S § 266 lg 2 p 1,3 järgi KarS § 64 lg 1 alusel 1 aasta 3 kuud vangistust tingimisi 2-aastase katseajaga;
MS § 238 lg 2 alusel 6 kuud vangistust, vabanes pärast karistuse kandmist; 4. 27.01.2009.
MS § 238 lg 2 alusel 2 aastat 3 kuud 27 päeva vangistust. Väärteokorras korduvalt karistatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 järgi. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on vanglas R.V distsiplinaarkorras karistatud 1-l korral (20.11.2009.a) noomitusega keelatud eseme omamise eest. Kinnipeetav asub vabanedes elama isa juurde xxx. Kindel töökoht puudub. Enne vangistust töötas väidetavalt mitteametlikult ehitusfirmades, enamus sissetulekust kulus narkootikumide peale. Narkootikume hakkas tarvitama 15-aastaselt. On avaldanud vanglas soovi osaleda rehabilitatsiooniprogrammides. Vabanedes soovib hakata regulaarselt külastama vastava eriala arsti, et narkoprobleemist vabaneda. Rahalisi nõudeid on kinnipeetava suhtes ca 300 000 krooni. Tartu Vangla hinnangul võib kinnipeetava vabanemisel tekkida uue kuriteo toimepanemise oht, kui isik ei suuda vabaneda narkosõltuvusest. Vangla toetab R.V ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametnik toetab R.V ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kinnipeetaval on vabaduses olemas elukoht isa juures. Kindel töökoht puudub, kuid omab ehitaja kutset. Olemas lähedaste toetus, vangistuse ajal on vanemad majanduslikult toetanud. Kinnipeetava suhtes on rahalisi nõudeid väga suurel hulgal. Uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks on narkosõltuvus ja sissetuleku puudumine. Vaatamata riskidele leiab kriminaalhooldusametnik, et R.V tuleks tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Kriminaalhooldusametnik palub käitumiskontrolli ajaks määrata kinnipeetavale kohustuseks mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; otsida töökoht kohtu määratud tähtajaks; mitte viibida kohtu määratud paikades ega suhelda kohtu määratud isikutega; alluma ettenähtud ravile (2 nädala jooksul peale vabanemist alustada narkoravi); mitte suhtlema kohtu poolt määratud isikutega; osaleda sotsiaalprogrammis; lisakohustusena pöörduda võlanõustaja poole. Prokurör leiab, et ei ole põhjendatud R.V ennetähtaegne vabastamine, kuna ta on juba olnud kriminaalhooldusel ja toime pannud katseajal uued kuriteod. Kaitsja arvates tuleks distsiplinaarkaristused jätta tähelepanuta ja anda R.V-le võimalus ennetähtaegse vabastamisega oma elu korraldama hakata. R.V avaldas istungil, et ta soovib igati hakata elama seaduskuulekat elu ja on valmis täitma kõiki tingimusi, mis talle vabastamisel pannakse selle eesmärgi jaoks. 2 Kohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ning prokuröri arvamuse, leiab, et R.V tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks on olemas küll formaalsed alused. Arvestades aga varem katseajal uute kuritegude toimepanemist, vanglas suhteliselt lühikese aja jooksul viimati saadud 3 distsiplinaarkaristust ja veel sõltuvust narkootilistest ainetest tuleb asuda seisukohale, et R.V ennetähtaegne vabastamine vanglast ei ole põhjendatud. Kohus ei pea võimalikuks nõustuda siinjuures kriminaalhooldaja arvamusega, et uue kuriteo toimepanemise riskifaktorid on käesoleval juhul vähese tähtsusega ja on taandatavad R.V-le järelevalveks pandavate nõuete ja lisakohustustega. Seega tuleb R.V jätta ennetähtaegselt vanglast vabastamata. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.