid on sõltuvalt tööst. Oli varem uljaspea kui koolis käisin. Käis tööl, kui oli raha vaja. Käis õhtukoolis. Alles vanglas sai aru väärtustest. Enne
2. a vanglasse sattumist ei ole karistatud. Vanglas on tekkinud olukordi, mille eest on karistatud. Kannab esimest karistust vangistusena. Olin 20 aastane kui vanglasse tuli. Ükski kuritegu ei ole õigustatud, puht emotsionaalne käitumine, nooruse arvestamatus, ettenägematus. Vanglas olles, 2007.a. oli kohus. Sattusin sellisesse kohta, kus pidin käituma teatud reeglite järgi. Kartsin teisiti käituda, sest 8 aastat oli veel ees. Vanglas on kõike juhtunud inimestega varasemal ajal. Distsiplinaarkaristus märtsis oli selle eest, et oli rehabilitatsioonikeskuses, kus ka trenažöörid. Oli palav ja pidin hügieeni mõttes ülakeha loputama ja valvur kirjutas ettekande, et olin ilma särgita. Pesemiseks võttis korraks särgi ära. Prokurör leiab, et on olemas formaaljuriidiline alus arutada ennetähtaegset vabastamist. Alates 2003.a. kannab karistust tapmise ja avaliku korra rikkumise eest. Raske kuritegu. Sümptomaatiline see, et jätkas kuritegude toimepanemist karistuse kandmise ajal, tarvitas narkootikume ja tekitas kaaskinnipeetavale kerged kehavigastused. Moodustatud liitkaristused. Kuriteo asjaolud ei võimalda ennetähtaegset vabanemist esimesel võimalus. Tänaseks päevaks on karistatud 04.03.
3. a teo eest mis ei vasta vangla sisekorrale. Jäänud kanda vähem kui 2 aastat karistusest. Ennetähtaegse vabastamise küsimust on võimalik veelkord arutada.

§ 76lg.

3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Täitmiskohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ning prokuröri arvamuse, leiab, et G.B on võimalik vangistusest tingimuslikult enne tähtaega vabastada. G.B kannab karistust esimese ja teise astme kuritegude eest ning on ära kandnud üle 2/3 karistusajast. Seega on olemas

§ 76lg 2 p 2 ettenähtud formaalne alus tema karistusest tingimuslikult ennetähtaegseks vabastamiseks. Vang

S § 76-st tulenevaid kitsendusi ei ole. Varem on tema arutatud tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise järelevalve alla. G.B on vabaduses elu- ja töökoht ning lähedastest isikutest koosnev sotsiaalne võrgustik. Ta on vangistuses õppinud ning omandanud põhi ja keskhariduse. Eesmärgipärane tegevus hariduse omandamisel ja teadmised oma edasistest plaanidest annavad alust järeldada vangistuse ajal seniste eluviiside muutumist ning tahet õiguskuulekalt käituda. Kriminaalhooldusametnik peab G.B tingimisi ennetähtaegset vabastamist võimalikuks ja seda arvamust toetavad vangla teised spetsialistid. Kriminaalhooldaja toetav arvamus on kujunenud tegelikke asjaolusid arvestades. G.B on valmis alluma kriminaalhooldusele. G.B kannab vangistust alates 2003. a. Pikaajalise vangistuse järel on vajalik pikem katseaeg, mis võimaldab paremat resotsialiseerumist. Nendel asjaoludel on ennetähtaegne tingimisi vabastamise võimalik. Pikem käitumiskontroll aitab kaasa paremale resotsiliseerumisele lähedaste ja kriminaalhoolduse toel. Uute kuritegude toimepanemine sõltub G.B-st endast. Katseajaks täitmiseks määratavad kontrollnõuded ja –kohustused aitavad uute kuritegude riski maandada. Ene Muts Kohtunik