1-09-7641 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number 4.september 2009.a Tallinnas 1-09-7641 Kohtukoosseis Kohtunik Katre

§ -dest 1043 kohus otsustas: Süüdi tunnistada F.P KarS § 199 lg 1 järgi ja karistada teda tähtajalise vangistusega 45 päeva. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistus 1/3 võrra mõista F.P-le lõplikuks karistuseks vangistus 30 päeva. Juhindudes KarS § 73 lg 1 sätetest mitte pöörata F.P-le mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui ta ei pane 3 (kolme) aastase katseaja jooksul tahtlikult toime uut kuritegu. Katseaja kulgemist arvestada kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamise päevast s.o. 04.septembrist 2009.a. F.P suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. Välja mõista F.P-lt tsiviilhagide katteks: Kannatanu MK kasuks 4300 (neli tuhat kolmsada) krooni; Kannatanu E A kasuks 9438, 64 (üheksa tuhat nelisada kolmkümmend kaheksa kr 64 senti) krooni. Välja mõista F.P-lt KrMS § 173 lg 1 p 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel riigituludesse RESOLUTSIOON

6. • •
7. Vandeadvokaar Eva Rivis menetluskuluna määratud kaitsjale makstud tasu summas 1155, 60 krooni, mis tuleb maksta Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas arve nr
8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „F.P 109-7641 kaitsjatasu“. Kviitung esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile.
9. Jätta F.P-lt KrMS § 180 lg 3 alusel välja mõistmata sundraha summas 6525 krooni, jättes selle menetluskulu riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pool, kes soovib käesolevat otsust vaidlustada apellatsiooni korras on kohustatud sellest Harju Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtule kaudu. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsuse terviktekst kantseleis kättesaadav 28.septembril 2009.a. SÜÜDISTUS F.P on lühimenetluses kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul 10.10.2008.a. kell 18.00 kuni 11.10.2008.a. kell 09.30 Harjumaal Kõue vallas Habaja külas XXXasunud aiaga piiritletud hoovist lukustamata sõiduautost MB XXX võttis omastamise eesmärgil MK´ile kuuluva rahakoti väärtusega 400 krooni, milles olid kullast kõrvarõngad väärtusega 1200 krooni, sularaha summas 4300 krooni ning materiaalse väärtuseta ID kaart, Hansapanga deebetkaart, Kaupmehe hulgilaokaart, Sportlandi ja Rademari kliendikaardid, kokku vara summas 5900 krooni ning samuti võttis EAule kuuluva rahakoti väärtusega 500 krooni, milles oli juhiluba väärtusega 100.- krooni, materiaalse väärtuseta MB tehniline pass, kindlustuspoliis, dokumendi kaaned, Hansapanga deebetkaart ja kannatanu poja HA deebetkaart, sularaha 3000 krooni, 400 EURi ehk 6240 krooni, kuldsõrmuse väärtusega 4000 krooni, mitmed materiaalse väärtuseta kliendikaardid ning Shelli ja Statoili kütusekaardid, mobiili hoidja, ristiga keti, täringu, parfüümi, kokku vara summas 13840 krooni. Seega, F.P pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, see on KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistatav F.P selgitas kohtulikul uurimisel, et ta on süüdistusest aru saanud, end temale inkrimineeritud kuriteos tunnistab end täielikult süüdi ning nõustub kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses, et jääb antud ütluste juurde, seletusi anda ei soovi, märkides üksnes, et sellises summas nagu süüdistuses kirjas raha ei olnud, selgitades, et oli üksnes 400.- krooni, 5 Eurot ja Rootsi kroone. Teo pani ta toime, kui oli ära joonud pudeli õlut ja 200 grammi konjakit, toimunut mäletab ta detailselt. Ise ta momendil ja ka abikaasa ei tööta, ülalpidamisel on 3 last. Süüdistatava F.P kaitsja Eva Rivis asus seisukohale, et isikule esitatud süüdistus on osaliselt põhjendatud, isiku süü tõendatud, isikule inkrimineeritud kuritegu õigesti kvalifitseeritud ja kriminaalasjas olevad tõendid lubatavad. Kaitsja juhtis kohtu tähelepanu sellele, et F.P on algusest peale rääkinud, et ei nii palju raha, kui süüdistuses on kirjas ei olnud ning seetõttu asub ka tema seisukohale, et tõendatud ei ole kriminaalasjas olevad kannatanute sularaha summad ning seda mõlema kannatanu suhtes. Kaitsja selgitas, et peale kannatanute antud ütluste sularaha kohta ei ole ühtegi tõendit, puuduvad raha olemasolu tõendavad dokumendid, asudes seisukohale, et kannatanud räägivad ühtemoodi sellepärast, et elavad koos. Kohus kontrollis järgmisi kriminaalasjas leiduvaid dokumentaalseid tõendeid: Põhja Politseiprefektuuri juhtivinspektor I. Iontsa 11.10.2008.a. koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli, millest nähtub, et märgitud kuupäeval on vaadeldavaks sündmuskohaks olnud Harju maakond, Habaja küla, XXX. Sündmuskoha vaatluse käigus tuvastati, et liikudes Tallinnast mööda Tartu maanteed Kose ristmikul oli vaja pöörata paremale Habaja suunas, Habaja külas peale kauplust ja tiiki, mis jäid paremat kätt oli valget värvi kahekorruseline hoone, mis oli piiratud umbes 3 meetri kõrguse laudadest aiaga. Sisenedes väravast hoovi, vasakus nurgas asus tumepruuni värvi sõiduauto MB124 reg nr. XXX, millisel välised tunnused puudusid; (kd I tl 3-5) Põhja Politseiprefektuuri politseivaneminspektor T. Sepp 05.11.2008.a. koostatud asitõendi vaatlusprotokolli ja selle lisaks olevat fototabelit, millistest nähtub, et vaadeldavateks objektideks on olnud erinevad põlenud dokumendid, välgumihkel. Teostatud menetlustoimingu käigus vaadeldud objekte fotografeeriti, fotod paigutati fototabelisse. Vaatluse käigus tuvastati, et vaadeldud objektiks olnud välgumihkel oli roosat värvi, millise ülemises poolses osas oli hõbedane kiri BIG. Samuti vaadeldi poolenisti põlenud plastikkaarte. Mille ühe ülemises otsas oli punast värvi kiri Shell Plus, plastikaardi küljel oli näha mitut põlenud kihti, teisel plastikkaardil oli näha kirja KING LINE. Samuti vaadeldi poolpõlenud dokumendi fotosid. Teostatud menetlustoimingu käigus vaadeldi plastikkaarti, millel oli üleval vasakus nurgas näha kirja EST, keskel oli kiri JUHILUBA, kirja JUHILUBA all oli näha tähed AAV, mille all olid näha tähed EIN. Samuti vaadeldi Hansapanga kaarti, millise taga oli näha neli kokkusulanud erineva suurusega kaarti. Seejärel oli näha veel pikliku kujuga sulanud esemete kogumit, põlenud esemete seas oli näha kahte kiipkaarti. Peale teostatud menetlustoimingu käiku pakendati vaadeldud asitõendid ja paigutati asitõendi ruumi; (kd I tl 6-7) Kannatanu MK´i poolt eeluurimisel 11.10.2008.a antud ütlusi selle kohta, et ajavahemikul 10.10.2008.a. kell 18.00 kuni 11.10.2008.a. kell 09.30 oli lukustamata autost MB reg nr XXX, mis oli pargitud kinnisele territooriumile aadressil Harju mk, Habaja küla, XXXvarastatud järgmised esemed: musta värvi nahast sahtlitega naiste rahakott väärtusega 400.- krooni, milles olid järgmised tema nimelised dokumendid: ID kaart, Hansapanga pangakaart, Kaupmehe hulgilao kaart, sularaha 4300.- krooni (500.ja 100.- kupüürides). Samuti võeti ära musta värvi nahast meeste rahakott väärtusega 400.- krooni, milles olid Aavik Einar nimelised dokumendid ja nimelt: juhiluba, samuti oli seal 400.- EUR s.o. 6000 krooni ja erinevates kupüürides 3000.- krooni, rahakotist võeti ära kuldsõrmus väärtusega 3000.- krooni. Samuti oli autost varastatud sõidki dokumendid ning maha oli võetud mobiiltelefoni hoidja väärtusega 150.- krooni. Vargusega tekitati kahju 17100.- krooni s.o ilma dokumentide taastamisega tekitatud kahju; (kd I tl 8-12) Kannatanu MK´i poolt eeluurimisel 13.11.2008.a. antud ütlusi selle kohta, et 10.10.2008.a. kell 18.00 kuni 11.10.2008.a. kell 09.30 paiku varastati Harjumaal, Kõue vallas, Habaja külas, XXX aiaga ümbritsetud hoovis seisnud lukustamata sõiduautost Mercedes Benz reg nr. XXX EA’ule kuuluvad esemed ja kindalaekast kannatanule kuulunud musta värvi nahast, lahtikäiv, 3 erineva sahtlivahega, lukuga suletava senditaskuga rahakott väärtusega 400.- krooni, milles olid tema nimelised dokumendid: ID kaart, Hansapanga deebetkaart, Kaupmehe hulgilaokaart, Sportlandi ja Rademari kliendikaardid, sularaha 4300.- krooni, ümarad 1 cm läbimõõduga kullast kõrvarõngad väärtusega 1200.- krooni. Kokku tekitati talle varalist kahju 5900.- krooni. Peale varguse avastamist sai kannatanu RV’i käest teada, et sel ööl, kui toimus sõiduautost MB vargus töötas viimane baaris, kus toimus erapidu. Baar asus ühes suures hoones, mis oli aiaga ümbritsetud ning baari kasutati erapidude pidamiseks. Tema ja Einar seal peol ei olnud, kuid Einari sõiduauto oli pargitud maja tagumisse otsa. Tol päeval 10.10.2008.a. ööl vastu 11.10.2008.a. oli Rauno baarist välja visanud külainimese Elmuti, kelle perekonnanime kannatanu ei mäleta ning seda sellepärast, et Elmut oli alkoholijoobes ja huligaanitses erapeol olles. Samal ööl nägi Rauno, peale Elmuti baarist väljaviskamist, kuidas viimane – Elmut istus EA’u Mercedes Benz’is reg. nr XXX. Peale Raunoga rääkimist 11.10.2008.a. umbes kell 10.00 paiku läksid nad RV ja EA Elmuti koju Sipassoo teele, küsimaks viimase käest juhtunu kohta. Elmut eitas kõike. Elmutit tunneb kannatanu nägu – ja nimepidi ja ta teab, et Elmuti ema elas Kõue vallas, Sipassoo teel. Seejärel lahkusid nad Elmuti poolt. Kuna ta arvas, et Elmut ei julge koheselt rääkida ja tunnistada juhtunut, siis läksid nad koos Einari ja Raunoga 1 tunni päras Elmuti koju tagasi. Einar koputas Elmuti uksele ja palus viimasel jopetaskud ette näidata, sest viimast nähti Einari autos istumas ning, et äkki võttis Elmut alkoholijoobes olles kogemata autost nende esemed kaasa. Einar sisenes tuppa, tema ja Rauno jäid õue, välisukse juurde, mis oli avali ootama. Kui kannatanu oli õues, siis tundis ta Elmuti koridorist tulevat ebameeldivat kärsahaisu, millele ta ei osanud esiti tähelepanu pöörata. Elmut oli Einarile näidanud oma jopetaskud ette, milles ei olnud varastatud esemeid. Sel ajal kui Einar ootas Elmutit, oli ta näinud Elmuti pliita serval roosakat värvi välgumihklit. Einar tuli õue ja nad lahkusid Elmuti juurest. Kuna kannatanu on suitsetaja, siis talle meenus, et ka tal oli autos roosat tooni välgumihkel. Pühapäeval 12.10.2008.a. ei andnud talle hing rahu ning ta läks üksinda Elmuti juurde koju. Jõudes Elmuti ukse taha, koputas ta välisuksele, välisuks oli lahti – lukustamata, seejärel koputas ta sisemisele toa uksele, mis oli samuti lukustamata. Ta hüüdis mitmeid kordi Elmutit, kuna ta arvas, et äkki viimane magab, kuid kuna keegi ei vastanud ja kuna uks oli lukustamata, siis tema – MK sisenes kööki. Avades sisemise ukse tuli talle ninna kärsahais, mida oli eelmisel päeval õues tundnud. Koheselt märkas ta köögis pliidi serval endale kuuluvat roosat välgumihklit, see oli asunud enne vargust EA’u sõiduautos Mercedes Benz reg. nr. XXX, täpsemalt kahe esimese istme vahel. Seejärel avas kannatanu pliidiukse ja nägi pliidi all tuhas poolpõlenud dokumente, need võttis ta seal ära ja pani topsi sisse. Topsi sai ta Elmuti köögist laua pealt ja ta läks nendega EA’u juurde. Ta näitas poolpõlenud plastikkaarte Einar’ile ja viimane tundis ära talle kuulunud dokumendid ja viimane helistas MM’le ning nad sõitsid Anija valda – sinna, kus oli Elmut’i teine kodu. Jõudes Elmuti korterelamu ette, helistas M Elmutile ja kutsus viimase välja. Siis näitas Einar Elmutile poolpõlenud dokumente ja Elmut, nähes poolpõlenud esemeid, tunnistas, et tema käis sõiduautos MB reg nr. XXX sees ja võttis erinevaid tema – MK’ile ja EA’ule kuulunud esemeid. Küsides, et miks viimane seda tegi, Elmut ei ütelnud; (kd I tl 13-15) Kannatanu MKi poolt eeluurimisel 13.02.2009.a. antud ütlusi selle kohta, et 10.10.2008.a. kell 18.00 kuni 11.10.2008.a kell 09.30 paiku varastati Harjumaal Kõue vallas Habaja külas XXXseisvast Mercedes Benz reg nr. XXX talle kuulunud erinevad esemed ning rahakott, milles oli 4300.- krooni sularaha. Kuna tema – MK ise ei teeni, teeb ainult vahel juhutöid, siis selle sularaha 4300.- krooni laenas ta EA’u käest ema ja õe sünnipäevakingi soetamiseks; (kd I tl 16-17) Kannatanu EA´u poolt eeluurimisel 05.11.2008.a. antud ütlusi selle kohta, et ajavahemikul 10.10.2008.a. kell 18.00 kuni 11.10.2008.a. kell 09.30 varastati talle kuuluvast sõiduautost MB reg nr. XXX, mille uksed olid lukustamata, kuid milline sõiduk oli pargitud aiaga piiratud hoovi – XXXHabaja küla, Kõue vald, Harjumaa kindalaekast sõiduki MB reg nr. XXX tehniline pass, kehtiv kindlustuspoliis, talle kuulunud rahakott. Rahakott oli mustast nahast paljude sahtlitega, väärtusega 500.- krooni. Rahakotis olid tema nimelised juhiload, uute juhilubade taotlemine maksab 100.- krooni, Hansapanga deebetkaart, sularaha 3000.- krooni ja 400.- EUR – Eesti kroonides 6240.- krooni, ümmargune meeste kuldsõrmus väärtusega 4000.- krooni, tema poja HA’u Hansapanga deebetkaart, samuti oli palju erinevaid kliendikaarte, Shell ja Statoil’i kütusekaardid, rahakotis oli poja ja eksnaise pilt ning vana Viking Line pilet. Peale varguse avastamist – varguse avastas ta selliselt, et ta nägi, et autol oli antenn ära murtud ning armatuurist oli ära rebitud mobiiltelefoni hoidja, peegli küljes, kus oli rippunud lühike kett ristiga, see oli pooleks rebitud – otsis ta üles pidu pidanud maja omaniku Rauno, kelle perekonna nime ta täpselt ei mäleta. viimaselt uurisid nad, kes võis ta autos vargil käia. Raunolt sai ta teada, et tema – EA’u autos istus öösel talle tuttav Elmut. Elmutiga on nad ühes külas üles kasvanud. Seejärel saades teada, et Elmut oli ta autos istunud läksid nad MK’iga, kes on ta hea tuttav ja ka viimase asjad varastati autost - Elmuti juurde koju. Elmuti üks kodu asub Kõue vallas, Habaja külas. Tema – EA koputas Elmuti aknale ning viimane tuli välisuksele. Ta küsis Elmutilt, kas viimane on ta autos istunud, kuid Elmut ütles, et ei ole ta autos istunud ega ta esemeid puutunud. Seejärel lahkus tema – EA koos Miga. Siis umbes tunni aja pärast läksid nad Miga uuesti Elmuti juurde tagasi, kuna süda ei andnud rahu. Olles Elmuti juures koputas ta Elmuti uksele ning, kui viimane uksele tuli, siis ta palus viimasel oma jopetaskud ette näidata. Tuppa läks tema – EA üksinda, Elmut näitas oma jopetaskud ette, need olid tühjad. Olles Elmuti köögis nägi ta Elmuti pliita servas roosat väikest välgumihklit. Seejärel lahkus ta Elmuti juurest. Tagasiteel auto juurde, tegi ta M juttu, et nägi Elmuti pliita serval välgumihklit, mis oli roosakat tooni ning selle peale M kostis, et see võib olla tema välgumihkel. Järgmisel päeval 12.10.2008.a. päevasel ajal, tuli MK tema – EA juurde ja näitas talle, mis ta oli Elmut’i juurest pliita alt leidnud. M oli Elmut’i pliita alt saanud kätte poolpõlenud tema – EA’ule kuulunud dokumendid ning viimane näitas neid talle. M ütles talle, et Elmutit Habaja küla majas ei olnud. Tema – EA palus MM’lt abi ja nad sõitsid Elmuti teise koju, mis asus Kehras, Lehtmetsa külas, Anija vallas. Kui nad jõudsid Lehtmetsa külla kohale, helistas MM Elmut’ile ja kutsus viimase majast välja. Tema – EA näitas Elmut’ile põlenud dokumente, millised M oli Elmuti maja pliita alt leidnud. Esiti oli Elmut vaikne, kuid seejärel tunnistas viimane kõik üles ja ütles, et „olin purjus ja olin närvis ning võtsin dokumendid“. Tema – EA küsis viimaselt veel, et miks ta dokumendid pliita alla viskas, sellepeale Elmut midagi erilist ei ütelnud. Sõiduauto MB reg nr. XXX antenni lõhkumisega tekitatud taastamiskahju on 100.- krooni, rippuva keti lõhkumisega tekitatud kahju on 100.- krooni, armatuurilt mobiiltelefoni hoidja äratõmbamisega kahju ei tekitatud. Lõhkumisega tekitatud taastamiskahju on kokku 200.- krooni, vargusega on tema – EA’ule tekitatud kokku varalist kahju 13840.- krooni; (kd I tl 20-22) Kannatanu EA´u eeluurimisel 13.02.2009.a. antud ütlusi selle kohta, et lisada soovib ta seda, et 10.10.2008.a. käis tema koos M’iga Tallinnas ja sel päeval oli tal kaasas 1000 EUR’i, millest 600.EUR’i ta vahetas kroonideks, saades vahetusega kätte natuke üle 9000.- Eesti krooni. Sellest 9000.kroonist 5000.- krooni andis ta MK’ile laenuks, kuna viimase emal oli sünnipäev tulemas. 1000.- EUR’i teenis ta autode ja kinnisvara müügist, tema – EA müüs oma 1 linnakorteri, 2 korterit Habaja külas ja 1 400 m2 maja. Kui ta linnast koju tuli, siis jäid ta rahakott koos dokumentidega lukustamata autosse. Ta ei osanud arvatagi, et keegi neid varastama läheb, kuna ta on aasta autot sedasi parkinud – lahtiste ustega ja jätnud autosse sularaha ja dokumente ning keegi ei ole vargil käinud. Ka M’il jäi rahakott autosse, kas viimane jättis selle sinna meelega või unustas, seda ta öelda ei oska; (kd I tl 23-24) Põhja Politseiprefektuuri politseivaneminspektor T. Sepp 01.12.2008.a. koostatud asitõendi vaatlusprotokolli ja selle juures olevaid fototabeleid, millistest nähtub, et teostatud menetlustoimingu käigus on vaadeldavateks objektideks olnud: tualettvesi GIO, mobiiltelefonihoidja, kompass, nuga, dokumendikaaned, kaks rahakotti, sõrmus, kõrvarõngad kaks ketti, täring ja sularaha. Teostatud vaatluse käigus fotografeeriti asitõendeid ja tuvastati, et rahakott oli lahtikäiv, musta värvi, rahakotil olid erinevad vahed, millest ühel pool oli nelja vahega kliendikaartide hoidmiskoht ja selle vastas läbipaistva kilega kaetud rahakoti vahe, mille taha jäi lukuga suletav senditasku. Teine rahakott oli musta värvi, lahtikäiv, esimeses lahtikäivas vahes oli lukuga suletav senditasku, luku otsas rippus ümaratest pallikestest koosnev hõbedat tooni kett, millise otsas oli metalne ristkülikukujuline ehe, mille peal oli trükitähtedes kiri BOSS. Senditasku vastas oli trukiga suletav kliendikaartide vahe. Dokumentide kaaned olid sinist värvi, peal oli valgete trükitähtedega kiri AUTOASIAKIRJAT, dokumendikaaned olid lahtikäivad, milles oli näha 4 läbipaistvat pealt lahtikäivat vahet. Tualettvesi oli klaaspudelis, millise peal oli hõbedat tooni ümar kork, pudelil oli peal halli värvi kiri ACQUA DI GIO GIORGIO ARMANI POUR HOMME. Kompass oli musta värvi. Kett, mis koosnes ümaratest pallikestest oli 35 cm pikk ja hõbeda tooni ning keti otsas oli musta värvi äärisega, hõbeda tooni ripats, millel oli kiri Jägermeister ning ümaras rõngas kitse pea – ja sarvi kujutav pilt. Väike kett oli 16 cm pikk, koosnes ümaratest pallikestest ja oli hõbeda tooni ning otsas oli ristikujuline ripats. Täring oli sinist tooni, kuldsete täppidega. Veel oli vaadeldavaks objektiks kollast värvi 2 cm läbimõõduga, sakiliste äärtega sõrmus ning hõbeda tooni ümarad kõrvarõngad, metalne nuga, musta värvi mobiiltelefonihoidja, millel oli kiri PEMAS Universal – Freisprechanlage koos musta värvi juhtmega, 2 metallraha 20 EURO CENT, 2 metallraha 10 EURO CENT, 1 metallraha 10 ct, kirjadega Beatrix Koninginder Nederlanden, 1 paberraha 20 Sveriges Riksbank, 1 paberraha 5 EURO, 1 paberraha 10 krooni ja 2 paberraha 2 krooni. Peale teostatud menetlustoimingut vaadeldud objektid, asitõendid pakiti ümbrikusse ning anti üle EA’ule vastutavale hoiule; (kd I tl 28-30) Tunnistaja RV´i poolt eeluurimisel 13.11.2008.a antud ütlusi selle kohta, et
10. oktoobril 2008.a. oli erapidu Habaja küla, Kõue vallas mõisahoone baaris. Teda paluti appi pidu korraldama. Peole tuli ka Elmut, keda tema – RV tunneb kui endist kohalikku elanikku. Elmut tarvitas baaris rohkelt alkoholi ning hakkas teisi baaris olnud inimesi sõimama, seejärel nägi ta mingil hetkel, kuidas Elmut lõi baarileti paigast ära, mille peale palus ta viimasel baarist lahkuda. Esiti Elmut minna ei soovinud, kuid kuna viimane oli tugevas alkoholijoobes ja ei olnud teada, mida viimane edasi teha võib, tõstis tema – RV Elmut’i baarist välja, kell võis siis olla 01.00 kuni 02.
11. Elmuti välja tõstmisest umbes 15 minutit hiljem, läks tema – RV õue suitsetama ning ta nägi, baari ees taga nurgas, ühes autos põles sees. Ta läks autole ligemale ja nägi, et sõiduauto, milles põles tuli oli EAu Mercedes Benz ning sealt tuli välja Elmut, kas Elmut ka teda nägi, seda ta ei tea. Baari esine oli valgustatud, kuid baari tagune oli valgustamata. See koht, kuhu autod olid pargitud, seal on selline hämar valgus, kuna üle tee on suured elektrilambid. Kui tema – RV nägi Elmut’it autost väljumas, siis ta midagi kahtlustada ei osanud. Einar’it peol ei olnud, kuid Elmut ja Einar olid sõbrad, ühe küla poisid. Kuhu Elmut edasi läks, seda ta ei tea, kuid liikuma hakkas viimane värava suunas, jope, mille hõlmad olid avali oli viimasel seljas. Laupäeva hommikul s.o 11.10.2008.a umbes kella 09.00 paiku sai ta MK’ilt teada, et öösel käidi EA’u autos sees vargil. Seejärel rääkis tema – RV öisest juhtumist, et ta nägi Elmut’it Einar’i autos ning siis läksid nad koos M’i ja Einar’iga Elmut’i poole Sipassoo teel asuvasse majja. Einar koputas Elmut’i uksele, Elmut tuli vastu ja Einar küsis viimaselt, et, kas viimase käes on tema – Einari ja M’i dokumendid. Elmut ei teadnud midagi, öeldes, et, miks tema peaks sellist asja tegema. Elmut oli sel momendil kerges alkoholijoobes. Siis lahkusid nad kolmekesi Elmut’i poolt. Nad jõudsid baari juurde, otsisid dokumente ja rääkisid juhtunust. Kuna Elmut’il oli seljas suur talvejope, siis, et äkki viimane võis dokumendid ja rahakotid taskusse panna ning seda seoses sellega, et viimane ikkagi istus autos. Nad läksid Elmuti juurde tagasi. Einar koputas uksele, Elmut tuli uksele ja Einar palus viimasel jopetaskud ette näidata. Einar sisenes Elmuti järel tuppa, tema ja M jäid õue välisukse juurde ootama. Samal ajal tundsid nad toast tulemas ebameeldivat plastmassi kärsahaisu. Siis tuli Einar välja ja nad läksid koos Elmut’i juurest minema. Einar ütles neile, et Elmut’i jopetaskud olid tühjad. Seejärel läks tema – RV Habaja küla peale – M’ist ja Einar’ist lahku; (kd I tl 31-32) Kahtlustatava F.P poolt eeluurimisel 13.11.2008.a. antud ütlusi selle kohta, et
12. Oktoobril 2008.a. viibis tema Kõue vallas, Habaja külas, XXX oma korteris. Olles korteris jõi ta õlut, umbes kella 21.00 kuni 22.00 paiku läks ta kohalikku baari, mis asus samuti Kõue vallas, Habaja külas, seda suures vanas aiaga piiratud mõisahoones. Ta läks baari ja tellis seal endale konjakit ja kohvi, seal baaris oli talle tuttavaid inimesi ka. Baaris olles tellis ta erinevatel aegadel, vist kolm korda 80 ml konjakit. Seejärel soovis ta minna EA’u poole, seda südaöösel, kellaaega ta ei mäleta. EA elas sama baari majas, baari külje peal. Ta läks Einari ukse taha, kuid viimast ei olnud. Seejärel ütles baarmen, kellega ta niisama juttu rääkis, kelle nime ta ei tea, kuid, keda hüütakse Paksuks, et Einari auto tuli, et ju siis Einar läks koju. Seejärel käis tema – F.P mitu korda Einari ukse taga, kuid Einar ust lahti ei teinud. Seejärel tema pidutses baaris edasi. Seejärel täpset kellaaega ta ei mäleta, umbes südaöösel läks tema – F.P Einari autosse istuma. Autosse läks ta niisama, lihtsalt oli paha olla, ta soovis autos lihtsalt puhata. Autos olles nägi ta rahakottides erinevaid dokumente ning ta mõtles, et keerab Einarile käkki. Kuna tema – F.P ei näe ilma prillita, siis võttis ta kaasa kõik dokumendid, mis autos olid, see tähendab ta võttis autost kaasa kaks rahakotti. Ta ei vaadanud ja ei mõelnud, et teine rahakott võib kuuluda kellelegi naisterahvale. Miks ta just Einari autosse istus, seda ta ei tea, kuid Einari autouks oli lukustamata ning, sellepärast ta sinna autosse istus. Autos oli ta 10 kuni 15 minutit. Einari autos olles võttis ta peale rahakottide armatuurilt ka mobiiltelefonihoidja kaasa. Asjad, mis ta autost varastas, on tal alles Anija vallas asuvas kodus. Autos võttis ta kindalaekast kaasa veel mingisuguse noa, ketikese, siis veel mingi ketikese mingi vidinaga, rohkem ta ei mäleta. Seejärel läks ta Einari autost varastatud esemetega baari tagasi. Rahakotid ja muud esemed olid tal taskus. Siis ta veel tantsis ja läks Sipassoo teel olevasse oma korterisse, kus enne magama minekut pani dokumendid, mis olid rahakoti vahel pliita alla põlema. Dokumendid pani ta põlema sellepärast, et viha oli nii suur EA’u peale. Kui ta dokumendid rahakoti vahelt võttis, siis ta ei vaadanud, kellele need kuuluvad ja ilma prillideta ta ei oleks näinud ka. Rahakotid ja muu pudi padi, mida ta ei vaadanud, mis rahakoti vahel oli jäid kööki laua peale. Kättemaksuks ta ei vaadanud, mis rahakottides oli ja ka dokumendid pani ta kättemaksuks põlema ning siis läks ise magama. Hommikul, kellaaega ta ei vaadanud, kolistati ukse ja akna taga. Ta läks ukse peale ja nägi EA’ut, A ’u pruuti, keda ta nimepidi ei tunne ja eelmise päeva baarmeni, keda ta samuti nimepidi ei tunne. Einar küsis tema – F.P-lt ega ta dokumente ei võtnud ning ta vastas, et ei võtnud. Seejärel nad lahkusid kolmekesti ning tema – F.P läks tagasi tuppa magama. Enne magama minekut tõstis ta rahakotid ja pudi padi kilekotti ja pani magamistuppa. Siis tulid Einar, viimase pruut ja baarmen üsna varsti tagasi, kolistasid jälle ukse taha. Minnes uksele, olid ukse taga jälle Einar, viimase pruut ja baarmen. Einar küsis talt jopetaskuid näha, ta näitas Einarile jopetaskud ette ning ka siis ta ei öelnud Einarile, et ta viimasele kuulunud autost asjad varastas, ei öelnud ta seda sellepärast, et dokumendid olid juba põletatud. Siis lahkusid nad uuesti. Peale Einari teistkordset käiku, läks ka tema varsti minema Anija valda, Lehtmetsa külla Kehrasse. Kilekotti peidetud rahakotid ja muu pudi padi, mida ta tol hetkel ei vaadanud jäi Habaja külla Sipassoo korterisse, magamistuppa kappi. Ta lukustas uksed ja sõitis Habaja külast Kehrasse koju. Pühapäeval
13. oktoobril 2008.a. helistas talle Margus, kelle perekonna nime ta ei tea, et saame kokku ja, et viimane pidid tema juurde tooma EA’u ja Einari pruudi. Einar näitas talle karpi, kus olid sees põlenud dokumendid, millised tema – F.P oli Sipasso korteri pliita all põlema pannud. Sell momendil tunnistas ta Einar’ile, et tema – F.P käis viimase autos sees ja võttis rahakotid koos dokumentidega ning, siis sai ta ka teada, et ta oli autost võtnud Einari naisterahva rahakoti ja dokumendid. Einarile ta seda ei öelnud, et rahakotid on alles. Seejärel leppisid nad kokku, et tema – F.P maksab Einar’ile kogu tekitatud kahju kinni, kuid ta ei saanud seda teha, kuna ta ei saanud viimast kätte.
14. novembril 2008.a. sõitis ta Kõue valda, Habaja külla, kust võttis kaasa Einari autost võetud esemed ja viis need Anija valda. Siis ta vaatas, et nendeks esemeteks olid – hõbedast kõrvarõngad, kullast sõrmus, 14 krooni sularaha, 5 eurone ja 25 eurone, mobiiltelefonihoidja, nuga, kaks ketikest ning mingi lõhnaõli, neid esemeid ta Einar’le veel tagastanud ei ole, kuna ei ole viimast kätte saanud; (kd I tl 34-36) Kahtlustatava F.P poolt eeluurimisel 28.11.2008.a antud ütlusi selle kohta, et
15. oktoobril 2008.a. öösel läks ta alkoholijoobes olles EA’u sõiduautosse MB reg. Nr 062 MKO istuma sellepärast, et viimase auto uksed olid lukustamata. Kõrval olevate sõidukite uksi ta ei katsunud, et, kas need olid lukus või lukustamata. Einari autosse läks ta põhimõtteliselt s.t. tal tekkis mingi mõte, seda just autosse minekul, et, kuidas EA’ule käkki keerata. Käkki soovis ta sellepärast keerata, et 2006.a., täpselt ta ei mäleta, ostis ta ühe tuttava käest maasturi, antud maasturiga sai ta vähe aega sõita ning, siis asus ta autot remontima. Sai maastur remonditud, kui selgus, et maasturil olid kadunud spetsiifilised jupid. Hiljem Habaja küla pealt nii siit kui sealt kostus, et EA olnud tema maasturi jupid ära võtnud, täpselt ta seda muidugi ei tea ning seoses sellega tekkis tal EA’u vastu viha ning seega ta otsustas EA’ule käkki keerata. See toimus niimoodi, et istudes Einari autos, võttis ta sealt autost kaks rahakotti koos sisuga, armatuurlaualt rebis mobiiltelefoni hoidja, kindalaekast võttis väikse noa, kaks ketikest koos ripatsitega, kõrvarõngad, kompassi ja parfüümi. Rahakoti vahel olnud kõik dokumendid põletas ta oma maakodus. Missugused need dokumendid olid, seda ta päris täpselt ei mäleta, kuid palju oli erinevaid plastikkaarte, siis siniste kaante vahelt võttis ta auto MB tehnilise passi ja kindlustuspoliisi ning ka need põletas ta ära. Varastatud esemeid ta rohkem ei puutunud vaid pani need kilekotti ja peitis magamistuppa kappi. Teiste esemete kohta, mis ta kappi peitis, mõtles, et viskab need minema või annab tagasi. Asjade tagastamise mõte tekkis tal siis, kui Einar talle Kehra koju tuli. Tema – F.P mäletab, et rahakottides raha ei olnud, oli vaid väike summa sularaha ja erinevaid välismaa metallrahasid. Esemed, millised ta varastas EA’ule kuulunud sõiduautost ta tagastab ja need on järgmised: sinised autodokumentide kaaned, millel on peal kiri AUTOASIAKIRJAT, musta värvi mobiiltelefonihoidja koos juhtmega, parfüüm Acqua Di GIO Giorgio Armani, lauakompass, väike plastmass käepidemega nuga, kaelakee ripatsiga, sinist värvi, kuldsete täppidega täringu, kaks musta värvi rahakotti, hõbe kõrvarõngad, kullast tooni meestesõrmuse, sularahana 14.- Eesti krooni, millest üks on 10kroonine ja 2 kahe kroonist, 20.Rootsi krooni, 5 Eurot, 2 tk 20 Euro sendist metallraha, 10 Euro senti, üks 10 sendine Nederlanden metallraha. EA’u sõiduauto antenni ta enda arvates ei ole lõhkunud, ta läks antenni vastu, aga ta lükkas selle sõiduauto sisse; (kd I tl 39-41) Põhja Politseiprefektuuri Ida – Harju politseiosakonna politseivaneminspektor T. Sepp 13.11.2008.a. F.P suhtes koostatud elukohast lahkumise määrust, millest nähtub, et eelpool märgitud kuupäeval on menetleja F.P suhtes kohaldanud tõkendi elukohast lahkumise keeld, mis seisnes kohustuses, et isik ei tohi lahkuda oma elukohast Kose mnt 30-15, Lehtmetsa küla, Anija vald, Harjumaa – ilma menetleja loata kauemaks kui üheks ööpäevaks; (kd I tl 42) Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid ja süüdistatava F.P poolt kohtueelsel ja kohtulikul uurimisel antud süüd tunnistavaid ütlusi, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega ja nimelt: Põhja Politseiprefektuuri juhtivinspektor I. Iontsa 11.10.2008.a. koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolliga, Põhja Politseiprefektuuri politseivaneminspektor T. Sepp 05.11.2008.a. ja 01.12.2008.a. koostatud asitõendi vaatlusprotokollide ja nende lisaks olevate fototabeliga, MK eeluurimisel 11.10.2008.a., 13.11.2008.a. ja 13.02.2009.a. kannatanuna antud ütlustega, EA eeluurimisel 05.11.2008.a., 13.02.2009.a. kannatanuna antud ütlustega, RV eeluurimisel 13.11.2008.a. tunnistajana antud ütlustega, F.P eeluurimisel 13.11.2008.a. ja 28.11.2008.a. kahtlustatavana antud ütlustega ning Põhja Politseiprefektuuri Ida – Harju politseiosakonna politseivaneminspektor T. Sepp 13.11.2008.a. F.P suhtes koostatud elukohast lahkumise määrusega on F.P süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises tõendamist leidnud ja kohtueelsel uurimisel on F.P tegevus KarS § 199 lg 1 järgi õigesti kvalifitseeritud. Riigikohus on märkinud (otsus nr 3-1-1-74-04), et . Kohus asub seisukohale, et käesolevas kriminaalasjas on tuvastamist leidnud asjaolu, et F.P oma kuritegeliku käitumisega ja nimelt - ajavahemikul 10.10.2008.a. kuni 11.10.2008.a. kella 18.00 - 09.30 vahel, Harjumaal Kõue vallas Habaja külas XXXasunud aiaga piiritletud hoovis lukustamata sõiduautosse MB XXX sisenedes ja võttes sealt MK´ile kuulunud rahakoti väärtusega 400 krooni, milles olid kullast kõrvarõngad väärtusega 1200 krooni, sularaha summas 4300 krooni, materiaalse väärtuseta ID kaart, Hansapanga deebetkaart, Kaupmehe hulgilaokaart, Sportlandi ja Rademari kliendikaardid ning EAule kuulunud rahakoti väärtusega 500 krooni, milles oli juhiluba väärtusega 100.- krooni, materiaalse väärtuseta MB tehniline pass, kindlustuspoliis, dokumendi kaaned, Hansapanga deebetkaart, kannatanu poja HAdeebetkaart, sularaha 3000 krooni, 400 EURi ehk 6240 krooni, kuldsõrmuse väärtusega 4000 krooni, samuti mitmeid materiaalse väärtuseta kliendikaardid ning Shelli ja Statoili kütusekaardid, mobiilihoidja, ristiga keti, täringu ja parfüümi teadvalt - soovis enda vara hulka pöörata võõraid vallasasju, märgitud asjaolu on tõendatud süüdistatava F.P enda eeluurimisel kahtlustatavana antud ütlustega selle kohta, et temal oli omavaheliste suhete pinnalt tekkinud viha kannatanu EA’u vastu ning tal oli soovi viimasele „käkki keerata“, samuti on nimetatud asjaolu tuvastatud teiste eelpool märgitud kriminaalmenetluse raames kogutud ja avaldatud tõenditega. Käesolevas kriminaalasjas asub kohus seisukohale, et kannatanute MK ja EA poolt F.P suhtes esitatud tsiviilhagid on põhjendatud ja kuuluvad KrMS § 182 lg 2 alusel süüdistatavalt kannatanute kasuks väljamõistmisele. Kriminaalmenetluse seadustiku § 37 lg 1 ja § 38 lg 1 p 2 kohaselt võib kannatanu, kellele on õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju, esitada enne kohtuliku uurimise lõpetamist maakohtus tsiviilhagi tekitatud kahju hüvitamiseks. Käesolevas kriminaalasjas on kannatanu MK talle tekitatud varalise kahju suuruseks hinnanud 4300,00.- krooni ja kannatanu EA on talle tekitatud varalise kahju suuruseks hinnanud 9438,64.- krooni. Riigikohus (otsus nr 3-1-1-60-07, otsus nr 3-1-1-11-07, otsus nr 3-1-1-22-07) on korduvalt juhtinud tähelepanu sellele, et tsiviilhagi lahendamisel tuleb kriminaalmenetluses juhinduda tsiviilkohtumenetluse korrast, kui see ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldiste põhimõtetega. Samuti on Riigikohus märkinud (otsus nr 3-1-1-34-05) kuna KrMS ei käsitle täpsemalt kannatanu nõudeõigust õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks, tuleb selles osas kriminaalasja arutaval ja selle käigus tsiviilhagi lahendaval kohtul lähtuda Võlaõigusseaduse vastavatest sätetest.

§ 1043

järgi peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) hüvitama kahju, kui ta on kahju tekitamises süüdi;

§ 1045

lg 1 p 5 järgi on kahju tekitamine eelkõige õigusvastane siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.

§ 127

lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kannatanu asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, kus ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse asjaolu ei oleks esinenud. Kohus asub seisukohale, et kaitsja E. Rivis kohtumenetluse käigus esitatud väide selle kohta, et puuduvad andmed ja raha olemasolu tõendavad dokumendid, selle kohta, et kannatanutelt võeti F.P poolt ära nii palju sularaha nagu on süüdistuses kirjas on asjakohatu ja tõendamata. Nii MK kui ka EA on kohtueelsel uurimisel kannatanutena andnud järjepidevaid ja ühtseid ütlusi nendelt ära võetud sularaha summade kohta. Eeluurimisel on nii MK’i kui ka EA’ut enne ülekuulamiste teostamise algust hoiatatud, et ütluste andmisest seadusliku aluseta keeldumise ja teadvalt vale ütluste andmise eest järgneb kriminaalvastutus KarS § 318 ja 230 järgi, samuti on kannatanutele menetleja poolt tutvustatud nende õigusi ja kohustusi ja selgitatud nende sisu, millised tulenevad KrMS § - dest 38 ja 71-73. Käesoleval juhul ei ole kohtul alust arvata, samuti ei ole tõendatud, et kannatanud on andnud teadvalt vale ütlusi nendelt F.P poolt varastatud sularaha summade kohta, kuid kohus peab tõenäoliseks ning seda eelkõige seetõttu, et kannatanute poolt esitatud tsiviilhagi summad on suhteliselt kõrged, et süüdistatav F.P poolt tema suhtes esitatud tsiviilhagi mittetunnistamine on tingitud eelkõige eesmärgiga vabaneda vastutusest hüvitamaks kannatanutele tekitatud varalist kahju. Eeltoodut arvestades peab kohus käesolevas kriminaalasjas MK ja EA poolt eeluurimisel kannatanutena antud ütlusi piisavaiks tõendeiks viimastelt ära võetud sularaha summade kohta. Eeltoodust lähtudes ja arvestades eelpool tuvastatut asub kohus seisukohale, et oma kuritegeliku käitumisega tekitas F.P kannatanu MK’ile otsest materiaalset kahju 4300,00.- krooni ulatuses ja kannatanu EA’ule 9438,64.- krooni ulatuses ning seetõttu kuulub süüdistatavalt kannatanute kasuks tsiviilhagid välja mõistmisele. Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel arvestab kohus süüdistatava süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesolevaks hetkeks on tõendamist leidnud, et F.P pani tahtlikult toime teise astme kuriteo. Vaatamata sellele, et isik ei tunnista kannatanute poolt tema suhtes esitatud tsiviilhagi, loeb kohus F.P karistust kergendavaks asjaoluks viimase poolt oma süü tunnistamist ja kahetsust. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. F.P näol on tegemist isikuga, keda ei ole varem kriminaalkorras karistatud, kuid vaatamata sellele, et F.P ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud ei pea kohus KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest otstarbekaks tema karistamist rahalise karistusega ning seda eelkõige seetõttu, et isik ei oma kindlat töökohta ning süüdistataval on ülalpidamisel kolm alaealist last, kes vajavad igapäevast hoolt ning rahalise karistuse mõistmine süüdistatavale oleks ilmselgelt eesmärgipäratu. Kohus leiab, et F.P suhtes on võimalik kohaldada KarS § 73 lg 1 sätteid. KarS § 73 lg 1 tulenevalt kui kohus, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut, leiab, et mõistetud tähtajalise vangistuse ärakandmine või rahalise karistuse tasumine süüdimõistetu poolt ei ole otstarbekas, võib ta määrata, et tingimisi jäetakse karistus süüdimõistetu suhtes kohaldamata. Sellisel juhul ei pöörata mõistetud karistust täielikult või osaliselt täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane kohtu määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Käesoleval juhul asub kohus seisukohale, et otstarbekas on jätta vangistus täielikult tingimisi F.P suhtes täitmisele pööramata, kui viimane ei pane kohtu poolt määratud 3 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu, mille eest teda karistatakse vangistusega. Menetluskulude väljamõistmisel arvestab kohus seda, et süüdistatava F.P ülalpidamisel on kolm alaealist last, kellest kaks on kooliealised ja üks 5 aastane ning et süüdistataval ei ole tööd s.t. puudub isikul igakuine kindel sissetulek, seega asub kohus seisukohale, et menetluskulude täielik hüvitamine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu ning seetõttu, juhindudes KrMS § 180 lg 3 peab kohus võimalikuks jätta osa menetluskulude hüvitamisest ja seda sundraha näol - riigi kanda. Kohtunik Katre Poljakova /allkiri/