Vabanemine pärast karistuse kandmist: 22.10.
lg 2 kohaselt vähendada Z.L-ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud.
lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1080 (üks tuhat kaheksakümmend) krooni, mis tuleb 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Z.L, 1-10-2563, kaitsjatasu“. 6. Z.L-ilt välja mõista
§de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1 alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, mis tuleb 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „Z.L, 1-10-2563, sundraha“.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad
lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 2 Z.L-i süüdistatakse selles, et tema, isikuna, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi ning keda on 22.09.2009.a. Harju Maakohtu otsusega karistatud varguste süstemaatilise toimepanemise eest KarS § 199 lg 2 p 9 alusel, uuesti 02.11.2009.a. kella 16:07 paiku võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil aadressil Pae 76, Tallinn, asuvast kauplusest Säästumarket 15 pakki kohvi Luxus, maksumusega 36,90 kr/tk, kog sumusega 553,50 krooni ning lahkus kauplusest sissepääsuvärava kaudu, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Z.L müüs kohvipakid Lasnamäe turul 300 krooni eest tuvastamata isikule. Samuti Z.L-i süüdistatakse selles, et tema, isikuna, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi ning keda on 22.09.2009.a. Harju Maakohtu otsusega karistatud varguste süstemaatilise toimepanemise eest KarS § 199 lg 2 p 9 alusel, uuesti 12.02.2010.a. kella 12:05 paiku võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil aadressil Mustakivi tee 13, Tallinn, asuvast kauplusest Rimi 12 karpi hambapastat Sensodyne pro Namel, maksumusega 96,9 kr/tk, kog sumusega 1162,80 krooni ning 4 karpi hambapastat Sensodyne Whitening, maksumusega 83,9 kr/tk, kog sumusega 335,60 krooni, seega kokku kaupa summas 1498,40 krooni. Z.L peitis hambapastakarbid endale riiete alla ning möödus kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata seoses kinnipidamisega kaupluse turvatöötaja poolt. Seega Z.L, olles isikuks, keda on varem karistatud varguse süstemaatilise toimepanemise eest KarS § 199 lg 2 p 9 alusel, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt, so KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil süüdistatav Z.L seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 02.11.2009.a. episoodis: • 02.11.2009 koostatud Rimi Eesti Food AS-i avaldusest nr 88 nähtuvalt 02.11.2009.a peeti aadressil Pae 76, Tallinn, asuvas Säästumarketi kaupluses kinni isik, kelle juurest leiti Rimi Eest Food AS-i kauplusele kuuluvat ja tasumata kaupa kog sumusega 553,50 krooni. (kd I t/l 3) • 03.11.2009 koostatud kinnipeetute üleandmise lehest nähtuvalt 02.11.2009 pani Z.L ik xxx (ID kaart A0296396) toime varguse Pae Säästumarketis aadressil Pae 76, Tallinn. (kd I t/l 14) • 02.01.2009 koostatud Rimi Eesti Food AS-i volikirja kohaselt on Meelis M volitatud esindama Rimi Eesti Food AS-i kriminaal- ja väärteomenetluses kohtus ja politseis kuni 31.12.2009. (kd I t/l 4) • 04.11.2009 koostatud kannatanu esindaja Meelis Missi ülekuulamisprotokollist nähtuvalt 03.11.2009 Tallinnas Pae 76 asuvas Säästumarketis turvasalvestuste läbivaatlusel avastas turvatöötaja, et 02.11.2009.a. kella 16.07 ajal sisenes ilma ostukorvita tumedates riietes meesterahvas müügisaali ja suundus kohe kohvi riiuli juurde. Videosalvestuselt oli näha, kuidas antud meesterahvas võttis riiulilt kohvipakid ja peitis need oma riiete alla. Salvestuselt ei olnud näha kohvipakkide kogust, kuid mikroinventuuri tulemusel avastati, et puudu oli 15 pakki kohvi Luxus
Vabanes pärast karistuse kandmist 22.10.2009.a. (kd II t/l 34-36) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava Z.L-i süüd tunnistavaid ütlusi, Rimi Eesti Food AS-i avaldusi, kannatanu Rimi Eesti Food AS-i esindaja Meelis Missi ütlusi, tunnistajate Aleksandr R ja Anna T `i ütlusi, kinnipeetu üleandmise lehte, õigusrikkuja kinnipidamise akti, kahtlustatava kinnipidamise protokolli, asitõendi vaatlusprotokolli, Harju Maakohtu 22.09.2009.a. otsuse väljatrükki, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava Z.L-i käitumine kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli Z.L temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemise ajal isikuks, keda on varem karistatud KarS § 199 lg 2 p 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ning pärast karistuse kandmiselt vabanemist pani nelja kuu jooksul toime kaks uut vargust. Seega oli Z.L temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemise ajal KarS § 199 lg 2 p 9 märgitud isikuks. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt 02.11.2009 kella 16:07 paiku Z.L võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil aadressil Pae 76, Tallinn, asuvast kauplusest Säästumarket 15 pakki kohvi Luxus, maksumusega 36,90 kr/tk, kog sumusega 553,50 krooni ning lahkus kauplusest sissepääsuvärava kaudu, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, pannes selle teo toime 11 päeva möödudes eelmise akristuse kandmiselt vabanemisest. 03.11.2009 peeti ta kahtlustatavana kinni ning vabastati järgmisel päeval ja 12.02.2010.a. kella 12:05 paiku võttis Z.L taas Mustakivi teel asuvast Rimi kauplusest kaupa kog sumusega 1498,40 krooni, peitis need endale riiete alla ning möödus kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata seoses kinnipidamisega kaupluse turvatöötaja poolt. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmisena, selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, so KarS § 199 lg 2 p 9 ettenähtud kuriteona, kuivõrd süüdistatava 5 objektiivsest käitumisest ilmneb, et süüdistatava sissetulekuks ja elatusallikaks on varguste süstemaatiline toimepanemine. Kohtueelsel menetlusel on Rimi Eesti Food AS esindaja esitanud tsiviilhagi 553,50 krooni nõudes, milline sisaldab endas varastatud ja tagastamata kaupade väärtust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et Rimi Eesti Food AS-ile kuuluvad kaubad varastas Z.L, kes seda on ka ise tunnistanud. Kohus leiab, et varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele.
lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine täies ulatuses otseselt seotud süüdistatava Z.L-i poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitanud varalise kahju 553,50 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista Z.L-ilt Rimi Eesti Food AS-i kasuks. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kohus ei saa karistust kergendava asjaoluna arvestada süüdistatava kahetsust toimepandus, kuivõrd süüdistatava süstemaatiline varavastaste kuritegude toimepanemine viitab sellele, et avaldatud kahetsus ei ole siiras, mida näitab ka koheselt pärast karistuse kandmiselt vabanemist uue varguse toimepanemine ja kinnipidamise ning vabastamise järgselt järgmise varguse toimepanemine. Kriminaaltoimiku andmetel puudub süüdistataval alaline sissetulek, mida näitab ka varguste toimepanemine. Seega tuleb karistuse liigi valikul lähtuda asjaolust, et süüdistataval puuduvad sissetulekud, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda, mistõttu on rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes välistatud. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat varem kriminaalkorras karistatud 10 korda ning viimase karistuse kandmisest vabanes ta 22.10.2009. Uue kuriteo toimepanemiselt tabati ta juba 11 päeva pärast. Taolised andmed viitavad sellele, et süüdistatav ei ole õiguskuulekas ega ole järeldusi teinud varasematest karistustest. Seetõttu ei sobi süüdistatav ka kriminaalhooldusele, kuivõrd on küllaldane eeldus arvata, et ta käituks kriminaalhooldust takistavalt. Kohus leiab, et tekitatud varalise kahju suhteliselt väike suurus ja teise kuriteo jäämine katse staadiumisse annavad aluse väita, et süüdistatava süü ei ole suur, mistõttu võib süüdistatavale mõista karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra ja suhteliselt alammäära lähedasena, kuid kohus leiab, et mõistetav karistus kuulub reaalsele ärakandmisele. Märt Toming kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.