← Eesti

1-09-13792/5

Obsah (5)§ 424§ 50§ 74§ 75§ 78

Kriminaalasi nr 1-09-13792 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 16.detsembril 2009.a. Tartus kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Elen Heidok juuresolekul tõlk Natalja Tselikova prokur

§ 424järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet t u v a s t a s: Süüdistus V.K süüdistatakse selles, et tema, juhtis 19.juulil 2009.a. kella 01.02 paiku Tartus, Kaunase puiesteel mootorsõidukit Volkswagen Passat reg nr XXX XXX, olles alkoholijoobes. Sellega pani V.K toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo, so mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis.

Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

§ 424

järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 kuud vangistust. Sama kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör

§ 50

lg 1 alusel kohtus lisakaristusena V.K-lt mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 4 kuuks. Lähtudes

§-st 74 lg 1 ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele kui V.K ei pane 1 aasta ja 6 kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab nõuetekohaselt kriminaalhooldusametniku järelevalve all

-i §-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi: elab kohtu määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemiku järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. V.K tuleb süüdi tunnistada

§ 424järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. V.K kuulub riigituludesse menetluskuludena Kr

MS § 180 alusel väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha ja kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Kohtunik leiab, et V.K suhtes on põhjendatud jätta osa väljamõistetavatest menetluskuludest riigi kanda kuna tegemist on üliõpilasega, kel puudub iseseisev sissetulek. Ilmne on, et täielik menetluskulude tasumine käiks tal üle jõu. Samuti on põhjendatud menetluskulude tasumine ajatada. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 4 ja § 249, kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada V.K

§ 424j är gi ja mõista karistuseks kolm

(3)kuud vangistust.

§ 74lg 1 alusel ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele kui V.K ei pane ühe

(1)aasta kuue
(6)kuul pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle

§ 75

sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: • Elab kohtu määratud alalises elukohas • Ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemiku järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • Allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • Saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; Saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 78lg 1 alusel hakata V.K katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest.

• Määrata V.K katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu talituse (asuk. Tartu, Kalevi 1) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

§ 50lg 1 alusel määrata lisakaristusena V.K-le mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine neljaks

(4)kuuks. KrMS § 180 alusel välja mõista V.K-lt riigituludesse menetluskuludena sundraha kaks tuhat
(2000)krooni ja kaitsjatasu üks tuhat
(1000)krooni 00 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud menetluskulud riigi kanda. Määrata, et V.K on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust kümne
(10)kuu jooksul, s.o igakuiselt vähemalt kolmsada
(300)krooni. Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank, märkides viitenumbriks
  1. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu Kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS
  2. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.