Obsah (6)

§ 189§ 239§ 175§ 180§ 408§ 412

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht 19. november 2010 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Kriminaalasi Asja lahendamise menetlus nr 1-10-15271 (kohtueelses menetl

) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada A.K süüdi karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 2 kuud; KarS § 65 lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega A.K-le mõistetud karistust Tartu Maakohtu
2. novembri 2010 otsusega A.K-le mõistetud karistuse ärakandmata osa vangistuse 4 kuud 28 päeva võrra ning mõista A.K-le liitkaristus vangistusena 6 kuud ja 28 päeva; KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg karistusaja hulka ja lugeda A.K-le karistusena mõistetud vangistuse kandmise alguseks
3. november 2010 ning tõkend vahistamine jätta endiseks. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes
4. Kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 välja mõista A.K-lt riigi õigusabi tasu 1200 krooni riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 1200 krooni tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2010 a detsembri kuust igakuise menetluskulu osa 100 krooni tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 25-s kuupäev; 2.2 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu 300 krooni arvestada selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Raul Tosmannile. Selgitused
5. Selgitada: 3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.2 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 AS-s SEB Pank või kontole nr 221023778606 Swedbank AS-s (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 1-10-15271“); 3.3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib

§ 189

lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (

§-de 383 – 392); 3.4 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud

§-des 318 – 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel üksnes kokkuleppemenetluse sätete rikkumisele (

§ 239

- § 250) Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

1. Kokkuleppe sisu Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja allkirjastatud kokkuleppe kohaselt on A.K-le mõistetavaks karistuseks KarS § 199 lg 2 p 9 järgi vangistusena 2 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu 05.11.2010 mõistetud karistuse - 4 kuud 28 päeva vangistust - võrra, mõistes liitkaristuseks 6 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistus karistusaja hulka ning karistusaja alguseks lugeda 09.11.
2. A.K on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema süstemaatiliselt vargusi toimepannud isikuna, varastas 09.11.2010 kella 12.45 ajal Viljandis Tallinna 3 asuvast Viljandi Tarbijate Ühistu kaubamajast paari kindaid väärtusega 79 krooni. A.K tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi vargusena e võõra vallasasja äravõtmisena selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud süstemaatiliselt.
3. Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.
4. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus Menetluskulud on sätestatud

§-s 175. Vastavalt

§ 189

lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning

§ 189

lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

§ 175lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

Sundraha väljamõistmisele ei kuulu kuna see on väljamõistetud 05. novembri 2010 kohtuotsusega.

§ 175

lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. 2 Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord. Lõuna Prefektuuri ja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri määrustega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud määratud kaitsja tasuna 1200 krooni. A.K kaitsja Raul Tosmann on esitanud kohtule riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotluse, mille kohaselt on osutatud õigusabi eest taotletav õigusabi tasu suurus 300 krooni. Esitatud taotluses märgitud andmed on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud riigi õigusabi tasumääradega. Riigi õigusabi tasu 300 krooni tuleb arvestada advokaat Raul Tosmannile. Vastavalt

§ 180

lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud isiku. Vastavalt

§ 180

lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb A.K-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena õigusabi tasu 1200 (600 + 300 + 300) krooni - riigieelarve tuludesse. Vastavalt

§ 189

lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (

§-de 383 – 392).

1. Muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Süüdistatavale tõkendina kohaldatud vahistamine tuleb jätta muutmata. A.K on kahtlustatavana kinni peetud
2. novembril 2010 ja tõkendina vahistamine on talle kohaldatud
3. novembril
4. KarS § 68 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. Arvestades eelvangistuse esimest päeva 09.10.2010 karistusena mõistetud vangistuse esimeseks päevaks tuleb lugeda A.K kandmata karistuseks vangistus 6 kuud ja 28 päeva.

§ 408

lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

§ 412

lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. Kalev Kuningas Kohtunik 3