4-10-2096/10

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05.august 2010.a Paides Väärteoasja number 4-10-2096 Kohtunik Sirje Lahesoo Väärteoasi M. V. kaebus Lääne Prefektuuri 26.06.2010.a kiirmenetluse otsusele nr 10220092842473 Kohtuväline menetleja Lääne Prefektuur Paide politseijaoskonna kaudu Menetlusalune isik (kaebaja) M. V., isikukood xxxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx Kohtuistungi aeg ja koht 05.augustil 2010.a kirjalikus menetluses Paides RESOLUTSIOON

1. Tühistada osaliselt Lääne Prefektuuri 26.06.2010.a kiirmenetluse otsus nr 10220092842473 M. Vle LS § 74’7 järgi kvalifitseeritud väärteo eest määratud karistuse osas. Muus osas jätta otsus muutmata.
2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega karistada M V’d LS § 74’7 järgi kvalifitseeritud väärteo eest rahatrahviga 14 trahviühiku ulatuses, s.o. 840.00 (kaheksasada nelikümmend) krooni.
3. M V kaebus rahuldada. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse võib advokaadi vahendusel kassatsiooni korras vaidlustada Riigikohtus. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kassatsioon esitatakse Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. VÄÄRTEO KOHTUEELNE MENETLUS 26.06.2010.a tegi Lääne Prefektuuri Paide politseijaoskonna välijuht Jaanus Viilop kiirmenetluse otsuse nr 10220092842473, millega karistas M V’d liiklusseaduse (LS) § 74’7 alusel r ahatrahviga 30 trahviühiku ulatuses, so 1800 krooni selle eest, et viimane 26.06.2010.a kell 21.20 xxxxxxxxxxxx linnas xxxxxxxxxxx tänaval suunaga xxxxxxxxxxxxx tänava suunas juhtis mootorsõidukit Volkswagen Golf registrimärgiga xxxxxxxxxxxxxxx , millel oli läbimata korraline tehniline ülevaatus. Sellega rikkus M.V majandus ja kommunikatsiooniministri 10.08.2004.a määruse nr 170 § 3 lg 2 nõudeid ja pani toime LS § 74’7 järgi kvalifitseeritava väärteo. KAEBUSE NÕUE JA MOTIIVID M V vaidlustas eelmärgitud otsuse ja seda mõistetud karistuse osas. Menetlusalune isik kinnitas kaebuses, et juhtis vaidlustatud otsuses märgitud ajal ja kohas sõidukit registrimärgiga xxxxxxxxxxxx ning kui politseiametnik ta kinni pidas, siis selgus, et ta on u nustanud sõidukile teostada korralise tehnilise ülevaatuse. Menetlusalune isik märkis kaebuses, et tunnistab puhtsüdamlikult oma süüd ja taotles määratud karistuse vähendamist. Menetlusalune isik kinnitas kohtule, et ei soovi asja arutamist kohtuistungil (tl 5). KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHAD Kohtuväline menetleja oli seisukohal, et M V kaebus tuleb rahuldada ja vähendada menetlusalusele isikule mõistetud karistust. Menetlusaluse isiku karistamine sanktsiooni maksimaalmääras on põhjendamatu. Koh tuväline menetleja pidas võimalikuks lahendada asi kirjalikus menetluses (tl 16). Väärteoasi nr 4-10-2096 OHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
4. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10.08.2004 määruse nr 170 § 3 lg 2 kohaselt kõik liiklusregistrisse kantud sõidukid kuuluvad korralisele ülevaatusele. Asjaolu, et menetlusaluse isiku juhitud sõiduk ei olnud läbinud korralist ülevaatust annab tunnistust, et menetlusalune isik rikkus eelnimetatud nõuet ja pani sellega toime LS § 74’7 järgi kvalifitseeritava väärteo. Teo õigusvastasust ei välista seejuures asjaolu, et sõidukit ei kasutata igapäevaselt. Samas veenab nimetatud asjaolu kohut selles, et menetlusalune isik võis sel põhjusel unustada sõidukiga ülevaatuse läbida, st et ta ei pannud väärtegu toime tahtlikult. Küll ei käitunud menetlusalune isik mootorsõidukit juhtima asudes juhile vajaliku tähelepanu ja kohusetundega, st rikkus juhi hoolsuskohustust, mis omakorda viis väärteo toimepanemiseni. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et G.G pani toime vaidlustatud otsuses kirjeldatud teo, tegi seda ettevaatamatusest ning tema väärtegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 74’7 järgi.
5. LS § 74’7 kohaselt tehnoülevaatust mitteläbinud mootorsõiduki juhtimise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 30 trahviühikut. Vaidlustatud otsusega on kohtuväline menetleja karistanud menetlusalust isikut LS § 74’7 järgi kvalifitseeritava väärteo eest sanktsiooni maksimaalmääras, st 30 trahviühiku ulatuses ja seda olukorras, kus otsuse kohaselt puudusid karistuse mõistmist mõjutavad kergendavad ja raskendavad asjaolud. Ei vaidlustatud otsusest ega väärteoasja materjalidest nähtu ka muid asjaolusid, mis õigustaks ja/või põhjendaks karistuse määramist maksimaalmääras. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetlusalusele isikule karistuse määramisel ei ole järgitud karistusseadustiku (KarS) § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse kohaldamise põhimõtteid. Tegemist on olulise menetlusnormi rikkumisega, mis toob kaasa vaidlustatud otsuse tühistamise mõistetud karistuse osas.
6. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise aluseks on isiku süü ning et karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusalune isik ei pannud süütegu toime tahtlikult. Menetlusalune isik avaldas, et tunnistab oma süüd puhtsüdamlikult. Menetlusaluse isiku sellist avaldust käsitab kohus puhtsüdamliku kahetsusena KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. KarS § 58 sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid väärteoasja materjalide alusel kohus ei tuvastanud. Menetlusalust isikut on küll varem karistatud liiklusalaste väärtegude eest, kuid need karistused on täidetud ja kustunud. Hinnates eeltoodud asjaolusid koosmõjus menetlusealuse isiku poolt toime pandud väärteo objektiivsete ja subjektiivsete asjaoludega jagab kohus kohtuvälise menetleja seisukohta, et õige ja õiglane karistus menetlusalusele isikule toimepandud väärteo eest peab jääma sanktsiooni keskmise määra lähedale. Kõike eeltoodut arvestades tühistab kohus vaidlustatud otsuse osaliselt määratud karistuse osas ning teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab G.G-le karistuseks LS § 74’7 järgi kvalifitseeritava väärteo eest rahatrahvi 14 trahviühiku ulatuses, so 840 krooni. Sirje Lahesoo Kohtunik 2