4-10-1315/8

4-10-1315 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni
2. a, Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-10-1315 Kohtunik Marie Tammsaar Kohtuistungisekretär Helle Koppel Väärteoasi I.R kaebus Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo 29.03.2010.a otsusele väärteoasjas nr 2302,10,001839 kvalifikatsioon LS § 7422 lg 2 Kaebuse esitaja I.R (isikukood xxx, elukoht xxx, Eesti Vabariigi kodanik, töökoht RK OÜ) Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet, korrakaitsebüroo Asja arutamise aeg
3. juuni 2010.a, Liivalaia kohtumaja Istungil osalesid Kaebuse esitaja I.R Põhja Prefektuur, Kohtuvälise menetleja esindaja Hannes Küünarpuu RESOLUTSIOON Juhindudes V™S § 132 p 1, § 133-135, § 155-156 kohus otsustas: Jätta I.R kaebus rahuldamata ja Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo 29.03.2010.a 22 otsus väärteoasjas nr 2302,10,001839 I.R karistamises LS § 74 lg 2 järgi rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses, s.o 1200 krooni, muutmata. Edasikaebamise kord Kaebuse esitaja advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsioonikaebuse esitamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kohtuotsus koostatakse tervikuna kassatsiooniteate saamisest
4. päeval ning on samast päevast kättesaadav kohtu kantseleis. Kui kassatsiooniteadet ei esitata, jõustub kohtuotsus 7 päeva möödumisel peale kohtuotsuse lõpposa kuulutamist. Asjaolud, menetluse käik 08.03.2010.a Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo otsusega väärteoasjas nr 2302,10,001839 22 karistati I.R liiklusseaduse (LS) § 74 lg 2 alusel rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses, s.o 1200 krooni. Otsuse kohaselt juhtis I.R 08.03.2010.a kell 09.28 Kiili vallas, Harjumaal Tallinn-Rapla-Türi mnt
5. kilomeetril mootorsõidukit Volkswagen Passat Variant reg märk xxx kiirusega, mis ületas liikluskorraldusvahendiga lubatud sõidukiiruse 23 km/h võrra, sõites kiirusega 76+-3 km/h. Menetlusalune isik rikkus seega liikluseeeskirja (LE) § 126 p 3 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 7422 lg 2 järgi. I.R esitas eelnimetatud otsuse peale 23.04.2010.a Harju Maakohtule kaebuse, paludes vaidlustatud otsuse tühistada ning väärteoasjas menetluse lõpetada V™S § 29 lg 1 p 1 alusel, kuna kaebaja teos puuduvad väärteo tunnused. Kaebuse kohaselt on vaidlustatud otsus tehtud ebaõigesti, kaebaja ei nõustu kiirusega, kuna ei ole selge, et tegu on tema auto kiirusega. Kohtuväline menetleja on rikkunud otsuse tegemisel menetlusõigust ning tuginenud väärteoasjas lubamatutele tõenditele. Lubamatuks tõendiks asjas on tunnistaja ülekuulamise protokoll, kuna tegelikkuses ei olnud tunnistajat väärteoprotokolli koostamise hetkeks ära kuulatud. Tunnistaja ülekuulamise protokollis on märgitud ülekuulamise ajaks 09.30 kuni 09.
6. Tegelikkuses ei saanud politseiametnikud sellel ajal tunnistaja ülekuulamist protokollida, kuna puudus tunnistaja ülekuulamise protokolli blankett. Kohtuistungil jäi kaebaja I.R kaebuse juurde. Kaebaja ütluste kohaselt ta sõitis Jürisse. Tallinn-Rapla-Türi maanteel liikusid kolm autot Rapla poolt Tallinna poole väikese vahega tema eest läbi sel ajal kui tal oli valgusfooris punane tuli. Siis läks fooris tuli roheliseks, ta pööras Tallinna poole ja jäi esimesele sõidurajale. Kui tegi Viljandi maantele vasakpööre ära, siis vahemaa nende kolme eest möödunud autoga suurenes. Viljandi maantele keeramise foorist järgmise valgusfoorini vahemaa on umbes 400 meetrit. Selle umbes 400 meetri sees politseiauto seisis natuke rohkem Tallinna poole oleva foori pool kui selle foori pool, kust tulles ta oli keeranud Viljandi maantele. Ei pööranud tähelepanu millal 3 autot aeglustama hakkasid, umbes kahe foori vahelisel alal. Kui keeras Jüri poole, siis teised autod seisid foori taga. Kaebaja pööras selle foori juurest paremale Jüri poole ja pärast pööramist sõitis politsei talle järgi. Politsei oli kiirust mõõtes üle 2 vastassuunarea. Kaebaja ees sõitis kolm autot ja ta ei ole kindel, et mõõdeti tema kiirust. Politseinik koostas väärteoprotokolli ja ta ei näinud, et ta oleks kirjutanud kahte protokolli ja tunnistajat üle kuulanud. Tunnistaja ülekuulamise protokolli koostamise aeg on küsimuseks. Seda blanketti autos ei olnud, kutsuti teine auto ning see saadi teisest autost. Kaebaja palub mitte arvestada tunnistaja ülekuulamise protokolli. Ei oska seletada, miks tema kinni peeti kui tegelikult mõõdeti mõne teise auto kiirust. Tunnistaja Aivar N ütluste kohaselt kohtuistungil tuli sõiduk, mille kiirust mõõdeti, Rapla poolt. Politseiauto oli parklas, Kus ta ise asus sel ajal kui teine politseinik kiirust mõõtis, ei oska öelda, kuna mõõtmisi on palju olnud. Tunnistaja ülekuulamise protokollide blanketid on alati kaasas olnud. Tunnistaja Ülari A ütluste kohaselt kohtuistungil on tema staaž mõõtjana 3 aastat, kiiruse mõõtmine on igapäevane tegevus. Tallinn-Rapla-Türi mnt
7. km on tee 4-realine, asfaltkattega, kehtib piirang 50 km/h. Teelõigu kahes otsas on valgusfoorid, fooride vahe on umbes 700-600 meetrit. Ultra Lyte´ga on võimalik mõõta nii lähenevaid kui eemalduvaid sõidukeid. Kui mõõdetava objekti ja mõõteseadme vahele jääb takistus, siis annab seade veateate ja kui vahele jääb seisev takistus, siis näitab seade kiiruseks null ja näitab vahemaad seisva objektini. Läbi seisva objekti ei ole võimalik mõõta selle taga olevat objekti. Mõõtmise ajal on liikuvad autod konkreetselt näha, neid ei ole võimalik segi ajada. Paralleelselt kuulab tunnistajat üle ja täidab ka kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli, kõige viimasena vormistab väärteoprotokolli. Kui ei ole blankette, siis saab neid tellida 2 teiselt patrullilt ja tagantjärgi ei tee midagi. Tunnistaja ülekuulamise protokolli koostamine toimub kuidas kunagi, mõnikord annab tunnistajale oma mapi vahelt blanketi, mõnikord võtab tunnistaja selle enda mapi vahelt. Ei ole kunagi juhtunud, et tunnistaja ülekuulamisel selgub, et vajalikke protokolli blankette ei ole. Kohtuvälise menetleja esindaja palus kohtuistungil jätta kaebuse rahuldamata. Väide, et kaebaja liikus teistega koos ja et sihtmärgi alas oli teisi sõidukeid ei ole tõene. Kaebaja alustas liikumist nullkiirusega ja tal tuli teha ka pööre, teised sõidukid samal ajal kogu aeg eemaldusid ja ei saanud liikuda kaebajaga koos. Kohtu avaldas järgmised väärteotoimikus sisalduvad dokumendid: 08.03.2010.a väärteoprotokoll AB1167431, liiklusjärelvalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll, 29.03.2010.a otsus väärteoasjas, karistusregistri teatis. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kontrollinud väärteoasjas kogutud kirjalikke dokumente, ära kuulanud kaebuse esitanud isiku seletused, tunnistajate ütlused ning kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse ning hinnanud kõiki väärteoasjas kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata. Kaebuse esitanud isik vaidlustas otsuse süüdistuses LS § 7422 lg 2 järgi. Kaebaja ei vaidlusta asjaolu, et 08.03.2010.a kell 09.28 sõitis ta Kiili vallas, Harjumaal Tallinn-RaplaTüri mnt
8. km, vaidlustab asjaolu, et kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis kajastub tema juhitud sõiduki liikumise kiirus. Liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist nähtub, et liikluspolitseinik Ülari Aav mõõtis 08.03.2010.a kell 09.28 Tallinn-Rapla-Türi mnt
9. km liikuvate sõidukite kiirust, et I.R poolt juhitud sõiduauto Volkswagen Passat Variant reg märk xxx liikus kiirusega 76 km/h ±3 km/h teel, kus lubatud suurim sõidukiirus on 50 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 23 km/h, et juhile tutvustati kiirusemõõtja näitu, et mõõtmine toimus paigal seistes, et mootorsõiduk Volkswagen Passat Variant reg märk xxx liikus Kiili vallas, Harjumaal Tallinn-Rapla-Türi mnt 9.km, 1 sõidurajal, lähenes ja liikus üksinda. Juht on andnud allkirja selle kohta, et talle tutvustati liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli. Vastavalt Mõõteseaduse (MõõteS) § 5 lg 2 p 2 kui mõõtetulemuste alusel tehakse ettekirjutus, määratakse karistus väärteoasjas või piiratakse eriõigust, peab mõõtetulemuste jälgitavus olema riikliku järelevalve käigus tõendatud. Vastavalt sama seaduse sama paragrahvi lõikele 1 on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab kalibreeritud või taadeldud mõõtevahendeid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Kohtul puudub igasugune alus kahelda 08.03.2010.a kell 09.28 koostatud kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis fikseeritud mõõtmistulemuses ja seetõttu puudub ka alus kahelda selles, et I.R on rikkunud LE § 126 p 3 nõudeid. Kohus on seisukohal, et mõõtmistulemuse jälgitavus on tõendatud MõõteS § 5 sätete kohaselt kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist nähtub üheselt, et mõõtmisel kasutatud kiirusmõõteseade Ultra Lyte UXOM750 oli 08.03.2010.a kell 09.28 rikkumise tuvastamise ajal taadeldud (taatlustunnistuse nr TTRSS-09/00106/05.10.2009) ja töökorras (seade testitud 08.03.2010.a kell 07:45) ning et mõõtmisi teostas erialaselt pädev mõõtja (Põhja Prefektuur, EAK tunnistus nr 129). Kuna väärteoasjast ei nähtu ka seda, et mõõtmised teostanud mõõtja ei oleks mõõtmisel järginud asjakohast mõõtemetoodikat, on olemas 3 kindlus, et mõõtetulemus on õige ning mõõteseadme kasutamise tulemusel saadud tõendid on usaldusväärsed. Kohtuistungil üle kuulatud mõõtja Ülari Aav ja koos temaga liiklusjärelevalvet toimetanud Aivar №orma on andnud ütlusi, mille sisu ja andmise viis ei tekita kohtus mingit kahtlust nende tõepärasuses ja usaldusväärsuses, samuti langevad ütlused kokku kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis fikseerituga. Kiirusmõõturiga sõidukiiruse mõõtmise metoodika § 5 lg 3 p 1 kohaselt suunatakse lasermõõturi kasutamisel mõõtur mõõteobjektile sihiku abil ja p 2 kohaselt ei tohi mõõtesignaali sihtmärgi alas olla teisi sõidukeid. Mõõtesignaali sihtmärgi alaks on laserimpulsi kulgemise teekond sihtmärgini, mida kaebaja on tähistanud ka mõistetega „mõõteala“ ja nimetanud ka „kiire kulgemise alaks“. Seejuures on mõõtja Ülari Aav kohtuistungil selgitanud, et kui mõõteseadme ja mõõdetava objekti vahele jääb liikuv objekt, siis annab mõõteseade veateate ning kui seadme ja mõõdetava objekti vahele jääb seisev objekt, siis näitab seade mõõtetulemuseks nullkiiruse. Seega on mõõtesignaali sihtmärgi alas teiste sõidukite välistamine ette nähtud asjakohase mõõtetulemuse saavutamise tagamiseks ning mistahes teiste objektide sattumine sellesse alasse välistab sellise mõõtetulemuse saamist. Vande all antud vastavate ütluste tõepärasuses, seega mõõteseadme tööpõhimõtetes ning nende järgimises 08.03.2010.a kell 09:28 kohtul alust kahelda ei ole. Kuivõrd kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist nähtub, et seadme lugem on olnud 76 km/h ja ka kaebaja on kohtuistungil kinnitanud, et talle lugemiga seadet tutvustati, siis on välistatud võimalus, et kaebaja sõiduki mõõtmine toimus läbi tema ja mõõtja vahele jäänud teis(t)e sõiduki(te) – sellisel puhul oleks seade andnud veateate ja seadme lugemit ei oleks olnud võimalik talle tutvustada. Seega on asjas lükatud ümber kaebaja väited asjakohase mõõtemetoodika järgimata jätmise kohta. Samuti on kohtu hinnangul välistatud mõne teise sõiduki kiiruse omistamine kaebaja sõidukile. Vaidluse all ei ole, et kiiruse mõõtmise ajal liikus kaebaja suunaga Tallinna poole. Mõõtja Ülari A ja tunnistaja Aivar N vande all antud kooskõlaliste ütluste kohaselt mõõtis Ülari A kaebaja juhitud sõiduki liikumissuunas liikunud sõiduki kiirust, ka kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt on 08.03.2010.a kell 09:28 mõõdetud Tallinna poole liikuva sõiduki kiirust. Kohtuvälise menetleja väide, et kaebajaga vastassuunas liikunud Tallinnas eemaldunud sõiduki mõõtmisel oleks seadme lugemi ette ilmunud miinusmärk, vaidluse all ei ole. Sellega on kohtu hinnangul välistatud samal ajal vastassuunas või mistahes teistes sõidusuundades kui kaebaja liikumissuund liikuvate sõidukite kiiruste fikseerimine. Kohus ei pea põhjendatuks ka kaebaja kahtlust, et tema sõiduki asemel võis mõõtja fikseerida mõne temast varem tema sõidusuunas liikunud sõiduki kiiruse. Nii kaebaja kui tunnistajate ütlustest nähtub, et Tallinn-Rapla-Türi mnt
10. km Tallinna suunas liikuvad sõidukid on mõõtmiskoha piirkonnas kahe valgusfoori vahelises alas ning mõõtmiskohast jääb Tallinna poole jääva foorini vähemalt paarsada meetrit. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt on mõõtekaugus olnud 133 m. Kaebaja väitel olid tema ees liikunud kolm sõidukit jäänud ajaks, mil tema teostas parempööret Jüri poole, mõõtmiskohast Tallinna poole jääva foori keelava tule taha seisma ning see foor asus Jüri poole suunduva teeotsaga samas alas. Kui mõõtja oleks kaebaja sõiduki asemel fikseerinud kiiruse 76 km/h mõnel enne kaebajat liikunud, mõõtjast möödunud ja foori taga seisma jäänud sõidukil, oleks tal olnud kõik võimalused seesama sõiduk ka peatada ning puudunud igasugune mõte mõõdetud sõidukiirust mõnele järgmisele lähenevale autole omistada. Asjaolu, et politseinikud asusid Tallinna-suunalise sõiduteeosa suhtes teisel pool tee servas, tegeliku rikkuja peatamise võimalust kuidagi ei mõjuta. Kuivõrd kaebaja enda ütlustest nähtub, et politseinikud tegid talle järgnemiseks tagasipöörde, oli neil võimalik sama manööver teha ka igale teisele Tallinna suunas liikunud sõidukile järgnemiseks. Et politseinikud oleksid jätnud kasutamata võimaluse peatada tegelik rikkuja, kohus ühelgi juhul eeldada ei saa. Ka kaebaja ise ei ole toonud esile ühtegi asjaolu, miks oleks politseinikud pidanud selliselt toimima ning ebaõiget 4 kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli ja ebaseaduslikku väärteoprotokolli vormistada soovima. Üksnes foto- ja/või videosalvestustehnika mittekasutamine rikkumise ja selle tuvastamise fikseerimiseks ei välista väärteo tõendatust kui väärteo objektiivsete tunnuste esinemine on võimalik kindlaks teha asjas kogutud ja uuritud muude tõenditega. Kaebaja väitel on väär kiirusmõõteseadme kasutamise protokollil olev märge, et mõõdetud sõiduk liikus mõõtmise ajal teel üksinda. Kohus ka sellise kaebaja väitega ei nõustu. Kaebaja ise on kohtuistungil kinnitanud, et Tallinn-Rapla-Türi mnt-le vasakpöörde ootamise ajal tema eest mööda seda liikunud kolm autot liikusid tema autost kiiremini ja et pärast vasakpööret liikumise ajal tema sõiduki ja nende varem temast möödunud kolme sõiduki vahemaa suurenes. Samuti on kaebaja andnud ütlusi, et ajal, kui tema keeras hiljem paremale Jüri poole, olid need kolm autot Tallinn-Rapla-Türi mnt-l järgmise foori taga. Sellisest sõidukite liikumise viisist nähtub kohtu hinnangul üheselt, et kaebaja sõidukist esmalt ristuval teel mööda ja seejärel eest ära liikunud sõidukite ja kaebaja sõiduki vahele oli mõõtmise ajaks tekkinud sedavõrd suur vahe, mida võis kiirusmõõteseadme kasutamise protokollil tähistada kirjeldusega „liikus üksinda“. Sõiduki üksi liikujaks märkimine ei eelda mitte kogu kaebaja nägemisulatuses teiste sõidukite puudumist, vaid väljendab üksnes mõõtja hinnangut konkreetsele liiklusolustikule ja käesoleval juhul vastas selline hinnang tegelikule liiklusolustikule sündmuskohal. Kuivõrd mõõteseadmega Ultra Lyte mõõtes toimub ühe konkreetse objekti ja mitte üldise liiklusvoo jälgimine, ei oma käesolevas asjas tähtsust, kui suure vahemaaga sõidukid teel üksteise järel täpselt liikusid. Sõidukite asukohad üksteise suhtes võiks tähtsust omada üksnes juhul, kui asjas esineks võimalus, et mõõtja on mõõteobjektile lasersihiku suunamisel objektiga eksinud, sellist võimalust aga käesolevas asjas kohtu hinnangul ei esine. Arvestades sõiduautode pikkusi ja laiusi ei pea kohus 133 m kauguselt teostatud mõõtmise puhul võimalikuks mõõteseadme laserkiire juhuslikku sattumist mõõdetavaks objektiks peetavast sõidukist ees-, tagapool ega küljel liikunud sõidukile. Kohus on kohtuistungil uuritud tõendite kogumi hindamise tulemusena jõudnud järeldusele, 22 et I.R poolt LE § 126 p 3 rikkumine ehk LS § 74 lg 2 objektiivsete tunnuste esinemine kaebaja käitumises on tõendamist leidnud ja et puudub alus väärteoasjas 22 menetluse lõpetamiseks väärteo tunnuste puudumise tõttu. I.R poolt on LS § 74 lg 2 objektiivsetele tunnustele vastav tegu toime pandud vähemalt hooletusest, väärteo tahtlikku toimepanemist kohtu hinnangul väärteoasjas uuritud tõenditest, sh kaebaja ütlustest selle kohta, et spidomeetrit vaadates oli selle näit 55 km/h, ei nähtu. Kohus ei tuvastanud teo õigusvastasust ega kaebaja süüd välistavaid asjaolusid. Kuna I.R käitumine on õigesti kvalifitseeritud LS § 7422 lg 2 järgi kui mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine 21 kuni 40 km/h, on tema karistamine selle väärteo toimepanemise eest olnud õiguspärane. LS § 7422 lg 2 järgi karistatakse isikut rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Kohtuväline menetleja on märkinud, et nii karistust kergendavad kui raskendavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad ning on karistanud I.R rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses, s.o 1200 krooni. Kohus on seisukohal, et sellise karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse mõistmise alustega ning karistuse muutmiseks puudub alus. Vastavalt KarS § 56 arvestab kohus kohtuvälise menetleja poolt määratud karistusele hinnangu andmisel eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kaebaja on ületanud lubatud sõidukiiruse määra 23 km/h ja selline rikkumine vastab LS § 7422 lg 2 järgi kvalifitseeritava rikkumise alammäärale. LS § 7422 lg 1 järgi karistatakse lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest kuni 20 km/h rahatrahviga kuni 30 trahviühikut. Kuivõrd Allar 5 I.R-ile määratud karistus jääb alla LS § 74 22 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo sanktsiooni ülemmäära, kuid on sellisest rikkumisest siiski raskem rikkumine ning kuivõrd asjas ei esine karistust kergendavaid asjaolusid, on rahatrahv 20 trahviühiku ulatuses KarS § 56 sätestatud karistamise alustele vastav ja kohane karistus. Kohus leiab ka, et kohtuvälises menetluses ei ole toimunud menetlusnormide rikkumist, mis annaks alust väärteomenetluse lõpetamisele. Kaebaja väited tunnistaja ülekuulamise protokolli koostamise kohta pärast väärteoprotokolli koostamist ei ole asjas tõendamist leidnud, vaid on tunnistajate Ülari A ja Aivar N kooskõlaliste ütlustega ümber lükatud. Ka juhul kui tunnistaja ülekuulamise protokoll oleks koostatud pärast väärteoprotokolli koostamist, ei kujutaks selline asjaolu endast kohtu hinnangul väärteomenetluse olulist rikkumist, mis oleks tinginud asjas ebaõige lahendi tegemise kohtuvälises menetluses ning mille kõrvaldamine kohtumenetluses oleks olnud võimatu. Riigikohus on korduvalt märkinud, et lubamatu on üksnes selline tõend, mille kogumise korda on oluliselt rikutud. Seejuures tuleb hinnata rikutud normi eesmärki ning seda, kas selliseid tõendeid poleks saadud, kui normi rikutud ei oleks (RKKKo nr 3-1-1-19-05; 3-1-1-58-09). Tunnistaja ülekuulamine pärast väärteoprotokolli koostamist sellise tõendi tõendi kogumiseks ette nähtud korraga olulises vastuolus ei ole. Väärteomenetluse seadustik ega kriminaalmenetluse seadustik ei näe ette kohustust koguda tunnistaja ütlusi kui tõendeid hiljemalt väärteoprotokolli koostamise ajaks, kuid menetlusalusele isikule peab olema tagatud võimalus selliste tõenditega tutvuda ja neile vastuväiteid esitada enne tema suhtes karistusotsuse tegemist. Vastavalt V™S § 69 lg 6 ja väärteoprotokolli pöördele märgitule oli I.R võimalik tutvuda väärteotoimikuga kohtuvälise menetleja juures 15 päeva jooksul, alates väärteotoimiku kättesaamisest. Et menetlusalune isik oleks sellist õigust kasutanud ning et tunnistaja ülekuulamise protokoll oleks väärteotoimikust osundatud 15päevase tähtaja jooksul puudunud, kaebusest ega väärteoasja materjalidest ei nähtu. Seetõttu on alusetu kaebaja väide, et otsuse tegemisel on tuginenud lubamatule tõendile. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta esitatud kaebus rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata. Marie Tammsaar Kohtunik 6