4-10-2904/6

4-10-2904 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2010 Tartu Väärteoasja number 4-10-2904 Kohtukoosseis Ago Kutsar Väärteoasi P.B kaebus Ida Politseiprefektuuri
2. augusti 2010 otsusele väärteoasjas nr 2590,10,003846 Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
3. oktoobri 2010 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik P.B esindaja Monica Meristo määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Juhindudes V™S §196 lg 2 ja 198 ringkonnakohus määras: Jätta Viru Maakohtu
4. oktoobri 2010 määrus muutmata ja P.B kaitsja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu Asjaolud Viru Maakohtu 15.10.2010 määrusega jäeti rahuldamata P.B taotlus tähtaja ennistamiseks Ida Politseiprefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna 16.08.2010 otsusele väärteoasjas nr 2590,10,003846 kaebuse esitamiseks ning kaebus väärteotsusele jäeti läbi vaatamata. Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna 16.08.2010 otsusega väärteoasjas 32 nr 2590,10,003846 määrati P.B-le karistuseks liiklusseaduse § 74 lg 1 alusel eriõiguse 17 äravõtmine 8 kuuks ning liiklusseaduse §74 lg 1 alusel rahatrahv 60 trahviühikut, s.o 3600 krooni. Väärteokirjelduse järgi juhtis P.B 23.06.2010 kella 00.10 paiku Rakvere vallas Lepna alevikus Lasteaia tänaval ratastraktorit ebaõigelt valitud kiirusel, mille tulemusena kaotas ratastraktor juhitavuse üle kontrolli ja sõitis teelt välja vastu puud. P.B põgenes sündmuskohalt. P.B esindaja esitas 06.09.2010 Viru Maakohtusse kaebuse Ida Politseiprefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse 16.08.2010 otsusele väärteoasjas nr 2590,10,003846 koos taotlusega kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Tähtaja ennistamise taotluse järgi oli kaebuse esitamise tähtaeg 03.09.2010, kuid kaebuse koostaja viibis haiguslehel ning ta lubati tööle alles 06.09.
5. Volikiri saadeti meili teel 02.09.2010 allkirjastamiseks ja toodi allkirjaga tagasi alles 06.09.
6. Kaebuse kohaselt vaidlustab kaebuse esitaja kohtuvälise menetleja otsuse täielikult. Kaebuse esitaja leiab, et asjas ülekuulatud tunnistajate ütlused on vastuolulised ja ei tõenda P.B süüd antud asjas. Tegelikkuses pole P.B sellel ööl traktorit juhtinud ega avariid põhjustanud. Ta magas sel ajal kodus. Sel ööl peeti Lepnal jaanituld ja ükskõik kes oleks võinud traktori võtta ja sellega sõita, kuna selle käivitamine ei ole raske. Kaebuse esitaja leiab, et puuduvad tõendid, mis kinnitaksid P.B süüd antud väärtegudes. Mõistetud karistus on samuti liiga range. Ka pole tekitatud varalist kahju. Kaebuse esitaja leiab, et kuna ta pole väärtegu toime pannud, siis tuleb menetlus antud asjas lõpetada V™S § 29 lg 1 p 1 alusel. Maakohtu lahend Määruse põhjenduste järgi on kaebus esitatud selleks ettenähtud tähtaja möödumisel, seega ei ole täidetud V™S § 114 nõudeid. V™S § 2 sätestab, et kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. Tulenevalt V™S § 38 lg 1 järgitakse väärteomenetluses menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 172 lg 1 kohaselt ennistab kohus mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaja. Nimetatud paragrahvi lg 2 kohaselt kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused on äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega või muu asjaolu, mida kohus peab mõjuvaks. Mõjuva põhjusena saab mõista vaid sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud - loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud, milleks võivad olla raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms. (Riigikohtu lahend 3-1-1-55-10). Maakohus leidis, et taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ei ole põhjendatud, sest kohus ei tuvastanud kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvaid põhjuseid. Kaebuse esitamise viimaseks tähtajaks oli 03.09.
7. Kaebus saabus kohtusse 06.09.
8. 2 Kaebusele on lisatud M. Meristo töövõimetusleht, millest nähtub, et tööst vabastamise põhjuseks on haigestumine ning töövabastuse perioodiks on 16.08.2010 kuni 05.09.
9. Tööle asumise aeg 06.09.
10. Kaebusele on lisatud ka 02.09.2010 kuupäeva kandev volikiri millega P.B volitab ennast esindama M. Meristot. Maakohus leidis, et tõendatud on asjaolu, et M. Meristo viibis haiguslehel, tema tööle asumise ajaks oli 06.09.2010, samas ei ole tõendatud, et 02.09.2010 koostatud volikiri oleks allkirjastatud ja tagastatud 06.09.
11. Seega ei ole kohtule esitatud tõendeid selle kohta, et kaebuse esitamise tähtaega ületati seetõttu, et volikiri allkirjastati hiljem. Maakohus on seisukohal, et eeltoodud asjaolud ei ole üldse kaebuse esitamise tähtaja ennistamise alusteks. Kohtuvälise menetleja otsusega mittenõustumisel on isikul endal mitte esindaja vahendusel õigus esitada kaebus kohtule. Kohtule saabunud väärteoasja toimikust nähtub, et P.B on iseseisvalt esitanud kohtuvälisele menetlejale vastulause kasutamata selleks esindaja abi. Seega oleks ta saanud esitada iseseisvalt ka kaebuse kohtule, mitte kasutama kaebuse koostamiseks haiguslehel viibivat esindajat. Kuivõrd kaebuse esitamiseks ettenähtud tähtaeg on ületatud kaebuse esitaja isikuga vahetult mitte seotud asjaolude tõttu vaid tema esindaja (kelle kasutamiseks seadus ei kohusta) haiguslehel viibimise tõttu, siis ei esine asjaolusid kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Maakohus pidas vajalikuks selgitada, et Riigikohtu 06.08.2010 lahendi nr 3-1-1-55-10 järgi tulenevalt V™S § 118 lg 2 p-st 1, § 38 lg-st 1 ja KrMS §-st 172 võib maakohus kohtuvälise menetleja otsuse peale mittetähtaegselt esitatud kaebuse sisuliselt läbi vaadata üksnes juhul, kui kaebuse esitaja on taotlenud kaebetähtaja ennistamist, kaebetähtaja ennistamiseks on mõjuv põhjus ja kohus on vormikohase otsustusega kaebetähtaja ennistanud. V™S § 117 lg 1 p 1 kohaselt peab kohus kaebuse tähtaegsust kontrollima juba eelmenetluses. Seega jätab maakohus kaebuse läbi vaatamata. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu P.B esindaja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse, ennistada kaebuse esitamise tähtaeg ja võtta kaebus menetlusse. Kaebuse põhjenduste järgi esitas P.B Viru Maakohtule kaebuse 06.09.2010, kuna vaidlustatud määrus tehti alles 15.10.2010, tekkis kaebuse esitajal õigustatud ootus, et kaebus on menetlusse võetud. P.B sai kohtuvälise menetleja otsuse kätte alles 02.09.2010, kuna ta ei teadnud, et peab otsusele ise järgi minema. Tal pole varem olnud mingeid väärtegusid ja puutus sellega kokku esimest korda. Otsuse järgi oli kaebuse esitamise tähtaeg 03.09.
12. Saades otsuse helistas P.B esindajale, kes teatas, et saadab volikirja ja kuna arsti juurde oli planeeritud aeg 03.09.2010 kell 10.40, siis lootis esindaja ka 03.09.2010 tööle asuda. Arsti juures aga keelduti samast päevast tööle lubamast ja saadeti lisaanalüüse tegema. Haiguslehe ajal pole ka lubatud tööd teha. Esindaja teavitas P.B, et ta on tööl alates 06.09.2010 ja selgitas ka olukorda. Esindaja koostas 06.09.2010 kaebuse. Põhjus, miks P.B kasutas esindajat oligi selles, et tema enda koostatud vastulauset ju otsuse tegemisel ei arvestatud ja ei põhjendatud ka mittearvestamist, vaid karistati äärmiselt rangelt. 3 Isikul on õigus kasutada õigusabi ja antud juhul oli esindaja haigusleht mõjuvaks põhjuseks tähtaja ennistamiseks. Teatavasti haigena tööl käia ei tohi ja kuna aega oli niigi vähe kaebuse esitamiseks, siis olid objektiivsed takistuse õigeaegseks esitamiseks olemas. Tegemist on ainult sisuliselt 1 päevase hilinemisega, sest vahele jäid laupäev ja pühapäev. Antud juhul oli objektiivne takistus kaebuse esitamiseks 03.09.2010 olemas ja seega on olemas mõjuvad põhjused kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Kaebuse esitaja ei ole õigusteadmistega isik ja kuna isiku teadmatusest oli otsuse kättesaamine niigi hiljaks jäänud, oli seda enam õigusabi vaja. Nii ruttu saada õigusabi Rakveres on praktiliselt võimatu. Maakohus oleks pidanud kõiki asjaolusid kontrollima koheselt kaebuse saamisel, sest tähtaja küsimus ei sõltunud väärteotoimikust. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult jätnud taotluse kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata. Sellekohased põhjendused on veenvad ja kohus ei pea vajalikuks neid korrata. Väärteoprotokoll P.B kohta on koostatud 21.07.2010 (tl 10) ja menetlusalune isik on protokollile andnud allkirja selle kohta, et on protokolliga tutvunud, sealhulgas ka väärteomenetluse seadustikust tulenevate õiguste ja kohustustega. Sõnaselgelt ja üheselt on fikseeritud see, et kaevatav lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 19.08.2010 ja kaebeõiguse kasutamise viimane kuupäev on 03.09.
13. Seega väita, et M. Voss ei teadnud, et otsusele tuleb järele minna, ei ole õige. Tegelikult ta ju 02.09.2010 sellele järele läks. 02.09.2010 koostatud kirjaliku volikirjaga (tl 6) on P.B volitanud ennast esindama M. Meristot. Määruskaebuse kohaselt just selle volikirja alusel tekkis kaitsjal õigus esitada kaebus maakohtu määrusele. Asja materjalidest nähtub, et M. Meristo võttis kaitseülesande vastu ajal, kui ta oli töövõimetu, teadmata seejuures kas tema tervislik seisund võimaldab seaduses ettenähtud aja jooksul määruskaebust koostada ja õigeaegselt see esitada. Käesolevas väärteomenetluses ei ole kaitsja osavõtt kohustuslik (V™S § 19 lg 3). Menetlusalune isik, soovides kasutada kaitsja abi kaebuse koostamisel, peab samuti arvestama seadusega fikseeritud menetlustähtaegadega. Ringkonnakohus, nagu maakohuski leiab, et puuduvad KrMS §-is 172 lg 2 sätestatud asjaolud, sealhulgas need, mida kohus saaks pidada mõjuvateks kaebetähtaja möödalaskmisel. Ago Kutsar 4