MS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ning karistuseks jäi 4 kuu pikkune vangistus.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud ning kandmisele jäi 3 kuu ja 29 päeva pikkune vangistus.
a Harju Maakohtu poolt mõistetud ärakandmata karistuse 6 kuu pikkuse vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti H.U-le 9 kuu 29 päeva pikkune vangistus. Kinnipeetava karistusaeg algas 12.01.
järgi 6 kuu pikkuse vangistusega tingimisi 18-kuulise katseajaga ja mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 8 kuuks. Tartu Vangla leiab, et H.U ennetähtaegne vabastamine on otstarbekas. Süüdimõistetu puhul uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 44%. Kriminaalhooldaja nõustub H.U tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna kinnipeetav vajab järelevalvet ja tugiisikut kriminaalhooldaja näol, kohanemiseks eluga vabaduses. Kohtumenetluse poolte seisukohad H.U ei olnud kindel, kas ta soovib karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabaneda, kuna registreerimiskohustuse täitmine võib osutuda võimatuks. Prokurör ei toeta H.U karistuse kandmiselt ennetähtaegset vabastamist. Kohtuniku seisukoht H.U kannab 9 kuu ja 29 päeva pikkust karistust teise astme kuritegude toimepanemise eest alates 12.01.2010. Vastavalt
§-le 76 lg 1 punktile 2 teise astme kuriteo või esimese astme kuriteo ettevaatamatus toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Kuna karistusaeg algas 12.01.2010 ja lõpeb 10.11.2010, on käesolevaks ajaks kantud karistusajast enam kui pool ja rohkem kui kuus kuud. Seega on olemas formaalne alus H.U tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. H.U on varasemalt kriminaalkorras karistatud viiel korral, isik on katseajal toime pannud uue kuriteo. Samuti on olnud probleeme kriminaalhooldusel märkimas käimisel. Vabaduses tarvitas lahjat alkoholi igapäevaselt, kuriteod on toime pandud joobes olles. Käesoleval ajal kannab karistust muuhulgas mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, mille eest on teda ka varasemalt karistatud. H.U läbis individuaaltöö korras liiklusohutusprogrammi. Liikluskäitumise käsitlemisel ilmes selgelt, et isik ei näe oma tegevuse juures midagi taunivat, käitub harjumuspäraselt, ei pea vajalikuks mõelda enda ja teiste ohutusele ega reeglitest kinnipidamisele, ei näe oma tegevuse ohte ega ka võimalikke tagajärgi; süüdimõistetu kandis hoiakut, et pisikesed rikkumised on lubatud, sest juhtunud ei ole midagi hullu. Kriminaalhooldaja hinnangul on suurimaks probleemiks H.U vähene motivatsioon muuta oma elu. H.U karistus saab kantud 10.11.2010. a. Kohus leiab, et kuna H.U puudub motivatsioon ennetähtaegseks vabanemiseks ja varasem kriminaalhooldus ei ole suutnud tema hoiakuid mõjutada, ei ole tema karistuse kandmiselt ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. Kriminaalhooldus ei aita kaasa uute kuritegude toimepanemise riskide maandamisele, kanda jääv väike karistuse osa ca 2 kuud ei ole piisavaks motivaatoriks, et sundida isikut käitumiskontrollile alluma. Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.