MS § 426 kohus määras: jätta vabastamata T.R (isikukood: XXX) temale Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 03.12.2008.a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega ja elektroonilise valve kohaldamisega. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul kohtumääruse teatavaks saamisele järgnevast päevast arvates. Põhjendused T.R tunnistati süüdi Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 03.12.2008 otsusega
lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 2 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 22.05.2008.a Pärnu Maakohtu otsusega T.R-ile mõistetud karistuse ärakandmata osa vangistuse 2 aasta 11 kuu ja 26 päeva võrra ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 1 kuu ja 26 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvati eelvangistus karistusaja hulka ja vangistuse alguseks loeti 14. juuli 2008.a. Kinnipeetava karistusaeg algas 14.07.2008.a ja lõpeb 08.09.2011.a. 1 Õigus taotleda vabanemist elektroonilise valvega tekkis 11.02.2010.a. T.R on varem kriminaalkorras karistatud 6-l korral: 1) 20.10.2003.a Viljandi Maakohtu poolt
lg 2 p 1,2, § 199 lg 2 p 7,8 järgi 2 aastat vangistust tingimisi 3-aastase katseajaga; 2) 20.01.2004.a Viljandi Maakohtu poolt
lg 2 p 7,8 järgi 4 kuud vangistust, liitkaristusena 1 aasta 11 kuu ja 24 päeva vangistust tingimisi 3-aastase katseajaga; 3) 29.11.2004.a Viljandi Maakohtu poolt
p 1,4, § 424 järgi rahalise karistusega summas 160 päevamäära, s.o 8000 krooni; 4) 13.04.2005.a Viljandi Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1 järgi rahalise karistusega summas 50 päevamäära, s.o 2300 krooni; 5) 27.11.2007.a Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja poolt
järgi 8 kuulise vangistusega tingimisi 2 aastase katseaja kohaldamisega ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 2 aastaks; 6) 22.05.2008.a Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja poolt
MS § 238 lg 2 alusel 2 aastat ja 4 kuud vangistust.
lg 1 ja § 64 lg 1 alusel lõplik liitkaristus 3 aastat vangistust tingimisi 3-aastase katseajaga. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt ei ole T.R vanglas distsiplinaarkorras karistatud. Kinnipeetav asub vabanedes elama endisesse elukohta vanemate juures. Enne vangistust töötanud peamiselt ehitusvaldkonnas ning ametlikult firmas XXX, kuhu soovib ka vabanemisel taas tööle asuda. Tartu Vanglas töötab majandusabitöölisena. Läbinud 2009.a sügisel sotsiaalprogrammi „Agressiivsuse asendamise treening“ ja soovinud läbida „Eluviisitreeningu“, kuid ei ole saanud seda läbida temast mitteolenevatel põhjustel. Tartu Vangla andmetel on kinnipeetava suhtes rahalisi nõudeid üle 75 000 krooni. Tutvusringkonda kuuluvad kriminaalkorras karistatud isikud, kinnipeetav tunnistab, et on kaaslaste poolt mõjutatav. Vabaduses liigtarvitas alkoholi, alkoholijoobes kaotas enesevalitsuse, narkootikume hakkas tarvitama 2001. aastal. On nõus osalema joovastisõltlaste programmis, kuid sõltuvust eitab. Vangla hinnangul seisneb kinnipeetava vabanemisel oht uute kuritegude toimepanemises, kui kinnipeetav jätkab alkoholi ja narkootikumide tarvitamist. Eeltoodust tulenevalt ei toeta Tartu Vangla T.R-i ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametnik toetab T.R-i tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kinnipeetaval on vabaduses olemas kindel elukoht vanemate juures, eramu on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Võimalus tööle asuda xxx. Varem korduvalt karistatud, kriminaalhoolduse ajal pani toime uusi kuritegusid. Uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktorid on alkoholi ja narkootikumide tarvitamine ning kriminaalse taustaga suhtlusringkond ja mõjutatavus sõprade poolt. Siiski leiab kriminaalhooldusametnik, et T.R-i vanglast tingimisi ennetähtaegselt vabastamine on võimalik, kuna lähedased toetavad teda igati ja elukoht vastab elektroonilise valve tingimustele. Kriminaalhooldusametnik palub käitumiskontrolli ajaks määrata kinnipeetavale kohustusteks mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; otsida endale töökoht, omandada üldharidus või eriala kohtu määratud tähtajaks; osaleda sotsiaalprogrammides „Eluviisitreening“ ja „Vihajuhtimine“ ning määrata elektrooniline valve tähtajaga 4 kuud. T.R avaldas istungil, et soovib ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Prokurör leiab, et T.R-i ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud, kuna ta on viimati katseajal toime pannud uue kuriteo. Peale selle on T.R ilmne probleem narkootiliste ainete ja alkoholi tarvitamisega, mida ta ise aga ei taha tunnistada. Nimetatud 2 asjaolud kokku on nii suur risk uute kuritegude toimepanemiseks, et välistavad ennetähtaegse vabastamise elektroonilise valve alla käesoleval ajal. Kohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ning prokuröri arvamuse, leiab, et T.R-i tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine elektroonilise järelvalvega ei ole käesoleval ajal põhjendatud. T.R on karistatud kohtu poolt 7 korda ja 4 korda on temale antud võimalusi oma elu korraldamiseks vangistuse asemel tingimisi karistamisega ja 2 korda rahalise karistusega, kuid lõpuks on tulnud ta ikkagi vanglasse paigutada. Kohus leiab, et eelnevate karistuste ja käitumise taustal on tõsine kahtlus võimaliku sotsiaalse võrgustiku ja elektroonilise järelevalve reaalse toimimise efektiivsuse kohta uute kuritegude ärahoidmiseks ja nõustub täielikult prokuröri vastuväidetega. Peale selle ei nähtu usaldusväärset lahendust T.R tuvastatud ilmsele probleemile narkootiliste ainete ja alkoholi tarvitamisega. Võttes arvesse T.R-i poolt toime pandud kuritegude hulka, kuriteo toimepanemist ka katseajal ja kandmata karistuse osa koos hoiakuga sõltuvusprobleemidesse, tuleb tunnistada tema ennetähtaegne vabastamine elektroonilise järelevalve alla põhjendamatuks, kuigi teatud formaalsed tingimused on näiliselt täidetud. Kohtunik: 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.