1-08-7036/43

Kriminaalasi nr. 1-08-7036 K O H G.B 17.06.2010.a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik Piret Liivo sekretär Alvira Galjaeva juuresolekul prokurör Indrek Kalda ja kaitsja Jugans Grossmann osavõtul läbi arutanud avalikul kohtuistungil G.B-na linnas kriminaalasja G.B K , isikukood xxx; EV kodakondsusega; elukoht xxx, kõrgharidusega; emakeel eesti keel, töökoht Hiteh Autoteenindus OÜ; varem kriminaalkorras karistamata. Süüdistuses KarS§ 298 lg.1;§ 344 lg.1-§ 22 lg.2,3 järgi tegi kindlaks: G.B K süüdistatakse selles, et tema võttis ühendust 07.02.2007.a kella 16:01 ajal telefoni teel G.B, eesmärgiga saada ratastraktori Caterpillar 428C registreerimismärgiga xxx registreerimistunnistusele tehnilist korrasolekut kinnitav märge jättes esitamata antud traktori vahetult ülevaatuspunkti tehnoseisundi kontrolli. G.B ja G.B K leppisid kokku, et G.B K läheb samal päeval P OÜ ülevaatuspunkti, küsib sealt Rauli ja traktori ülevaatus maksab 500 krooni. 07.02.2007.a kella 16:13 ajal helistas G.B P OÜ ülevaatajale Georgi B teavitades, et on vaja ära teha ühe traktori ülevaatus P OÜ ülevaatuspunktis. 07.02.2007.a andis G.B K G.B xxxasuvas P OÜ ülevaatuspunktis P OÜ ülevaatajale Raul L Caterpillar 428C registreerimismärgiga xxx registreerimistunnistuse ja 500 krooni, millest 300 krooni oli mõeldud antud tarktori tehnokontrolli teostamise eest teenustasuna altkäemaksuks OÜ-le P ja 200 krooni altkäemaksuna ülevaatajale, mille sai Georgi B . 07.02.2007.a P OÜ ülevaataja Georgi B võltsis ratastraktori Caterpillar 428C registreerimismärgiga xxx tehnoseisundit kajastavad andmed ARK-i ülevaatusprogrammis ning registreerimistunnistuse, jättes kontrollimata vahetult G.B xxxasuvas P OÜ ülevaatuspunktis ratastraktori Caterpillar 428C registreerimismärgiga xxx tehnoseisundi ning märkis ratastraktori tehniliselt korrasolevaks, tehes registreerimistunnistusele sissekande järgmise ülevaatuse kuu, aasta, kontrollkaardi numbri kohta ning kinnitas sissekande allkirja ja pitseriga. G.B, olles P OÜ asutaja ja osanik, kes võttis aktiivselt osa P OÜ juhtimisest, oli seega ametiisikuks KarS § 288 lg 2 kohaselt kui isik, kes faktiliselt juhib eraõiguslikku juriidilist isikut ja tegutseb selle nimel, omades KarS § 288 lg-s 1 nimetatud haldamis-, järelevalve ning juhtimisülesandeid ning varaliste väärtuste liikumist korraldavaid ülesandeid, s.t pädevust võtta vastu teistele isikutele kohustuslikke otsuseid ning teha toiminguid. Georgi B , töötades OÜ-s P töölepingu alusel ülevaatajana, oli liiklusseaduse § 13 lg 3 ja § 66 lg 2 alusel kehtestatud majandus-ja kommunikatsiooniministri

1. augusti
2. a määrusega nr 170 kinnitatud „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundi kontrollimise eeskirja" (edaspidi Määruse) § 2 p 23 alusel eriväljaõppega töötajaks, kes on ARK-i poolt volitatud kontrollima sõidukite tehnoseisundit, millest nähtub, et ülevaatajale on antud volitused teostada järelevalvet sõidukite tehnoseisundite üle. Georgi B , tegutsedes eraõigusliku juriidilise isiku nimel juriidilise isiku majandustegevuse käigus, omas KarS § 288 lg-s 1 nimetatud järelevalveülesandeid, s.t pädevust võtta vastu teistele isikutele kohustuslikke otsuseid, mistõttu oli ta ametiisik KarS § 288 lg 2 mõttes. Sellise tegevusega rikuti liiklusseaduse § 13 lg 3 ja § 66 lg 2 alusel kehtestatud majandus-ja kommunikatsiooniministri
3. augusti
4. a määrusega nr 170 kinnitatud «Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundi kontrollimise eeskirja" (edaspidi Määruse) § 8 lg 2 nõudeid, mille kohaselt peab ülevaatuse teostaja korralisel ülevaatusel kontrollima sõiduki, v.a vanasõiduki, tehnoseisundit § 3 lõikes 5 toodud mahus. Sõiduki tehnoseisund ja selle kontrollimise metoodika peavad vastama liiklusseaduse § 13 lõike 3 ja EL nõukogu direktiivi 96/96/EÜ alusel kehtestatud nõuetele. Samuti rikuti Määruse § 1 lg 1, § 9, § 10 lg 2 p 1-4 ning § 11 lg 2 p 1,2 ning ARK ja P OÜ vahel 27.12.2005.a sõlmitud sõidukite ülevaatuse teostamise lepingu p 2.1, p 3.1 ja p 3.
5. nõudeid ülevaatuse teostamise, vormistamise ja maksumuse kohta. Sellise tegevusega pani G.B K toime altkäemaksu lubamise ja andmise, s.o KarS § 298 lg. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Sama tegevusega pani G.B K toime Georgi B i dokumendi võltsimisele kihutamise ja kaasaaitamise, s.o KarS § 344 lg 1- § 22 lg 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil prokurör esitas taotluse kriminaalmenetluse lõpetamise kohta KrMS § 202 alusel, põhistades oma taotlust asjaoluga, et G.B K süü ei ole suur ja avalik menetlushuvi puudub, tegemist on II astme keskmise raskusastmega kuriteoga, tegemist on varem karistamata isikuga. Süüdistatav on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega. Kohus leiab, et prokuröri taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Avalik menetlushuvi menetluse jätkamiseks on olemas järgmistel juhtudel:
6. joobeseisundis toimepandud liiklusalased kuriteod;
7. KVS § 4 nimetatud ametiisikute poolt toimepandud ametialased kuriteod, v.a väga tühised kuriteod;
8. kergemate kuritegude puhul (nt pisivargused) isiku suhtes, kes on aasta jooksul toime pannud samalaadse kuriteo või kelle suhtes muud eripreventiivsed vajadused nõuavad menetluse jätkamist;
9. raskemate kuritegude puhul isiku suhtes, kes on 3 aasta jooksul toime pannud samalaadse kuriteo või kelle suhtes muud eripreventiivsed vajadused nõuavad menetluse jätkamist;
10. isikuvastaste kuritegude puhul on „avalik menetlushuvi“ olemas juhul, kui kuritegu väljub kurjategija ja kannatanu ühisest personaalsest sfäärist (nt juhtumid, kui kuriteo ohvriks on langenud kurjategijaga mitteseotud isik, kes ise ei ole mingil viisil konflikti tekkimisele kaasa aidanud) või kui kannatanul ei ole võimalik piisavalt oma huve ise kaitsta (nt perevägivald, täiskasvanute kuriteod alaealiste vastu). „Süü ei ole suur“ nende kuritegude puhul, kus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid arvestades (eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi ei arvestata) ei pea karistus ületama sanktsiooni keskmist ehk teisisõnu – raskendavaid asjaolusid ei tohi olla rohkem kui kergendavaid. Käeoleval juhul on puuduvad süüdistatava suhtes ülalloetletud tingimused. Kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, G.B K süü ei ole suur ja avalik menetlushuvi puudub, tegemist on II astme keskmise raskusastmega kuriteoga, tegemist on varem karistamata isikuga. Uue kuriteo toimepanemise risk on tema puhul väike. G.B omab ka piisavat sissetulekut, et tasuda riigituludesse teatud rahasumma. Kuriteoga kellelegi varalist kahju ei tekitatud ning tsiviilhagi puudub. Kuriteo toimepanemisest on möödunud käesolevaks ajaks suhteliselt pikk aeg- kolm aastat. Ülaltoodu alusel ja juhindudes KrMS§ 202 kohus Otsustas: Lõpetada kriminaalmenetlus G.B K suhtes KarS§ 298 lg.1;§ 344 lg.1-§ 22 lg.2,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, kuna tema süü ei ole suur ja puudub avalik menetlushuvi. Kohustada G.B K ’t tasuda 2000 krooni ja kriminaalmenetluse kulud 1953.50 krooni riigituludesse hiljemalt 17.12.2010.a. alates kohtumääruse jõustumisest. Väljamõistetud summa riigituludesse tuleb tasuda isiku enda nimelt Rahandusministeeriumi arvele10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või arveldusarvele 221023778606 Swedbank’is, viitenumber
11. Selgitusse märkida määruse kuupäev ja kriminaalasja number. Kohtumäärus edasikaebamisele ei kuulu. Piret Liivo Kohtunik