Obsah (6)

§ 76§ 200§ 274§ 64§ 65§ 199

Kriminaalasi nr 1-08-8013 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. augustil 2010.a Tartu Kohtumajas, Kalevi 1 Asja number 1-08-8013 Täitmiskohtunik Ene Muts Kohtuistungi sekre

§ 76lg 3 ja Kr

MS § 426, 432 Jätta vabastamata R.Z, isikukood: xxx, talle Tartu Maakohtu 25.06.2008.a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimuslikult enne tähtaega katseajaga. VS § 76 lg 3 alusel määrata vanglale VS § 76 lõikes 1 sätestatud materjalide uuesti kohtule esitamiseks tähtaeg 6 (kuus) kuud arvates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. . Välja mõista R.Z-ilt 1200 (üks tuhat kakssada) krooni riigituludesse menetluskulude katteks. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank pangas, viitenumber

1. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtumääruse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul arvates 17.08.
2. a. Asjaolud ja kohtu seisukoht R.Z tunnistati süüdi Tartu Maakohtu
3. juuni
4. a otsusega

§ 200

lg 2 p 4,7 järgi ja teda karistati vangistusega 3 aastat;

§ 274

lg 1 järgi karistati vangistusega1 aasta.

§ 64lg 1 alusel mõisteti R.Z-ile liitkaristuseks 3 aastat vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 10.03.2005.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 3 kuu ja 1 päeva vangistuse võrra ning R.Z-ile mõisteti liitkaristuseks 3 aasta 3 kuud ja 1 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 12.05.2008. a ja lõpeb 12.08.2011. a. Tartu Maakohtu 22.12.2009.a määrusega jäeti R.Z ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vabastamata. Õigus taotleda ennetähtaegset vabastamist

§ 76lg 1 p 2 alusel tekkis 12.07.2010.a.

R.Z on varem kriminaalkorras karistatud 4-l korral: 1) 29.05.1999.a Pärnu Maakohtu poolt KrK § 140 lg 1, § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi 1 aasta ja 6 kuud vabadusekaotust tingimisi katseajaga 2 aastat; 2) 22.08.2003.a Pärnu Maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 4 järgi 6 kuud vangistust tingimisi katseajaga 1 aasta ja 6 kuud; 3) 02.12.2003.a Pärnu Maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi 1 aasta vangistust tingimisi katseajaga 1 aasta ja 6 kuud; 4) 10.03.2005.a Tartu Maakohtu poolt

§ 200lg 2 p 5, 9 ja § 121 järgi 4 aastat vangistust.

Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt ei ole R.Z-i vanglas distsiplinaarkorras karistatud. Kinnipeetav soovib vabanedes elama asuda endisesse elukohta xxx. Enne vangistust ametlik töökoht puudus, enda sõnul töötas ehitusel võsalõikajana. Rahalisi nõudeid ei tasunud ja tarvitas alkoholi. Kuritegusid põhjendab alkoholi tarvitamisest tingitud mõtlematu käitumisega. Eelmisel katseajal pani toime uued kuriteod. Vanglas läbinud sotsiaalprogrammi „12 sammu“ ja arvutiõppe algkursuse ning õpib Täiskasvanute Gümnaasiumi

1. klassis. Tartu Vangla andmetel on kinnipeetava suhtes rahalisi nõudeid ligi 38 000 krooni. Tartu Vangla hinnangul on kinnipeetava vabanemisel oht panna toime uusi kuritegusid olemas, ohtu suurendab grupis viibimine ja alkoholi tarvitamine. Vangla toetab R.Z-i ennetähtaegset vabastamist. Pärast materjalide kohtusse saatmist teatas Tartu Vangla R.Z-i distsiplinaarkaristusest, mis määrati 30.07.
2. a 16.07.
3. a toimepandud Tartu Vangla kodukorra p 3.2 rikkumise eest. Kriminaalhooldusametnik ei toeta R.Z-i tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Vabanemise korral olemas kindel elukoht ema juures Tihemetsas. Kindel töökoht puudub. Kriminaalhooldusametniku hinnangul on juhul, kui R.Z ei õnnestu töökohta leida, tõenäoline eelneva käitumismustri kordumine – lävimine endise suhtlusringkonnaga, kellega koos pruugitakse alkoholi. Uue kuriteo toimepanemise ja ohtlikkuse riskifaktorid on töökoha puudumine ja majanduslik kitsikus; hoolimatus enda tekitatud kahju suhtes; suured võlad, mille tasumiseks varasema kriminaalhoolduse käigus huvi üles ei näidanud; alkoholi tarvitamine; teravate elamuste otsimine, vähene motiveeritus elada õiguskuulekalt. Eeltoodust lähtuvalt leiab kriminaalhooldusametnik, et R.Z-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole võimalik. R.Z seletas kohtuistungil, et .tal on elukoht ja töökoht ning lähedased, kes teda vabaduses toetavad. Kutseoskusi ei ole. Töökogemused on üldehituses. Töökoht on elukohast 40 km kaugusel. Tal ei ole enam vabaduses kriminaalkorras karistatud isikuid. Vanglas on läbinud sotsiaalprogramme ning valmis neis osalema ka edaspidi. Ta on vanglas lõpetanud
4. ja
5. klassi.
6. klassis õppimiseks on andnud avalduse Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumisse ja ta on kooli vastu võetud. Prokurör leiab, et R.Z-i tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamine ei ole võimalik, sest ta kannab karistust esimese astme kuriteo eest, mille pani toime katseajal, kui teda vabastati eelmise röövimise eest mõistetud karistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamisel määratud katseajal. Kaitsja leiab, et R.Z-i tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamiseks on nii formaalne kui ka küllaldaselt materiaalseid aluseid. R.Z on vanglas läbinud sotsiaalprogramme ning omandanud keskharidust. Ta on teinud vanglas endaga tööd, et vabaduses õiguskuulekalt käituda. Tal on lähedased toetavad isikud, elu- ja töökoht.

§ 76

lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Täitmiskohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ning prokuröri ja kaitsja arvamused, leiab, et R.Z-i ei ole võimalik vangistusest tingimuslikult enne tähtaega vabastada arvestades eelkõige tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. R.Z kannab karistust esimese astme kuritegude eest ning on ära kandnud üle 2/3 karistusajast. Seega on olemas

§ 76lg 2 p 2 ettenähtud formaalne alus tema karistusest tingimuslikult ennetähtaegseks vabastamiseks. Vang

S § 76-st tulenevaid kitsendusi ei ole. Kriminaalhooldusametnik ei pea R.Z-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist võimalikuks pidades tõenäoliseks eelneva käitumismustri kordumist. Täitmiskohtunik leiab, et R.Z on vanglas teinud endaga seniste eluviiside muutmiseks ja õiguskuulekaks elukorralduseks. R.Z on vabaduses elukoht ja töökoht ning lähedastest isikutest koosnev sotsiaalne võrgustik. Sotsiaalne võrgustik on tal püsiv ning seetõttu ka elukoht vabaduses olemas. R.Z on osalenud sotsiaalprogrammides ning valmis seal ka edaspidi osalema. Tal on tahe õppida ning ta on õpingute jätkamiseks saanud kinnituse Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumist, kus tal on võimalik keskhariduse omandamist jätkata vaid Tartu vanglas. Elukohajärgselt õpingute jätkamiseks garantiid ei ole. Ka on elukohast kaugel töökoht. See asjaolu võtab aja tööle ja tagasi jõudmiseks. Haridus on oluline tööturul konkureerimiseks ja uute teadmiste alus. Neil põhjustel võib tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamine kaasa tuua R.Z-ile raskeid tagajärgi ning teda tagasi viia endiste eluviiside juurde. Arvestades kuriteo raskust ja R.Z-i senist elukäiku on kriminaalhooldus ema resotsialiseerumist toetav vahend. Seetõttu määrab täitmiskohtunik VS § 76 lg 1 ettenähtud materjalide kohtusse saatmiseks lühema tähtaja kui VS § 76 lg 3 ette nähtud. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise küsimuse arutamisega kaasnes menetluskulu 1200.krooni, mis maksti KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasuna. KrMS § 180 lg 1 alusel jääb menetluskulu kinnipeetava kanda. Ene Muts täitmiskohtunik