Kriminaalasi nr. 1-08-7036 KOHTUMÄÄRUS 12.04.2010.a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik Piret Liivo sekretär Alvira Galjaeva juuresolekul prokurör Indrek Kalda ja kaitsja Kersti Põld osavõtul läbi arutanud avalikul kohtuistungil Tallinna linnas kriminaalasja Ants J, isikukood xxx; EV kodakondsusega; elukoht xxx kesk-eriharidusega; emakeel eesti keel, töökoht FIE; varem kriminaalkorras karistamata. Süüdistuses KarS§ 298 lg.1 järgi tegi kindlaks: Ants J süüdistatakse selles, et Erik Toli POÜ asutaja ja osanik, kes võttis aktiivselt osa POÜ juhtimisest, olles seega ametiisikuks KarS § 288 lg 2 kohaselt kui isik, kes faktiliselt juhib eraõiguslikku juriidilist isikut ja tegutseb selle nimel, omades KarS § 288 lg-s 1 nimetatud haldamis-, järelevalve ning juhtimisülesandeid ning varaliste väärtuste liikumist korraldavaid ülesandeid, s.t pädevust võtta vastu teistele isikutele kohustuslikke otsuseid ning teha toiminguid.
- aasta mai kuus andsid Ivar K Ants J ratastraktori T-40AM registreerimismärgiga xxxregistreerimistunnistuse ja 500 krooni ja Arne Salong mootorsõiduki UAZ registreerimismärgiga xxx ja haagise GAZ registreerimismärgiga xxx registreerimistunnistused ning 1000 krooni, mille olid eelnevalt Erik T kokku leppinud, selleks, et Ivar K võtaks ühendust Erik T ning toimetaks antud sõidukite registreerimistunnistused Tallinnas asuvasse POÜ ülevaatuspunkti, kus oleks ülevaataja poolt antud sõidukite registreerimistunnistustele sisse kantud tehnilist korrasolekut kinnitavad märkmed jättes teostamata antud sõidukite tehnoseisundi kontrolli vahetult ülevaatuspunktis. Erik T telefoninumbri andis Ivar K Ants J, kes kasutab Erik T le kuuluvat traktorit T-40AM registreerimismärgiga xxx. 1500-st kroonist 1300 krooni (vastavalt POÜ hinnakirjale maksab tehnoseisundi kontrollimine haagisel 200 krooni, ratastraktoril 500 krooni ja diisli mootoriga sõiduautol 600 krooni) oli mõeldud antud sõidukite tehnokontrolli teostamise eest teenustasuna OÜ-le Pja 200 krooni altkäemaksuna ülevaatajale. 05.06.2007.a kella 09:45 ajal helistas Erik T le Ivar K leppides kokku, et toob samal päeval POÜ ülevaatuspunkti UAZ registreerimismärgiga xxx, GAZ registreerimismärgiga xxx ja T40AM registreerimismärgiga xxxregistreerimistunnistused. Erik Tkäskis Ivar K registreerimistunnistused ja raha panna ümbriku sisse ja ümbrikule Raul L peale kirjutada. 25.06.
- a viis Ivar K ümbriku sees UAZ registreerimismärgiga xxx, haagise GAZ registreerimismärgiga xxx ja T-40AM registreerimismärgiga xxx registreerimistunnistused ja 1500 krooni Tallinnas asuvasse POÜ ülevaatuspunkti. 05.06.2007 kella 14:06 ajal helistas Erik T Raul L l teavitades, et samal päeval tõi üks saarlane ümbriku Raul L nimele ja kokku leppides, et kas Raul L teeb ära UAZ registreerimismärgiga xxx, GAZ registreerimismärgiga xxx ja T-40AM registreerimismärgiga xxx ülevaatused või siis teavitab Taavi K , kes teostab Raul L nimel antud sõidukite ülevaatused. Sõidukite ülevaatused jäid teostamata, kuna ümbrik raha ja registreerimistunnistustega võeti Kaitsepolitseiameti töötajate poolt 27.06.2007.a POÜ ruumides toimunud läbiotsimise käigus ära. Raul L , töötades OÜ-s P töölepingu alusel ülevaatajana, oli liiklusseaduse § 13 lg 3 ja § 66 lg 2 alusel kehtestatud majandus-ja kommunikatsioonirninistri
- augusti
- a määrusega nr 170 kinnitatud „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundi kontrollimise eeskirja" (edaspidi Määruse) § 2 p 23 alusel eriväljaõppega töötajaks, kes on ARK-i poolt volitatud kontrollima sõidukite tehnoseisundit, millest nähtub, et ülevaatajale on antud volitused teostada järelevalvet sõidukite tehnoseisundite üle. F.N, tegutsedes eraõigusliku juriidilise isiku nimel juriidilise isiku majandustegevuse käigus, omas KarS § 288 lg-s 1 nimetatud järelevalveülesandeid, s.t pädevust võtta vastu teistele isikutele kohustuslikke otsuseid, mistõttu oli ta ametiisik KarS § 288 lg 2 mõttes. Sõidukite fiktiivse ülevaatuse teostamine on vastuolus liiklusseaduse § 13 lg 3 ja § 66 lg 2 alusel kehtestatud majandus-ja kommunikatsioonirninistri
- augusti
- a määrusega nr 170 kinnitatud „MootorsÕiduki ja selle haagise tehnoseisundi kontrollimise eeskirja" (edaspidi Määruse) § 8 lg 2 nõuetega, mille kohaselt peab ülevaatuse teostaja korralisel ülevaatusel kontrollima sõiduki, v.a vanasõiduki, tehnoseisundit § 3 lõikes 5 toodud mahus. Sõiduki tehnoseisund ja selle kontrollimise metoodika peavad vastama liiklusseaduse § 13 lõike 3 ja EL nõukogu direktiivi 96/96/EÜ alusel kehtestatud nõuetele. Samuti oleks fiktiivse ülevaatuse teostamisega rikutud Määruse § 1 lg 1, § 9, § 10 lg 2 p 1-4 ning § 11 lg 2 p 1,2 ning ARK ja POÜ vahel 27.12.2005.a sõlmitud sõidukite ülevaatuse teostamise lepingu p 2.1, p 3.1 ja p 3.
- nõudeid ülevaatuse teostamise, vormistamise ja maksumuse kohta. Sellise tegevusega pani Ants J toime altkäemaksu lubamise ja andmise, s.o KarS § 298 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil prokurör esitas taotluse kriminaalmenetluse lõpetamise kohta KrMS § 202 alusel, põhistades oma taotlust asjaoluga, et Ants J ei ole suur ja avalik menetlushuvi puudub, tegemist on II astme keskmise raskusastmega kuriteoga, tegemist on varem karistamata isikuga. Süüdistatav on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega. Kohus leiab, et prokuröri taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Avalik menetlushuvi menetluse jätkamiseks on olemas järgmistel juhtudel:
- joobeseisundis toimepandud liiklusalased kuriteod;
- KVS § 4 nimetatud ametiisikute poolt toimepandud ametialased kuriteod, v.a väga tühised kuriteod;
- kergemate kuritegude puhul (nt pisivargused) isiku suhtes, kes on aasta jooksul toime pannud samalaadse kuriteo või kelle suhtes muud eripreventiivsed vajadused nõuavad menetluse jätkamist;
- raskemate kuritegude puhul isiku suhtes, kes on 3 aasta jooksul toime pannud samalaadse kuriteo või kelle suhtes muud eripreventiivsed vajadused nõuavad menetluse jätkamist;
- isikuvastaste kuritegude puhul on „avalik menetlushuvi“ olemas juhul, kui kuritegu väljub kurjategija ja kannatanu ühisest personaalsest sfäärist (nt juhtumid, kui kuriteo ohvriks on langenud kurjategijaga mitteseotud isik, kes ise ei ole mingil viisil konflikti tekkimisele kaasa aidanud) või kui kannatanul ei ole võimalik piisavalt oma huve ise kaitsta (nt perevägivald, täiskasvanute kuriteod alaealiste vastu). „Süü ei ole suur“ nende kuritegude puhul, kus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid arvestades (eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi ei arvestata) ei pea karistus ületama sanktsiooni keskmist ehk teisisõnu – raskendavaid asjaolusid ei tohi olla rohkem kui kergendavaid. Käeoleval juhul on puuduvad süüdistatava suhtes ülalloetletud tingimused. Kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, Ants J süü ei ole suur ja avalik menetlushuvi puudub, tegemist on II astme keskmise raskusastmega kuriteoga, tegemist on varem karistamata isikuga. Uue kuriteo toimepanemise risk on tema puhul väike. Tuleb võtta arvesse ka seda, et sõidukite ülevaatused jäid tegelikult teostamata, kuna ümbrik raha ja registreerimistunnistustega võeti Kaitsepolitseiameti töötajate poolt 27.06.2007.a POÜ ruumides toimunud läbiotsimise käigus ära. Ta omab ka piisavat sissetulekut, et tasuda riigituludesse teatud rahasumma. Kuriteoga kellelegi varalist kahju ei tekitatud ning tsiviilhagi puudub. Kuriteo toimepanemisest on möödunud käesolevaks ajaks suhteliselt pikk aeg- kolm aastat. Ülaltoodu alusel ja juhindudes KrMS§ 202 kohus Otsustas: Lõpetada kriminaalmenetlus Ants J suhtes KarS§ 298 lg.1 järgi kvalifitseeritava toimepanemises, kuna tema süü ei ole suur ja puudub avalik menetlushuvi. kuriteo Kohustada Ants J tasuda 6000 krooni ja kriminaalmenetluse kulud 513.40 krooni riigituludesse hiljemalt 12.10.2010.a. alates kohtumääruse jõustumisest. Väljamõistetud summa riigituludesse tuleb tasuda isiku enda nimelt Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB Pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank’is, Selgitusse märkida määruse kuupäev ja kriminaalasja number. Kohtumäärus edasikaebamisele ei kuulu. Piret Liivo Kohtunik