p 1/, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust /LS § 22 lg 1/ ning jättes kontrollimata, kas tagaistmel viibivad sõitjad on turvavarustusega nõuetekohaselt kinnitatud /
p 5/, mootorsõidukit Volvo 850 registreerimismärgiga xxx, millega liikus Harjumaal Kuusalu vallas Jõelähtme – Kemba mnt-l suunaga Jõelähtme poole, ei kohandanud oma sõiduki kiirust selliseks, mis arvestaks tema juhtimiskogemusi /juhtimisõigus puudus/, ilmastikutingimusi /pime aeg/ ja muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada oma sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ja teel etteaimatava mis tahes takistuse ees /
/, ületades asulavälisel teel lubatud suurimat sõidukiirust /90 km/h/, liikudes kiirusega kuni 130 km/h /
p 2/, tegeledes sõidu ajal autoraadio seadistamisega /
km-l valitud vale sõidukiiruse, alkoholijoobest tingitud häiritud kehaliste ning psüühiliste funktsioonide ja reaktsioonide ning vajalike juhtimiskogemuste puudumise tõttu juhitavuse mootorsõiduki üle, läks külglibisemisse ning kaldus vastassuunavööndisse, sõites vasakule teelt välja ning rulludes üle katuse, tekitades eluohtlikud kehavigastused RH’ile ja rasked kehavigastused JP’ile. Oma käitumisega rikkus V.Z järgmisi liiklusnõudeid:
/juhil on keelatud juhtimise ajal tegeleda toimingutega, mis võivad segada juhtimist või liikluskeskkonna tajumist/; § 68 p 5 /juht on kohustatud sõidukis, millel on turvavööd, olema turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud ja mitte sõidutama sõitjat, kes pole nõuetekohase turvavarustusega kinnitatud/; § 76 p 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on vastavalt LS § 20 lg 3 alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/; § 123 /juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb/; § 124 p 2 /suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel on 90 km/h/; LS § 22 lg 1 /mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus/. Oma tegevusega pani V.Z toime KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklus- ja käitumisnõuete rikkumine, kui sellega on ettevaatamatusest põhjustatud inimesele raske tervisekahjustus. Süüdistatav V.Z tunnistab end talle inkrimineeritud kuriteos täielikult süüdi ja nõustub kriminaalasja arutamist lühimenetluse korras. Prokurör ja kaitsjad samuti nõustuvad kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Kaitsja on seisukohal, et süüdistatavale esitatud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine tõendatud. Süüdistatav V.Z ei taotle enda ülekuulamist, jääb kohtueelsel uurimisel antud ütluste juurde. Kinnitab kohtueelsel uurimisel antud ütlusi selles, et 02.11. ta viibis koos P , H ja K Valkla baaris. Tarvitati alkoholi, sealhulgas ka tema. P oli kohale tulnud sõidukiga. Mingil ajal tekkis mõte sõita Tallinna tüdrukutele külla. P istus rooli aga ei suutnud autot ümber keerata ja ta otsustas ise sõidukit juhtida. Ta arvas, et on P kainem. Ta teadis, et ta oli alkoholijoobes ja puudus mootorsõiduki juhtimisõigus. Tema juhtimisel sõidukil oli kiiruseks 130 km/h, kuigi lubatud kiiruseks oli 90 km/h. Oli lauge kurv paremale aga ta ei suutnud autot valitseda ja sõiduk sattus külglibisemisse ning hakkas rulluma. Tal ja TKolid ainult mõned kriimustused. RH ta
idis 15 m kaugusel autost. King helistas kiirabisse ja natukese aja pärast saabus päästeamet. Tema poole on pöördunud QBE kindlustus ja nõutakse temalt J P i, TKja RH ravikuludeks kokku summas 394000 krooni ja tasub seda summat vastavalt graafikule. Tunnistab, et juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes. Kohtuistungil lisab, et on osaliselt hüvitanud tekitatud kahju. Töökoha olemasolul jätkab tekitatud kahju hüvitamist. Tunnistaja TKpoolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et 02.11.2008 a. ta oli Valkla baaris ja seal viibis ka V.Z oma tuttavatega. Ta läks baari ette suitsetama ja Rannar kutsus teda Tallinna. Sõiduki Volvo omanik oli Rannari sõber ja juba istus sõidukis juhi kõrvalistmel. Ta istus juhi V.Z selja taha ning kinnitas turvavöö. Tema kõrvale istus Rauno. Väliselt ei saanud aru, et V.Z oli joobnud olekus. Teel sõitis üks auto vastu ja Aasmäe kaotas auto üle juhitavuse ning auto läks külglibisemisse. Auto rullus mitu korda üle katuse. Kui ta autos ärkas, siis autos oli ainult auto omanik. Tal oli pea kahest kohast katki ja käel olid haavad. Tal mingeid tsiviilhagi nõudeid ei ole. Ta kutsus kiirabi Raunole ja auto omanikule. Kannatanu J P poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et 01.11.2008 a. ta viibis Kuusalu baaris ja tarvitas alkoholi. Mingil hetkel tehti ettepanek sõita Salmistule. Ta oli joonud alkoholi ning baari tulekul oli tal kaasa kaine autojuht aga see läks minema. Kuna ta oli joonud alkoholi siis palus otsida kaine autojuhi. V.Z väitis end kaine olevat ja pakkus end autojuhiks. Ta oli sellega nõus ning sõideti Salmistule, seal pidu jätkus. Alkoholi tarvitas ka V.Z. Mingil hetkel tehti ettepanek Tallinna sõita, kuid ta ei lubanud enam V.Z sõidukit juhtida. Palus otsida kaine autojuhi. Ta ise istus oma sõidukis juhi kõrvalistmele ning käivitas auto soojendamiseks. Mida edasi tehti ta ei tea, sest jäi magama. Pilt tuli ette pärast avariid. Siis jälle mäletab seda kui kiirabi oli kohal ja üritati teda autost välja saada. Ta ei suutnud omal jõul liikuda, sest külg oli täielikult tuim. Haiglas ta oli kaks päeva hapniku all. Mitmes kohas olid luumurrud ja arsti sõnul oli tal raske kehavigastus. Selle liiklusõnnetusega tekitati talle tsiviilkahju ja taotleb tekitatud kahju hüvitamist summas 446841.53 krooni. Kannatanu RH esindaja HH poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et ta on tunnistatud poja eestkostjaks. Poeg on peale seda liiklusõnnetust kontaktivõimetu ega suuda end esindada. Käeoleval ajal poeg on teadvusel, kuid kontaktivõimetu. Tsiviilhagi nõue 200000 krooni. Kohtuistungil lisab, et ühel korral hüvitati raha sulas ja teinekord raha kanti üle kontole. Süüdistatava V.Z süü on peale tema, tunnistajate ja kannatanute poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluste veel
idnud tõendamist väärteomenetluse lõpetamise määrusega, liiklusõnnetuse aktiga, sündmuskoha vaatlusprotokolli ja fototabeliga, protokolliga alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi kasutamisel ja V.Z poolt selle näidu nõustumisega, ekspertiisimääruse ja aktiga, püsiva töövõimetuse otsusega selles, et RH on täielikult töö-võimetu / t.l. 5 – 36, 58 – 63, 68 – 70, 139, 140, 143 – 146 /. KarS § 56 alusel arvestab kohus süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kriminaalasja menetlemisel järgitud lühimenetluse sätteid, süüdistatava enda süüditunnistamine ning lühimenetluse kohaldamisega nõustumine oli tema tõeline tahte avaldus. Kohus arvestab süüdistatava kriminaalkorras karistatust, uue tahtliku kuriteo toimepanemist katseajal, väärtegude toimepanemist, töökoha ja iseseisva sissetuleku olemasolu, tema tegevuse tagajärjel kaassõitjatele raskete terviserikete tekitamist, kannatanute käitumist enne sõidukisse istumist, samuti nende joobnud olekus olemist, kohus
iab, et teda tuleb karistada vangistusega. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 179, § 238, § 313 lg. 1 p. 5 kohus otsustas: 1 Süüdi tunnistada V.Z KarS § 422 lg. 1 järgi ja mõista karistuseks 2 ( kaks ) aastat vangistust. Mõistetud karistuse vähendamisega ühe kolmandiku võrra, mõista põhikaristuseks 1 ( üks ) aasta 4 ( neli ) kuud vangistust. KarS § 65 lg. 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 23.03.2007 a. kohtuotsuse järgi mõistetud ärakandmata karistuse võrra s.o. 2 ( kaks ) kuud vangistust ja liitkaristuseks mõista 1 ( üks ) aasta 6 ( kuus ) kuud vangistust. Mõistetud karistuse kandmise algust arvestada pärast kohtuotsuse jõustumist ja Harju Maakohtust V.Z-ile laekunud teate sisus märgitud kohast ja karistuse reaalsele kandmisele asumise ajast. 2 Välja mõista V.Z-ilt sundraha 6525 krooni riigieelarve tuludesse. 3 Välja mõista V.Z-ilt kaitsjatasu 3780 krooni 4 Välja mõista V.Z-ilt kohtukuludena ekspertiisitasu 8625 krooni. Rahalised nõuded kanda Rahandusministeeriumi a/a 10220034800017 SEB pank viitenumber 2800049777 5 Välja mõista V.Z-ilt kohtukulud OÜ P kasuks summas 11520 krooni 6 Välja mõista V.Z-ilt tsiviilhagi J P kasuks summas 27684.42 krooni ja mittevaralise kahju nõudes summas 100000 krooni. OÜ P kasuks summas 150 krooni ja saamata jäänud tulu summas 300294.15 krooni ja RH eestkostja HH kasuks mittevaralise kahju nõudes summas 200000 krooni. Kannatanutel ja kannatanute esindajatel tsiviilhagi nõudes õigus pöörduda kohtutäituri poole. 7 Kannatanul J P õigus kätte saada sõiduk Volvo reg. nr. xxx / asukohaga Rahumäe tee 6 /. 8 Vastavalt KrMS § 318, § 319 on õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kätteandmisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtusse, apellatsioonõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtusse teatada 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.