1-10-134/9

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 1-10-134 03.mail 2010.a. Tallinnas Liivalaia kohtumaja Harju Maakohus koosseisus kohtunik Karin Olentšenko, sekretäri Erica Kaldre ja tõlgi Julia Griškova juuresolekul, prokuröri Marika Kreutzberg ja kaitsja Owe Ladva osavõtul arutas avalikul kohtuistungil lühimenetluses kuriteoasja U.Z, ik xxx, venelane, Eesti kodanik, põhiharidusega, eluk.xxx, ei tööta, varem kohtulikult karistatud Harju Maakohtu 09.04.2009 otsusega mõistetud KarS § 121 järgi vangistusega 2 kuud (2 päeva loetud katuks), tingimisi katseajaga 1 aasta 8 kuud, viibib vahi all alates 03.12.2009.a. Süüdistus U.Z süüdistatakse selles, et tema 03.12.2009 kella 12.00 paiku Tallinnas, Xxxasuvas korteris lõi oma vanaisa VG’it rusikaga näkku põhjustades parema silmalau ja silmaümbruse põrutuse, hematoomi silma ülalaul, pindmise haava kulmul. Sel moel U.Z löömisega kahjustades teise inimese tervist pani toime kehalise väärkohtlemise s.o KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil süüdistatav U.Z tunnistas ennast täielikult süüdi ja enda ülekuulamist ei taotlenud. Kohtuistungil uuritud tõendid Kannatanu VGi ütlustest nähtub, et 03.12.2009.a. kella 12.00 tema lapselaps U.Z lõi teda rusikaga vasu silma: Aleksei riidles vanaemaga ja lõi teda märkuse peale ja ettepaneku peale ära minna. Löögist hakkas tal halb, tuli verd. Ta heitis pikali, kell 15.00 tuli tütar GZ ja kutsus välja politsei. Lapselaps elab nendega ja viimased kolm aastat käitub agressiivselt, tööl ei käi (tl 3-6). Isiku läbivaatuse protokolli kohaselt VG näo paremal pool on suur hematoom, parem silm turses ja kinni, kulm katki; lisatud foto (tl 7-10). AS Ida-Tallinna Keskhaigla patsiendikaardist nr.R434044 nähtub, et 03.12.2009.a. kell 15.04 VGil (sünd.1926.a.), kes toodi kiirabiga, sedastati ülalaul tugev hematoom, kulmu piirkonnas u 1cm pindmine haav, silma raske avada, diagnoos – silmalau ja silmaümbruse kontusioon (tl 11-12). Kahtlustatavana ülekuulamisel U.Z tunnistas ennast süüdi ja seletas, et elab koos vanavanematega. 03.12.2009.a. hommikul nad koos vanaisaga tarvitasid alkoholi ja vanaisa läks enda tuppa, kus hakkas vanaemaga riidlema. Ta kuulis enda nime vanaema ja vanaisa vahelises riius ja läks küsima, milles tema jälle süüdi on. 2 Vanaisa hakas tema peale karjuma ja välja ajama, siis võttis puidust riidepuu ja tahtis lüüa. Ta ei hakanud vanaisa lööki ootama ja lõi vanaisa paremasse silma. Siis tuli vanaema vahele ja vanaisa rahunes maha. Ta läks enda tuppa sööma, siis tuli tädi ja kutsus välja politsei. Kahetseb, palus vanaisalt vabandust (tl 16-19). Tunnistaja GZ ütlustest nähtub, et tema vanemad V ja A G kasvatavad U.Z sellest ajast, kui viimane oli 4-aastane. Aleksei isa hukkus, emalt oli vanemlikud õigused ära võetud. Viimased kolm aastat Aleksei ei tööta, joob ja ei ole adekvaatne, teeb vanavanematele liiga. 03.12.2009.a. ta tuli vanemate juurde ja nägi isa näol suurt sinikat ja katkist kulmu. Isa V G ütles, et teda lõi Aleksei, kui ta vanaema eest välja astus. Ta küsis Aleksei käest, mis juhtus, millele Aleksei vastas, et vanaisa solvas teda ja vastuseks ta lõi vanaisa. Ta ütles Alekseile, et korjaku asjad kokku ja mingu minema, millele Aleksei vastas, kas ”tahad ka vastu silma saada?” Ta kutsus välja politsei ja sõitis koos isaga haiglasse (tl 25-28). Tunnistaja A G kinnitas, et 03.12.2009.a. kella 12.00 ajal olid tema abikaasa VG ja pojapoeg Aleksei köögis. Siis tuli Aleksei tuppa ja hakkas teda ebatsensuurselt sõimama. Tuppa tuli V ja küsis miks Aleksei vanaema niimoodi solvab ning käskis toast lahkuda. Selle peale Aleksei lõi oma vanaisa rusikaga silma, V ei vehkinud mingi riidepuuga. HIljem tuli tütar G ja kutsus välja politsei (tl 29-32). Kohtuliku arutamise järeldused KrMS § 61 kohaselt ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ja kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Ütluste tõelevastavuse otsustamisel tuleb lähtuda eelkõige objektiivsetest tõenditest ja tuvastatud faktidest. Oluline on ka hinnata ütlustes väljendatud asjaolude "elulist usutavust" ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus (Riigikohtu lahend nr.3-1-1-74-05). Kehalise väärkohtlemise fakt on tuvastatud: kokkulangevatest tõenditest (isiku läbivaatuse protokoll ja patsiendikaart) nähtub, et 03.12.2009.a. VGi esines tugev verevalum. Ei ole kahtlust selles, et selle verevalumi oli põhjustanud U.Z rusikalöögiga näkku, süüdistatav seda ei eita. On teatud vastuolu süüdistatava ja teiste isikute ütlustes, kuid see vastuolu ei ole ulatuselt selline, mis välistaks vastutuse tekitatud kehavigastuse eest. Puudub alus kahelda kannatanu ja tunnistajate ütlustes, sest need langevad omavahel kokku. Nende tõenditega on ümber lükatud süüdistatava väide, et vanaisa tahtis lüüa riidepuuga. V ja A Gr ütlused on ka eluliselt usutavamad ning väidetava riidepuuga vehkimine ei õigustaks ka sellist vägivalda. Et nimetatud verevalum on tekitatud jõulisest löögist, st tahtlikult, on kinnitatud isiku vaatlusprotokolliga: fotol on sedastatud vanema mehe näol asuv ulatuslik verevalum. Süüdistatava eluviisi ja käitumist on iseloomustanud G Z , kes sündmusest osa ei võtnud. Ka varasem karistatus vanaisa löömise eest kinnitab süüdistatava tegutsemisviisi. Seega sündmus on aset leidnud ja selle pani toime süüdistatav. Tema teos esineb kuriteo koosseis. Tekitades löömisega füüsilist valu pani ta toime teise isiku tervise kahjustamise, ehk kehalise väärkohtlemise, mis on kvalifitseeritav KarS § 121 järgi. Süüdistatava tegevuse õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Süüdistatava tegu oli õigusvastane ja ta on süüdi kuriteo toimepanemises, ta on süüvõimeline isik. 3 Karistuse mõistmise aluseks on isiku süü. Kohus arvestab seejuures karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kergendavaks asjoluks on kahetsus, mida süüdistatav väljendas ülekuulamisel kohtueelsel uurimisel. Süü suurust iseloomustab kõrges eas sugulase jõuline löömine. Kohus nõustub prokuröri ettepanekuga karistuse osas: karistus peab olema selline, mis avaldab mõju. Selliseks karistuseks antud juhul ei saa olla rahaline karistus, vaid süüdistataval peaks olema aega enda tegude üle mõelda. KrMS § 175 lg.1 p.4,9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista menetluskulud, so süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha ja tasu osutatud õigusabi eest. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS §-st 179, 180, 315, 318, 319 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada U.Z KarS § 121 järgi ja karistuseks mõista vangistus 6 (kuus) kuud. KrMS § 238 lg.2 alusel vähendada mõistetavat karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõista U.Z-ile vangistus 4 (neli) kuud. KarS § 65 lg.2 kohaselt suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 09.04.2009 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 kuu 28 päeva võrra, mõistes liitkaristuseks U.Z-ile vangistus 5 kuud 28 päeva. Tõkend – vahistamine – jätta muutmata, arvates KarS § 68 lg.1 kohaselt eelvangistus karistusaja hulka, lugeda karistuse kandmise alguseks 03.12.2009.a. Välja mõista U.Z-ilt riigituludesse menetluskulud – sundraha 6525.(kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni ja kaitsjatasu 1200.- (üks tuhat kakssada) krooni. Menetluskulu tasuda ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus: „U.Z, 1-10-134, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni, teatades Harju Maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsuse resolutiivosa kuulutati 03.mail 2010.a. Kohtuotsus tervikuna koostatakse ja see on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav apellatsiooniteate esitamisest 15 päeva pärast. Kohtunik: